Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Mida ütleks C.R.Jakobson Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval?“ (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Sünnipäev - Sünnipäeva luuletused mida sõbrale sünnipäevaks ette lugeda või kaardi peale kirjutada. Igal inimesel on üks sünnipäev aastas, välja arvatud neil, kes on sündinud 29. veebruaril. Neil on sünnipäev (peaaegu) iga nelja aasta tagant - niiet tee sündmus eriliseks. Teatud vanused on tähtsamad kui teised, nagu näiteks 18. ja 21. sünnipäev, juubelid jms.
„Mida ütleks C.R. Jakobson Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval?“
On ilmselge, et me ei saa kunagi päriselt teada, mida ta öelda tahaks, kuid me saame oletada. Nüüd kuuletegi seda, mida mina arvan.
Pikkade aastate jooksul on palju muutunud, mõnede jaoks paremuse poole, mõnede jaoks mitte. Carl Robert Jakobson oleks uhke eestikeelse hariduse, säilinud Üldlaulupeo toimumise ning ka selle üle, et ajaleht Sakalat ikka veel välja antakse. Talle teeks rõõmu, et Eesti on iseseisev riik ja seda juhib Eesti esimene naispresident. Tundub uskumatu, et kooliõpetajatel jääb üha vähemaks sõnaõigust ning lapsed ja lapsevanemad on eneseteadlikumad käitumisest koolis. Eestikeelse põllumajanduse käsiraamatu avaldajana oleks Jakobson rahul ka tänase põllumajandusliku olukorraga, sest Eestis on palju mahekaubandust, mis tähendab seda, et eestlased mõtlevad oma tervise peale.
Eestlased, kui väike ja vaene rahvas, pole kokku hoidvad, on teineteise vastu külmad ja õelad ning hädaldavad kõige üle mis neil on. Sellise olemisega ei jõua Eesti riik kuigi kaugele. Kui eestlased end kokku võtaks ja saavutaksid midagi suurt, oleks võibolla Eesti tuntud riik, kus pole looduskatastroofe, terroriste ega ka sõdu. Eestis pole inimesi, kes seisaks kaasmaalaste heaolu eest, näitaks üles initsiatiivi ja julgust luua uusi mitmekesiseid ühinguid ning tuua argiellu vaheldust.
Jacobson kindlasti tahaks toonitada seda, kui vaprad olid need eestlased, kes võitlesid Eesti riigi vabaks. Kui palju on langenud sõjas neid inimesi, kes on väärt rohkelt kiidusõnu, kui palju on valanud pisaraid nende lähedased. See kõik on märkimisväärne. Eestlased peaksid olema väga uhked, et on saanud omale oma riigi ja oma maa ning see on püsinud juba sada aastat. Muidugi on olnud selle pika aja jooksul aastaid kus kõik on hästi, kuid on ka olnud selliseid, mida ei taheta mäletada, näiteks Nõukogude aeg kui inimestele öeldi mida ja kuidas teha. Täna on kõigil inimestel oma õigused ja kohustused, igaüks saab teha seda, mida soovib.
Kõigest halvast olenemata Jacobson usuks, et Eestit ootab ees veel mitusada vaba aastat. Ka eestlased ise peaksid seda rohkem uskuma.
Mida ütleks C R Jakobson Eesti Vabariigi 100-sünnipäeval- #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor laureen0 Õppematerjali autor
lühike kokkuvõte sellest, mida arvaks Jakobson 100 aastasest Eestist

Sarnased õppematerjalid

Tänu kellele pole meil kodusõda
15
doc

Tänu kellele pole meil kodusõda

eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha ­ või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist ­ kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastused kõigis neis keeltes. Ma olin õnnelik, see hetk veenis mind, et tegemist on siiski liiga emotsionaalseks muutunud valitsusvastase meeleavaldusega, mitte sammuga etnilise kodusõja poole

Ajalugu
Ärkamisajast kuni 1917 aastani-Vene aeg
17
doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

Kreutzwald välja anda populaarteadusliku ajakirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Need katsed olid ilmselgelt ajast veidi ees ja surid seeõttu välja. Arenes ka kirjakeel. Juba Rosenplänteri "Beiträgedes" propageeris uut kirjaviisi, kuid pöördeliseks kujunes Kuusalu pastori Eduard Ahrensi poolt koostatud ja 1843.a avaldatud grammatika, mis sätestas muu hulgas some eeskujul koostatud õigekirjareegleid, mida järgib ka meie tänane õigekiri: mitte "suhr" vaid "suur", mitte "karro" vaid "karu" jne. Masing omalt poolt kinkis eestlastele õ-tähe. Ühtlasi arenes lugejaskond, seda nii arvuliselt kui nõudmistelt. 18.saj lõpuks oli rajatud juba küllaltki tihe koolivõrk. 19.saj alguses sai Põhja-Eesti tugeva vastulöögi, mistõttu õpetati lapsi kodus. Kujunes välja selge süsteem: igas vallas pidi olema vallakool ja selle õppekava

Ajalugu
Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat
31
doc

Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat

Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...................................................................................

Ajalugu
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK
23
docx

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda

Eesti ajalugu
Eesti uusaeg-1710-1900
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

Pärast seda lõppesid revisjonid ära, kuna selleks ajaks oli saavutatud Põhjasõja-eelne tase. Revisjonid olid hääbuvad, st kui üks või teine mõis oli Põhjasõja-eelse taseme saavutanud, siis järgmises teda enam ei kajastatud. Liivimaal toimus esimene adramaa revisjon 1715. Järgmised: 1721-1725, 1731, 1738, 1744, 1757-58. Saaremaal: 1716, 1731, 1738, 1744, 1750, 1756. Osa revisjone on publitseeritud. Paljud on ka internetti jõudnud. Teine oluline allikagrupp on hingerevisjonid, mida peeti esimest korda siinsel alal 1782. aastal. Neid viidi läbi nii Eesti-, Liivi- kui Saaremaal. Tegemist oli ülevenemaalise revisjoniga. Peeter I võttis Vene riiki moderniseerima asudes paljuski eeskuju Rootsist. Seal oli juba 1630. aastatel sisse seatud pearahamaks, mida koguti üle riigi. Peeter I nägi, et see on hea võimalus ka tema riigi jaoks. 1725. aastal koguti Vene riigi esimene pearahamaks/hingemaks, mida maksid kõik meessoost hinged (algul 70 kopikat, pärast rohkem)

Ajalugu
Eesti uusim ajalugu 1850-1944
50
docx

Eesti uusim ajalugu 1850-1944

1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust,

Ajalugu
aforismid
31
doc

aforismid

põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, kuid see oli vaid prügikast . · Nutan ja naeran. Naeran ja nutan. Vaatan ja mõtlen. Mõtlen ja vaatan, kas ma saan ka kunagi õnne maitsta või pean päevast päeva kurbust tundma? · Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarates. · Mille järgi sünnipäevalast ära tunda? ta tipib ringi oma uutes Prada kingades,kannab Versace

Eesti keel
UUDISTE GEOGRAAFIA
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

............................................................... 13 3.2. Punalipp....................................................................................................................................18 3.3. Vooremaa 1991-1992...............................................................................................................20 3.4. Vooremaa 2007-2008 ..............................................................................................................21 4. Eesti uudised....................................................................................................................................24 4.1. Kolhoosnik............................................................................................................................... 24 4.2. Punalipp....................................................................................................................................25 4.3. Vooremaa 1991-1992................................

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun