kõhukinnisus, tahhükardia, pupilli laienemine. Tõenäoliselt võib olla tegemist mürgistusega ... a) punase kärbseseenega b) fosfororgaanilise putukatõrjevahendiga c) karumustikaga 34. Ganglioblokaatorid on oma toimemehhanismilt ... a) NM-kolinomimeetikumid b) NM-kolinoblokaatorid c) NN-kolinomimeetikumid d) NN-kolinoblokaatorid 35. Milliste retseptorite kaudu saab tõsta südame kontraktiilsust? a) alfa1-adrenoretseptorid b) alfa2-adrenoretseptorid c) beeta1- adrenoretseptorid d) beeta2-adrenoretseptorid 36. Milliste retseptorite kaudu saab langetada bronhhide toonust? a) alfa1-adrenoretseptorid b) beeta1-adrenoretseptorid c) alfa2-adrenoretseptorid d) beeta2-adrenoretseptorid 37. Naha ja limaskesta veresooned laienevad: a) alfa1-adrenoretseptorite stimulatsioonil b) alfa1-adrenoretseptorite blokaadil c) beeta1- adrenoretseptorite stimulatsioonil d) beeta1-adrenoretseptorite blokaadil 38. beeta1-adrenoretseptorite stimulatsioon põhjustab ..
Kordamisküsimused, sümpaatiline süsteem 1. Sümpaatilise süsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonnast. 2. Sümpaatilise süsteemi mediaatorid? Adrenaliin (neerupealiste koores), noradrenaliin (neerupealiste säsis), dopamiin(keskajus ja neerupealistes) mediaatoreid sünteesitakse igalpool, hormooni vaid ühes kindlas 3. Adrenergiliste retseptorite klassifikatsioon? Alfa1, alfa2; beeta1, beeta2. 4. Alfa-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Veresooned, sulgurlihased, silmalihas, süljenäärmed, karvapüstitajalihas, pankreas. Alfa2 presünaps- silelihastes 5. Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Süda, silelihas seedetraktis ja bronhioolides, rasvarakud, maks. 6. Peamised beeta-mimeetilised toimed? Beeta 1- Südame löögisageduse tõus, konktraktiilsuse tõus,
aluselise pH juures läbi keemilise degradatsiooni, tegu on Hofmanni elimineerimine. - Adrenergilise retseptori naturaalne keemiline signaalmolekul on noradrenaliin. - Adrenergilise retseptori naturaalne keemiline signaalmolekul on adrenaliin. - Alfa1-adrenoretseptor kutsub esile Inositooltrifosfaadi ja diatsüülglütserooli vabanemist. - Alfa2-adrenoretseptor inhibeerib cAMP-d kui sek.signaalmolekuli. - Südamelihases on Beeta1-adrenoretseptor. - Bronhides on domineeriv Beeta2-adrenoretseptor. - Rasvkoes on domineeriv Beeta3-adrenoretseptor. - Arterioolide silalihastes, mis skeletilihaseid verega varustavad, on domineeriv Beeta2-adrenoretseptor. - Beeta2-adrenoretseptorite agoniste kasutatakse kliiniliselt astma ravimiseks. - Beeta1-agoniste kasutatakse kliiniliselt kõrgvererõhu ravimiseks. - Adrenaliin, noradrenaliin ja dopamiin kuuluvad katehhoolamiinide ainete klassi.
4,67 24,92
18,15 14,96
67,90 98,43
4,16 48,47
109,77 194,70
t-stat= 3,1824463
z-stat 1,65
gasi lükata ja x ja y lugeda
usteks.
s²(b0) 7,1290227
s²(b1) 0,2368514
b1 4,4145556
b0 2,8539898
usaldusvahem.
-1,493585 <beeta1< 4,214395 (=)0,95
usaldusvahem.
-3,054151
1.1. Vasodilatatiivse aktiivsusega -blokaatorid KARVEDILOOL (alfa1 ja beeta blokaad) 2.Mittekardioselektiivsed Pindolool ISA-GA -blokaatorid Oksprenolool mepindolool 3. 1-selektiivne ISA-ta Atenolool Metoprolool 4. 1-selektiivne ISA-ga Atsebutolool tseliprolol BEETABLOKAATORID · Kardioselektiivne- omab suhtelist eelistust kardiaalsete beeta1 retseptorite suhtes · ISA seesmine sümpatomimeetiline aktiivsus e. Sümpatomimeetiline omatoime · Alfa1 retseptorblokeerivate omadustega ravimid toimivad lisaks vasodilatatoorselt ja ei vähenda südame minutimahtu BEETABLOKAATORID: TOIME SÜDAMELE · Pärsivad katehhoolamiinide toimet retseptoritel ning vähendavad sellega sümpatoadrenergilist südamestimulatsiooni · Südame · Kontraktiilsus väheneb (neg. Inotroopne)
Beeta-blokaatoreid ei tuleks kasutada patsientidel, kellel on obstruktiivne hingamisteede haigus, I tüüpi diabeet, südamepuudulikkus, II astme atrioventrikulaarne blokaad ja perifeersete veresoonte haigus. Beeta-blokaatorite kasutamise näidustused on piiratud düslipideemiaga või vähenenud glükoositaluvusega haigetel, aga samuti füüsiliselt aktiivsetel isikutel Beeta-blokaatorite klassid: 1. Kardioselektiivsed e. beeta1-blokaatorid (n: atenolool, metoprolool).: Blokeerivad peamiselt b 1-retseptoritesse. Suuremate dooside kasutamisel kardioselektiivsus väheneb 2. Mittekardioselektiivsed beeta-blokaatorid (n: propranolool, sotalool): Toimivad nii b 1- kui b 2-retseptoritesse. 3. Alfa- ning beeta-blokaatorid (n: labetalool, karvedilool) : Vasodilatatoorse toimega. Lipiidlahustuvuse alusel jagunevad beeta-blokaatorid: 1
paiknevatesse närvipõimikutesse, kus on teiste neuronite kehad Asukohad? Erutusülekande preganglionaalselt postganglionaalsele on vahendatud mediaatori atsetüülkoliiniga Adrenoretseptorid noradrenaliini või adrenaliini vastu tundlikud; jagunevad alfa- ja beetaadrenoretseporiteks; alfaretseptorid on tundlikumad noradrenaliinile, beetaretseptorid aga adrenaliinile; alfa1, alfa2, beeta1, beeta2, beeta3 Erutust stimuleerib emotsionaalne ja füüsiline pinge Sümpaatilise NS toimed ja erutuse efektid organismis: Mõju veresoontele pole kõigile veresoontele ühesugune; naha ja limaskestade veresooned ning siseelundite veresooned ahenevad sümpaatilise erutuse korral, skeletilihaste ja ajuveresooned ning pärgarterid (?) aga laienevad; peenise ja kliitori veresooned ahenevad, peenise puhul takistab see erektsiooni, aga soodustab
vahendusel. Sümpaatiliste preganglionaalsete neuronite kehad paiknevad seljaaju rinna- ja ..segmentide külgmistest sarvedes. ganglion coeliacum plexus ganglion mesentericum superior plexus ganglion mesentericum inferior Adenoretseptorid jagunevad kahte suurde rühma: Alfa ja Beeta alfaadenoretseptorid on tundlikumad normadrenaliini suhtes, aga beeta adrenaliini suhtes. Alfaadenoretseptorid erutuvad 10 -9 mmol, beetaadenoretseptorid erutuvad 10 -8 mmol. Beeta jagatakse: beeta1, beeta2, beeta3. Alfa jagatakse: alfa1, alfa2. Erutust vähendavad mediaatorretseptorid. Adenoblokaatorid. SümpaatiliseNS aktiivsus suureneb emotsionaalse ja füüsilise pinge korral. Kõige tüüpilisem on hädaoht, kui aktiveeritakse sümpaatiline NS. Reaktsioonid on sellised, mis aitavad põgeneda või vastupanu osutada. Sümpaatilise NS-i toimed efektorelunditele: 1) veresoontele osad ahenevad, osad laienevad, sõltuvalt sellest, millinde adrenoretseptor veresoone silelihastel on
varjandi sageduste summaga korda intervalli pikkus. Teist järku sageduste summa saadakse leides kõigepealt esimestjärku sageduste summa: varjandi sagedusele liita järgneva varjandi sagedus. Teist järku sageduste summa saadakse esimestjärku sagedusele liites iga järgneva esimestjärku sageduse väärtus. Valitakse variatsioonirea keskelt meelevaldne arv a. Intervalli pikkus on k. b= beeta2-beeta1/ sageduste summa *k X= a+b protsenti 15. mediaan ja tema kasutusala mediaan on korrastatud statistilise rea keskmise liige, millest mõlemale poole jääb võrdne arv liikmeid. Kui reas on paaritu arn nubreid nt 9, siis mediaan on viies arv, sest mõlemale poole teda jääb neli arvu. Kui on aga paaris arv reas, siis liidetakse kask keskmist arvu kokku ja jagatakse kahega. Mediaani kasutatakse mitmesuguste teeninduspunktide, autobusside-,trammi-,trollipeatuste jms asukohtade
endokriinrakke (k.a. pankrease B-rakud). MHC II molekulid genereeritakse happelistes endotsüütilistes vesiikulites, ning need seonduvad Th- rakkudega. MHC II molekulid ekspresseeruvad Ag esitlevate rakkude (B-rakkude, aktiveeritud T- rakkude, monotsüütide/makrofaagide ja dendriitrakkude) pinnal. MHC II molekuli mõlemal ahelal on kolm osa: ekstra- ja intratsellulaarne ning transmembraanne osa. Rakuvälised osad moodustavad omakorda neli domeeni: alfa1, alfa2 ja beeta1, beeta2. Ag-i siduva vao moodustavad alfa1 ja beeta1. (2.loeng alates 36. slaidist) MHC funktsioon: MHC molekulide ekspressiooni intensiivsus rakkude pinnal omab suurt tähtsust T-rakulises immuunvastuses, sest need on võimelised Ag-ga seostuma vaid MHC-vahendatult. Eriti oluline on aga nende molekulide hulk, mistõttu on organismis välja kujunenud erilised MHC II molekulide ekspressiooni mehhanismid
annaabi.ee 
