Beauvoiri vaade naiste allasurutud seisundile – vananenud või endiselt aktuaalne? Simone de Beauvoir oli tuntud kui kirjanik, filosoof, feminist ja intellektuaal. Oma elu jooksul nägi ta paljut – ta reisis väga palju (on külastanud ka Eestit) ning jõudis näha ja kogeda eri vaateid, elada üle mõlemad maailmasõjad ning sattuda erinevatesse skandaalidesse. Tema üks kuulsamaid teoseid on feministlik raamat „Teine sugupool“, mis kirjeldab Beauvoiri vaateid kõige paremini. Teose problemaatika oli 1940-50datel väga aktuaalne, kuid kuidas on lood patriarhaalsusega ühiskonnas 1 tänapäeval? Tänapäeval ei tohiks seaduse järgi Eestis enam naistel ja meestel suurt vahet olla. Kõigil on võrdne valimisõigus, võimalus poliitikas ja riigijuhtimises osaleda, õigus saada haridust. Naine ei pea enam võtma omaks mehe ülemvõimu ja abielluma, et olla ühiskonnas austatud ning lugupeetud. 30aastaselt endiselt vallaline olemine ja
Ühiskonnateaduste Instituut .. Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist? Essee Juhendaja: .. Tallinn 2015 Sissejuhatus Essee eesmärgiks on anda ülevaade autori Simone De Beauvoiri teosest Teine Sugu. Vastades ja laiemalt analüüsides teemal, Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist? Täpsemalt oleks soov peatuda teemadel, mis põhjendavad antud teemapüstitust. Kus siis oleks soov lahata Eesti naiste diskrimineerimist tööturul palgalõhe näiteil, väiksemaid võimalused tööturul, kõrgem haridus kui meestel, kuid olenemata sellest on naised Eesti ühiskonnas rohkem maha surutud ja seetõttu ka meestest enamjaolt sõltuvad.
Siiski, personaalsetel ja enam vast objektiivsetel põhjustel ei soovi ma olla selle auhinna kandidaatide nimekirjas ei 1964. aastal ega ka hiljem. Palun võtke, Monsieur le Secrétaire, vastu minu sügavad vabandused. Jean-Paul Sartre, Pariis, 14. oktoobril 1964." Sartre oli suur Vietnami sõja vastane aktivist. 1970 Sartre arreteeritakse, kuna müüs tänaval maoistlikku ajalehte, mis oli keelatud. Sartre'i haigusest saab lugeda tema elukaaslase Simone de Beauvoiri 1984. aastal avaldatud raamatust "Hüvastijätutseremoonia", kus kirjeldatakse kümmet viimast ja vaimselt nõtra Sartre'i aastat. Oma elupäevade lõpul lisandus täielikule kontaktivõimetusele ka füüsiline pimedus. Sureb 1980 kopsuhaigusesse. Sartre ütleb · Kogu materialismi tulemus on see, et kõiki inimesi, kaasa arvatud seda, kes filosofeerib, koheldakse nagu objekte, määratud reaktsioonide ansamblit, mida mingil
3 2. Femininismi ajalugu. Feministliku liikumise saab jagada kaheks: radikaalseks suunaks ja tasakaalukaks suunaks (naisliikumiseks).Simonede Beauvoir’i oli oluline roll, tänu temale jõudis arusaam feminismist ka ülikoolidesse, samuti mängis ta tähtsat rolli ka 1960.ndatel alguse saanud demokraatlikel liikumistel, sh naisliikumisel. „Naiseks ei sünnita: naiseks saadakse,“ on üks kõige tuntuimaid ütlusi Beauvoiri ramatust ,, Teine sugupool;, (Le Deuxiéme sexe, 1949), see on ka üks esimesi mõjukaid feministlikke filosoofilisi teoseid, kus autor seletab lahti eristuse bioloogilise soo ja sotsiaalselt tingitud sookategooriate vahel. Naisliikumine andis tõuke naisuurimuste tekkele ja esiletõusule eriteadusharudes. 20. sajandi alguses tegeleti põhiliselt naiste häälte kuuldavale toomisega ühiskonnas, samuti naiste õigusele valimiste osas
väljenduste ja esituste kogum, mille taga pole nendele esitlustele soolist alusidentiteeti. Selle väitega kritiseerib Judith Butler, kes oli üks postmodernse feminismi esindajatest, omal ajal erakordselt olulist eristust sotsiaalse soo (gender) ja bioloogilise soo (sex) vahel, näitamaks, et sooline identiteet luuakse sotsialiseerumise käigus ning et see ei sõltu sünnipäraselt kaasa antud ja kehaliselt tingitud "olemusest" (E. Annus 2009: 803-804). Siit jõuame tagasi Beauvoiri fakti juurde, et naiseks mitte ei sünnita, vaid saadakse. Minu arusaam feminismist ning nagu ma olen selle uurimuse käigus aru saanud, ka kõikide feminismi esindajate eesmärk on tõestada maailmale, et see, kelleks sa sünnid ning see, kelleks sa kasvad, võib olla väga erinev. See on protsess, millestki millegini, just nagu feminismi areng. See on ajas muutunud ning feminism tänapäeval on hoopis midagi muud kui feminism 19.sajandi lõpul.
oktoobril 1964." Ühiskondlik tegevus Sartre oli Vietnami sõja vastane aktivist. Samuti kaitses ta inimõigusi, pööramata siiski tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Tema mässuliste ideede najal on kasvanud eriti kolmanda maailma noored. Just Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm". Aastal 1970 ta vahistati, sest müüs tänaval maoistlikku ajalehte, mis oli keelatud. Haigus Sartre'i haigusest saab lugeda Simone de Beauvoiri 1984 avaldatud raamatust "Hüvastijätutseremoonia", kus kirjeldati Sartre'i kümmet viimast, vaimselt nõtra aastat. Elu lõpus lisandus täielikule kontaktivõimetusele ka füüsiline pimedus. Sartre suri 1980 kopsuhaigusesse.(4;5) 6 INIMESE EKSISTENTSI ERIPÄRA Sartre'i kinnitusel on kaht liiki eksistentsalismi: kristlik ja ateistlik. Esimest esindavad saksa
kontrollib oma keha (pole rasedust jne). Ütleb, et emaksaamine võib olla lahe kogemus jne, aga see pole mingi loovuse vorm. Naise keha ei ole vahend enda jaoks, vaid võõrale (lapsele). Beauvoir valis ka ise lapsetuse ja ei abiellunud, samas oli mitmes pikaajalises suhtes, näiteks Sartre'ga. Lisaks konservatiividele tekitas pahameele ka feministide seas, sest kritiseeris naise keha feministide jaoks aga naise keha ülitähtis ja lausa ülim. Uusfeministid heidavadki selle Beauvoiri seisukoha kõrvale, sest leiavad, et mehe seksuaalsus sissetungiv ja vallutav seetõttu ei saa mehelike sõnadega elu kirjeldada. Usuvad, et oleks vaja unikaalset naistekeelt, sest naiste bioloogiline olemus avab täiesti uue ja kõrgema olemuse on privileeg sündida naisena, k.a naise kehas. Bioloogiliselt tegelt ka kõik lootena tüdrukud, alles hiljem arenevad osal loodetel meessugutunnused.
annaabi.ee 
