kübarat, mis oli kohustuslik kõikidele sveitslastele. Karistuseks, et ta seda ei teinud, pidi Wilhelm oma laskma maha õuna, mis seisis tema poja pea peal. Wilhelm Telli plaan oli aga maha lasta foogt kui ta peaks oma poega tabama. Foogt sai aga sellest plaanist teada ning võttis Wilhelmi endiga kaasa ja pani ta vangi. Teiseks toimus juhtum, kus Baumgarten tappis linnusefoogti ning ratsanikud jälitasid Baumgarteni ja mehe ainuke võimalus oli saada üle järve. Keegi kalurimeestest polnud seda nõus aga tegema, sest järv oli ohtlik ja torm oli just hakkamas. Wilhelm Tell oli ainuke, kes oli nõus vaese Baumgarteni üle järve viima. Kui ratsanikud järveni jõuavad, näevad nad kahte meest üle järve sõudmas ning süüdistavad karjast ja kalurit, kes olid kaldal. Ratsanikud küsivad üle järve sõudvate
otsekohe püsti ja läksin alandlikult talle vastu. Ta päris mult kelle maja see on ja muidugi meeldinud see, et olen endale maja ehitanud ja lubas sellele lõpu teha. Ma väga pabistan oma maja pärast, kuid minu kogemus pole nii jube." Kui olime ära kuulnud härra Stauffacheri loo tekkis meil küsimus. Kas foogt on teise nimega valitseja? Ameti nimetuse poolest on ta kõigest keisri asemik, kuid selle ameti nimetusega inimesed käituvad nagu jumalad. Liigume edasi maahärra Baumgarteni juurde, kes on pärit Unterwaldenist. Ka tema jutustab meile oma loo. ,,Ühel päeval, kui raiusin metsas puid jooksis minu juurde mu kaunis naine. Ta oli väga hirmunud ja hingeldas. Läbi surmahirmu rääkis ta, et maafoogt Rossbergist oli tulnud meie koju ja nõudnud sauna kütmist ning hiljem mida sündmatut. Seda kuuldes valitses mind kohutav viha. Ma läksin ja tapsin foogti ja see järel põgenesin. Mind aitas üks õilis mees Wilhelm Tell, keda tänan oma elu lõpuni."
Austatud kohtunik, oponendid ja publik! Olen Sigrid ning olen jaatajate esimene kõneleja. Meie teemaks on siis Baumgarten on kurjategija. Sooviksin lühidalt defineerida sõna kurjategija: Kurjategija- kuriteo ehk süüteo, pahanduse, pahateo toime pannud isik. Tavaliselt järgneb krimaalkaristus. Niisiis, meie esimene argument on: Baumgarten on mõrvar. Näide: Baumgarten tahtis kaitsta enda kui ka naise au, ning lõi linnusefoogti surnuks. Näite seletus: Linnusefoogt tuli Baumgarteni majja ning tahtis, et talle sauna kõetaks. Foogt aga hakkas ilmaasjata tüli norima ning Baumgarten lõi foogti lihtsalt kirvega maha järelikult on ta mõrvar ehk kurjategija. Meie teine argument väidab et: Ta põgenes oma kuriteo eest. Näide: Ta jooksis järve juurde, et keegi saaks ta ütle jõe viia ning siis edasi põgeneda. Näite seletus: Ta palus kalameest end üle viia aga ta ei nõustunud kuna järvel oli kõva torm. Lõpuks Willhem Tell viis ta üle jõe
Peateos "Wilhelm Tell" Shveitsi talupoegade mäss Austria ülemvôimu vastu. Tegelased:Wilhelm Tell ,mägikütt.Gessler, riigifoogt. Stauffacher, talupoegade juht. Heinrich Holden, talupoeg. Malschtal, tema poeg. Auttingausen, vabahärra. Rudens, tema kasupoeg. Berta, aadlipreili, Rudensi pruut. Sisu: Baumgarteni naine on äranaerdud, tema naiselik väärikus on toodud ohvriks lossifoogt Gesslerile. B. astub naise kaitseks välja, kartes karistust, pôgeneb. Jôuab mägijärve äärde ja palub Tellil end üle viia. Keegi teine ei julge seda teha. Tell ei seganud end kunagi vabadusvôitlusse, kuid ta oli alati mehine ja abivalmis.Vabadusvôitluse juht Stauffacher kutsub Telli salajastele koosolekutele, kus arutatakse mässu Austria ülemvôimu vastu, kuid Tell keeldub alati.
ilu sees. Taevase ja maise vastandumine ja kokkusidumine. Kunstistiilidest klassitsism, barokk ja rokokoo, manerism. Sisse hakkab tulema aga rohkem dünaamilisust ja nende reeglite sees mässamine, uue proportsiooni ja perspektiivi otsingud. ALEXANDER GOTTLIEB BAUMGARTEN (1714 - 1762) peetakse esteetika (kr kr aisthetikos - tajuma), kui filosoofilise distsipliini rajajaks. Esteetika kui kunsti üle mõtlemine. Kunstielamus on Baumgarteni järgi meeleline elamus, millele lisandub tunne. Baumgartnerist sai alguse kunsti ja kunstniku iseseisvumine, mis jätkus romantismis. Baumgarten seisab vastu sellele, et tehakse vahet madalamal tunnetusvõimel (tajud) ja kõrgemal tunnetusvõimel (mõistus). Oma peateoses "Aesthetica" määratles ta esteetikat teadusena kauni enese tajust, sisu, korra ja väljenduse täielikust ühtsusest. Meeltele omistas Baumgarten oma otsustusvõime, nimelt maitse. Ilu on täiuslikkus, s
ainult selle pärast, et see on vale (mida ta kindlasti on), vaid eelkõige sellepärast, et ta ei tee inimest paremaks ja õnnelikumaks. *Optimism - See optimism põhineb usul, et maailm areneb ja progresseerub. Sisuliselt kuni Kantini (18 saj II pool) püsis valdav arusaamine kunstist antiigis etteantud silmaringi piirides. Praktiliselt kunsti just ei taunitud, kuid mõtestatult väärtustada ka ei osatud. *Distsipliini ristiisa Baumgarteni ( 18 saj I pool ) ideed ei olnud sisuliselt uudsed/murrangulised. Siiski laiendas arusaama, et kunst on pelk etteantud vormide (ilu) jäljendamine. Arutlema hakati laiema tähendusega mõistete üle ( loovus, maitse, kujutlusvõime, fantaasia), mis polnud enam nii rangelt tõega seotud. Üks keskseid esteetikaalaseid termineid tuli taas moodi "ülev" e. "subliimne". Mõistet kasutati juba antiigis imestamisväärsete loodusprotsesside puhul. Hiljem hakatakse sellega
selle pärast, et see on vale (mida ta kindlasti on), vaid eelkõige sellepärast, et ta ei tee inimest paremaks ja õnnelikumaks. *Optimism - See optimism põhineb usul, et maailm areneb ja progresseerub. Sisuliselt kuni Kantini (18 saj II pool) püsis valdav arusaamine kunstist antiigis etteantud silmaringi piirides. Praktiliselt kunsti just ei taunitud, kuid mõtestatult väärtustada ka ei osatud. *Distsipliini ristiisa Baumgarteni ( 18 saj I pool ) ideed ei olnud sisuliselt uudsed/murrangulised. Siiski laiendas arusaama, et kunst on pelk etteantud vormide (ilu) jäljendamine. Arutlema hakati laiema tähendusega mõistete üle ( loovus, maitse, kujutlusvõime, fantaasia), mis polnud enam nii rangelt tõega seotud. Üks keskseid esteetikaalaseid termineid tuli taas moodi “ülev” e. “subliimne”. Mõistet kasutati juba antiigis imestamisväärsete loodusprotsesside puhul. Hiljem hakatakse sellega tähistama teatavat
Kaunis hing, kes loob ise kunsti ja võtab vastu, kogeb ja treenib sealjuures oma esteetilist dimensiooni. Ka muuhulgas haritud seltskonnas kuulus selle hulka. See on omamoodi haridusprogramm. Kõik peaksid sellega tegelema, oma talentide arendamisega. Esteetika arendab meid edasi omistas esteetikale didaktilise dimensiooni. · Kanti jaoks muutus oluliseks maitse. Meeltel on omaenda vastutusvõime, mida nim maitseks. Ta oli Baumgarteni õpilane Immanuel Kant (1724-1804) · Saksamaa filosoof. Valgustusaja ja kogu Õhtumaade kultuuri olulisimaid mõtlejaid. Tema töid ei ole eesti keelde eriti tõlgitud. Ta sündis, elas ja tegutses Kaliningradis. · Mõjutatud Baumgarteni ideedest · Tema põhiteos ,,Praktilise mõistuse kriitika" (1787) kujutab endast pööret Õhtumaade filosoofia ajaloos, paneb aluse tänapäevase filosoofiatraditsiooni tekkimisele. Siis algas uut tüüpi mõtlemine
karjääri tipp ajaloo professor Jena ülikoolis iseloomusta luule zhanre (ood, ballaad), romantismi jooni peateos "Wilhelm Tell" vt. ôpik, kellelt aine, milles konflikt/ Goethelt, shveitsi talupoegade mäss Austria ülemvôimu vastu tegelased: Wilhelm Tell ,mägikütt Gessler, riigifoogt Baumgarten,talupoeg Stauffacher, talupoegade juht Heinrich Holden, talupoeg Malschtal, tema poeg Auttingausen, vabahärra Rudens, tema kasupoeg Berta, aadlipreili, Rudensi pruut Sisu: Baumgarteni naine on äranaerdud, tema naiselik väärikus on toodud ohvriks lossifoogt Gesslerile. B. astub naise kaitseks välja, kartes karistust, pôgeneb. Jôuab mägijärve äärde ja palub Tellil end üle viia. Keegi teine ei julge seda teha. Tell ei seganud end kunagi vabadusvôitlusse, kuid ta oli alati mehine ja abivalmis.Vabadusvôitluse juht Stauffacher kutsub Telli salajastele koosolekutele, kus arutatakse mässu Austria ülemvôimu vastu, kuid Tell keeldub alati.
annaabi.ee 
