jalamist algab käik, mis suundub allapoole kuni maapinnani ja sealt edasi peaaegu püramiidi aluse keskel oleva hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu kümne meetri sügavusse, kust lühike kõrvalharu siseneb ühte väljaehitamata kambrisse. Käik ise tõuseb maapinnani, kus ühineb esimese käiguga. Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818. aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja graniitsakrofaagi. Rohkem kambreid ega käike püramiidis ei leidu. Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%. Chephreni püramiid Chephreni sfinks Chephreni püramiidi läheduses asub kaljust väljaraiutud hiiglakuju - Chephreni sfinks, 20 meetri kõrgune ja 57,3 meetri pikkune lamav inimpeaga lõvikuju
jalamist algab käik, mis suundub allapoole kuni maapinnani ja sealt edasi peaaegu püramiidi aluse keskel oleva hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu kümne meetri sügavusse, kust lühike kõrvalharu siseneb ühte väljaehitamata kambrisse. Käik ise tõuseb maapinnani, kus ühineb esimese käiguga. Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818. aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja graniitsakrofaagi. Rohkem kambreid ega käike püramiidis ei leidu. Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%. Kolmas Giza püramiid on ehitatud Cheopsi teise poja Mykerinose poolt. See on juba tunduvalt väiksem kui teised kaks. Esialgu oli ta 66,5 meetri kõrgune, praegu umbes neli meetrit madalam. Ligikaudu kahekümne meetri kõrguseni on püramiid kaetud assuani
algab käik, mis suundub allapoole kuni maapinnani ja sealt edasi peaaegu püramiidi aluse keskel oleva hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu kümne meetri sügavusse, kust lühike kõrvalharu siseneb ühte väljaehitamata kambrisse. Käik ise tõuseb maapinnani, kus ühineb esimese käiguga. Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818. aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja graniitsakrofaagi. Rohkem kambreid ega käike püramiidis ei leidu. Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%. .Mykerinose püramiid Kolmas Giza püramiid on ehitatud Cheopsi teise poja Mykerinose poolt. See on juba tunduvalt väiksem kui teised kaks. Esialgu oli ta 66,5 meetri kõrgune, praegu umbes neli meetrit madalam
Chephreni püramiid on ehitatud väiksele kõrgendikule ja sellepärast tundub see esmapilgul veidike suurem, kui ta isa oma. Tegelikult on see 10,2 meetrit väiksem kui Cheopsi püramiid. Chephreni püramiid on järsem kui Cheopsi püramiid. Chephreni hauamonumendi esialgne kõrgus oli 143,3 meetrit (praegu 136,5 meetrit). Chephreni püramiidi siseehitus on suhteliselt lihtne. Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818. aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja graniitsarkofaagi. Rohkem kambreid püramiidis ei leidu. Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%. Chephreni püramiid on seest väga umbne, kuna seal asub vaid üks hauakamber, mis pärast matuseid kinni müüriti.8 7 http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/index.html 8 Tiiu Viirand ,,Kunstiraamat noortele", kirjastus ,,Kunst", 1984
jalamist algab käik, mis suundub allapoole kuni maapinnani ja sealt edasi peaaegu püramiidi aluse keskel oleva hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu kümne meetri sügavusse, kust lühike kõrvalharu siseneb ühte väljaehitamata kambrisse. Käik ise tõuseb maapinnani, kus ühineb esimese käiguga. Hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818 aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja kivisarkofaagi. Rohkem kambreid ega käike püramiidis ei leidu. Püramiid ise on aga maail- ma kompaktseim ehitis.( Kinggi 1996:26-30) Kolmandaks Giza püramiidiks on vaarao Mykerinose püramiid (Cheopsi teine poeg). See on juba tunduvalt väiksem. Esialgiu oli ta 66,5 meetrit kõrge, praegu ca. 4 meetrit madalam. Ligikaudu 20 meetri kõrguseni oli püramiid kaetud assuani punasest graniidist plaatidega, ülaltpoolt aga turi valgest lubjakivist plaatidega
saama 70 päevaga. Hauakamber on vaarao matuste jaoks liiga väike ning arvatavalt pidi see olema kuninglik soosinguavaldus elatanud Ejele tänutäheks tema aastatepikkuse tubli teenistuse eest. Vaarao ootamatu surma tõttu aga võeti hauakamber kasutusele varem, sest see oli peaaegu vlmis, ning otsekohe alustati ka selle kaunistamist. Tutanhamonile määratud hauakamber näib olevat see, mille Giovanni Belzoni leidis 1816 Kuningate oru lääneservast ning millesse maeti hiljem Eje. See vastab 18. dünastia kuninglike hauakambrite plaanile ning selle asupaik valiti ilmselt tagamõttega nii, et vaarao maetaks oma vanaisa Amenhotep III lähedusse; seeläbi taheti rõhutada naasmist vanade kommete ja usu juurde. Tutanhamoni varustuse hulka kuulus hulk esemeid, mis pärinesid tõenäoliselt matusetarvete laost. Vähemalt üks suur kullatud puust väliskirst oli valmistatud Semenhkara jaoks
mis suundub allapoole kuni maapinnani ja sealt edasi peaaegu püramiidi aluse keskel oleva hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu kümne meetri sügavusse, kust lühike kõrvalharu siseneb ühte väljaehitamata kambrisse. Käik ise tõuseb maapinnani, kus ühineb esimese käiguga. Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818. aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja graniitsakrofaagi. Rohkem kambreid ega käike püramiidis ei leidu. Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%. 7 Mykerinose püramiid Kolmas ning väikseim püramiid kuulub Cheopsi pojale Mykerinosele. Esialgne kõrgus oli 66.5 meetrit, nüüdseks on ta aga veel neli meetrit madalam. Püramiid on ehitatud kahest eri
et hes anumas peitunu sisaldas, nagu hiljem selgus, Tutanhamoni nime ning surma-aastaga varustatud pitsati ja riidetkid. Carter ngi neis jnustes tarbeasju, mida oli kasutatud Tutanhamoni sngitamisel. Kus oli aga tema haud? 4. Sajandi arheoloogiline avastus Ameeriklane Theodore Davis kaevas seal, kus oletas hauakambrit ka Carter. Ta oli saanud 1902. Aastal selleks Egiptuse valitsuselt loa, kuigi juba tollal ei totanud ametlikud kaevamiskohad enam midagi uut. Liiati oli Giovanni Belzoni juba 1820. aastal oma td selles kohas lpetanud, sest tema arvates polnud neil mtet loota edule. Kui Davis 1914. aasta juulis loobus, oli ta samal arvamisel. Tema vljakaevamisluba lks ndsest Howard Carterile ja lord Carnarvonile. Loomulikult tahtsid mlemad kaevamistdega kohe alustada. Siis puhkes aga Esimene maailmasda. Kulus veel kolm aastat, enne kui Kuningate orus sai alata suur seiklus. Kuni selle ajani polnud htki lesthendust selle kohta, kes, millal ja mida oli otsinud
annaabi.ee 
