tugevus ühe pindala ühiku kohta I A = voolutihedus [A/m2] I vooll [A] S pindala [m2] S m 2 Kasutatud kirjandus · R. Lahtmets,, "Elektrotehnika II vahelduvvool",, Tallinn, 2002 · R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool", T lli 2002 Tallinn · H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika", Tallinn 1967 · T. R. Kuphaldt, "Lessons In Electric Circuits" · L. L Bengtson Bengtson, L. L Bergström, Bergström I. I Ewaldz, Ewaldz E. E Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi, "Elektrotehnika I alalisvooluahelad", Tallinn 1993 · www.tevalo.ee
36 10 = 5,36 5 36cm 1 3 10 Vastus: punktlaengute vaheline kaugus on 5,36cm Kasutatud kirjandus · R. Lahtmets,, "Elektrotehnika II vahelduvvool",, Tallinn, 2002 · R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool", T lli 2002 Tallinn · H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika", Tallinn 1967 · T. R. Kuphaldt, "Lessons In Electric Circuits" · L. L Bengtson Bengtson, L. L Bergström, Bergström I. I Ewaldz, Ewaldz E. E Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi, "Elektrotehnika I alalisvooluahelad", Tallinn 1993 · www.tevalo.ee
R2 - R1 R1 algtakistus = t R2 lõpptakistus lõ t ki t R1 temperatuuritegur t temperatuuri muutus Kasutatud kirjandus · R. Lahtmets,, "Elektrotehnika II vahelduvvool",, Tallinn, 2002 · R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool", T lli 2002 Tallinn · H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika", Tallinn 1967 · T. R. Kuphaldt, "Lessons In Electric Circuits" · L. L Bengtson Bengtson, L. L Bergström, Bergström I. I Ewaldz, Ewaldz E. E Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi, "Elektrotehnika I alalisvooluahelad", Tallinn 1993 · www.tevalo.ee
l k i älj potentsiaal i l punktlaengust kl kkaugusell 20 20cm on 900V Kasutatud kirjandus · R. Lahtmets,, "Elektrotehnika II vahelduvvool",, Tallinn, 2002 · R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool", T lli 2002 Tallinn · H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika", Tallinn 1967 · T. R. Kuphaldt, "Lessons In Electric Circuits" · L. L Bengtson Bengtson, L. L Bergström, Bergström I. I Ewaldz, Ewaldz E. E Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi, "Elektrotehnika I alalisvooluahelad", Tallinn 1993 · www.tevalo.ee
r 4 5,36 10 5,36cm 1 3 10 Vastus: punktlaengute vaheline kaugus on 5,36cm Kasutatud kirjandus • R. Lahtmets, “Elektrotehnika II vahelduvvool”, Tallinn, 2002 • R. Lahtmets, “Elektrotehnika I alalisvool”, Tallinn 2002 • H. Pedusaar, “Elektro- ja raadiotehnika”, Tallinn 1967 • T. R. Kuphaldt, “Lessons In Electric Circuits” • L. Bengtson, L. Bergström, I. Ewaldz, E. Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi, “Elektrotehnika I alalisvooluahelad”, Tallinn 1993 • www.tevalo.ee
Elektriahelate koostisosad · Trafo · Kasutatakse vahelduvpinge muundamiseks ja ahelate eraldamiseks Elektriahelate koostisosad · Toiteallikas · Muundab mõnd muud energiat, näiteks keemilist energiat energiat, elektrienergiaks Kasutatud kirjandus · R R. Lahtmets Lahtmets, "Elektrotehnika Elektrotehnika I alalisvool" alalisvool , Tallinn 2002 · L. Bengtson, L. Bergström, I. Ewaldz, E. Milthon,, L. Nordlund,, E. Soomägi, g, "Elektrotehnika I alalisvooluahelad", Tallinn 1993 · www.tevalo.ee
Marxi sõnade järgi suurima välise õitsenguni. See väljendus eripärastes majanduse, ühiskonna ja kultuuri muutustes, mis peale Mandri-Kreeka hõlmasid ka Itaaliat, Egiptust, Nuubiat ja Indiat ning avaldasid mõju isegi Musta mere rannikualadel ja Hiinas. Hellensim hõlmas kogu vanaaja maailma ning tema järelmõjud ilmnesid veel Bütsantsi ajalgi. Hellensimi uurimisaega on tegelenud väga palju silmapaistvaid ajaloolasi sealhulgas J. G. Droysen, U. Wilcken, M. Rostovtsev, W. Tarn, H. Bengtson ja A. Ranovits. Nad kõik on rakendanud erinevaid meetodeid ja lähtunud eri teaduskäsitustest, seetõttu on nad jõudnud üksteisest erinevate tulemusteni. Hellenism oli Kreeka ja Idamaade ühiskonnakorralduse uus ajajärk. Väljapääsu kriisist otsisid Makedoonia mõjukad ringkonnad Aleksander Suure juhtimisel võõraid maid ja majanduspiirkondi vallutades. Hellenism tõi kaasa vaid suhtelise ja ajutise edu samuti puudusid eeldused orjandusliku ühiskonna arendamiseks eesrindlikumaga
(brand equity) – s.o. arvamuste ja tunnete kogumit, mida kannavad endas nii tarbijad, edasimüüjad kui ka konkurendid. Brändi väärtuse ehitamine on selle sidumine kogemustega, emotsioonidega, hoiakutega, elustiiliga ning lojaalsusega. Brändi väärtuse loob tarbijate aktiivne tähendusloome. Arvidsson: „Võib väita, et tarbijate vabatahtlik tegevus loob majanduslikku ressurssi. Brändi võib käsitleda kui kapitali vormi.“ Bengtson, A. and Östberg, J.: „Mingis ulatuses loovad tarbijad ise ja ilma (tootva) organisatsiooni kontrolli ja juhtimiseta brändi eeliseid.“ Tarbijad ise “toodavad” sotsiaalseid suhteid (kogukonna), milles kaubad omandavad tähenduse. See saab sündida tänu meediakultuurile, mille abil genereeritakse “väärtuse kood.” Astroturfing ehk nn “fake” word of mouth, väidetavalt keelatud. Nt on internetifoorumisse tehtud
equity) s.o. arvamuste ja tunnete kogumit, mida kannavad endas nii tarbijad, edasimüüjad kui ka konkurendid. Keller, K.L. (2001) : Brändi väärtuse ehitamine on selle sidumine kogemustega, emotsioonidega, hoiakutega, elustiiliga ning lojaalsusega. Brändi väärtuse loob tarbijate aktiivne tähendusloome. Arvidsson (2005): Võib väita, et tarbijate vabatahtlik tegevus loob majanduslikku ressurssi. Brändi võib käsitleda kui kapitali vormi. Bengtson, A. and Östberg, J. (2004) : Mingis ulatuses loovad tarbijad ise ja ilma (tootva) organisatsiooni kontrolli ja juhtimiseta brändi eeliseid. Tarbijad ise "toodavad" sotsiaalseid suhteid (kogukonna), milles kaubad omandavad tähenduse. See saab sündida tänu meediakultuurile, mille abil genereeritakse "väärtuse kood". astroturfing e nn "fake" word of mouth, väidetavalt keelatud.
Nikolajev. Elektrotehnika. Tln.: ERK, 1963. 528 lk. (tehnikumidele) E. Nero. Elektrotehnika teoreetilised alused I. (ETA õpik tehnikumile (põhiaine)), 1970. 224 lk. E. Nero. Elektrotehnika teoreetilised alused II. (ETA õpik tehnikumile (põhiaine)), 1971. 154 lk. E. Nero. Alalisvool ja elektromagnetism. (ETA õppevahend tehnikumile (põhiaine)), 1981. 118 lk. R. Võrk, V. Mägi. Elektrotehnika. Õpik mitteelektrotehniliste erialade üliõpilastele. Tln.: Valgus, 1989. 391 lk. L. Bengtson, L. Bergström, I. Ewaldz, E. Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi. 1. raamat. Elektrotehnika I. Alalisvooluahelad. Tln.: Natura-E, 1993. 154 lk. H. Puurand. Üldelektrotehnika. Tln.: Valgus, 1996. K. Timpmann. Füüsika IX klassile. Elektriõpetus. Tln.: Koolibri, 1999. 158 lk. R. Pütsep. Elektritehnika ja elektroonika. Õpik kutseõppeasutuste õpilastele. Tallinn, 2000 (Tallinna Transpordikool). 220 lk. Elektrotehnikaõpikuid mehhatroonikuks õppijaile
annaabi.ee 
