Riistvara on suur hulk elektroonikat, millest arvuti koosneb Tarkvara on korralduste jada , mis ütlebelektroonikale, mida see tegema peab. Tarkvara jaguneb kaheks: · Süsteemitarkvara ehk operatsioonisüsteemid · Rakendustarkvara Operatsioonisüsteem : · käivitub pärast arvuti sisse lülitamist · tegeleb arvuti riistvara ja teiste programmide juhtimisega · jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kasutajaliidesed on vahendid, mille abil kasutaja suhtleb programmiga ja jaguneb kaheks: · Graafiline kasutajaliides (Käske saab anda nii klaviatuurilt kui ka hiire abil) · Mittegraafiline kasutajaliides(Käske saab anda ainult klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa) Bitt · Tähistus: 1bit /1b · Kõige väiksem hulk infot · Kaks olekut: võib olla kas 0 või 1 Bait · 1bait = 8 bitti · Info...
Failihaldus Faile on kahte liiki Programmid ja muud süsteemsed andmed Kasutaja andmed (dokumendid, pildid, videod jm.) Kõik andmed salvestatud failidesse Mistahes info salvestatakse arvutis faili kujul. Failid on kataloogide abil grupeeritud, et oleks kergem neid hallata ja hiljem infot leida. Kataloogidest moodustub otsitee ehk faili asukoht kõvakettal (nt kus võib asuda dokumendifail referaat.odt erinevates operatsioonisüsteemides): MS Windows 2000/XP/ C:Documents and SettingskasutajaMy Documentsreferaat.odt MS Windows Vista/7 C:UserskasutajaDocumentsreferaat.odt GNU/Linux /home/kasutaja/Dokumendid/referaat.odt Mac OS X /Users/kasutaja/Documents/referaat.odt FAIL • Iseseisev terviklik andmete kogum. • Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida • Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi Faili nimi ja faili tüüp Faili nimi sisaldab: • Nimi • Laiend • Info...
Riistvara · Elektroonika,millest arvuti koosneb Tarkvara · Korralduste jada,mis annab arvuti elektroonikale käske · Jaguneb operatsioonisüsteemiks(süsteemitarkvara)ja rakendustarkvaraks Operatsioonisüsteem · Käivitub pärast arvuti sisselülitamist · Tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega · Jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel · On vahepuhvriks riistvara ja rakendustarkvara vahel Rakendustarkvara · Üldjuhul kõik ülejäänud programmid mis arvutis asuvad(teksti-,tabeltöötus) · Sarnase sisuga tarkvara programmid võivad olla koondatud ühte paketti,et lihtsam olek turustada Kasutajaliides · Vahendusprogramm, mille abil kasutaja suhtleb arvutiga Mittegraafiline kasutajaliides-käske saab jagada vaid klaviatuuril · Käske ja nende tähendusi peab täpselt teadma · Tava kasutaja jaoks keeruline · Graafilisest kasutajaliidesest lihtsam,kui on piisavalt teadmisi Graafiline kasutajaliides-saab kasutada käskude andmi...
Operatsioonisüsteemid, failisüsteem Operatsioonisüsteem on programmide komplekt, mis korraldab arvuti tööd. Ükski arvuti ei saa töötada ilma operatsioonisüsteemita, sest operatsioonisüsteem juhib arvuti sisend- ja väljundseadmete tööd, organiseerib info salvestamist ketastele, võtab vastu arvutikasutaja poolt antud korraldusi ja täidab neid. Enamlevinud operatsioonisüsteemid on Windows 98, Windows 2000, Windows XP, tootjaks Microsoft. Järjest rohkem hakkab levima Linux nii kodu- kui ka tööarvutitesse. Veel on olemas Unix, OS/2, Mac OS, BSD. Operatsioonisüsteem installeeritakse ehk paigaldatakse arvuti kõvakettale, igakordsel arvuti käivitamisel laetakse operatsioonisüsteem arvuti põhimällu ehk RAM-i.. Arvuti töölaual ehk desktopil toimub kogu arvutikasutaja töö. Seal avanevad aknad, programmid jm. Hall riba ekraani allääres on tegumiriba ehk taskbar. Kogu töö toimub peamiselt akendes. Akendel paremal üleval nurgas on ...
Faililaiendid Sissejuhatus Peaaegu kogu informatsiooni, mida hoitakse meie arvutis, võib nimetada failideks. Programmid, dokumendid, pildid/fotod, muusikafailid, filmid, videod, mängud jne--kõik nad on failid ja neid erinevaid failitüüpe on palju. Faile hoitakse olenevalt operatsioonisüsteemist kas kaustades või kataloogides. Faile eristatakse nende nimede järgi ning ühes -ja samas kaustas peavad kõikidel failidel olema unikaalsed/erinevad failinimed. Mõnedes operatsioonisüsteemides kirjeldatakse faile nende formaatide järgi ja faililidele lisatakse lõppu nn suffix ehk laiend Tavaliselt koosneb see laiend 3 tähest ja ta eraldatakse failinimest punktiga (.), näiteks: Minu_foto_2007.a..jpg või Kassi-pilt.gif või Koera_pilt.bmp--kõik nad on pildid, aga nad on eriformaatides ja nad on seega erinevad failitüübid, sest nende laiendid (.jpg, .gif ja .bmp) on erinevad. Kuigi ühes ja samas kaustas ei tohi olla mitut sama nimega faili ning igal ...
Faililaiendid: Pilt- jpg, jpeg, bmp, gif, tiff, png Video- avi, mpg, mpeg, mov, wmv Audio- waw, mp3, ram, aw, wma Tekst- doc, docx, txt, rtf, sxw, odt Presentatsioon- ppt, pptx, pps, ppsx, sxi, odp Arhiiv- tar, zip, rar, gz Programmifail- exe, com, bat, sys Andmefail- xml, dat Tarkvara Tarkvara-on kõik see,mis on vajalik süsteemi töölepanekuks! Süsteemitarkvara-vajalik arvuti riistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks.Tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem. Rakendustarkvara-võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Kasutajaliidesed Kasutajaliidese abil saab kasutaja programmidega suhelda. Graafiline kasutajaliides-käske saab jagada nii klaviatuuril kui ka hiirega. (nõuab rohkem ressursse) Mittegraafiline-käske saab anda vaid klaviatuuril. Arvutiviirused Programm,mis on enamasti ,mõeldud kahju tekitamiseks ja millel on kalduvus ennast ise paljundada ja levitada. MÕELDUD: · häirima arvuti tööd · rikkuma kettale ...
Põlevkivi kaevandamine Eestis Analüüs Sissejuhatus Kuni 20. sajandi teise veerandini oli maastikku kujundavaks inimtegevuse viisiks peamiselt põllumajandus. Kahe maailmasõja poolt põhjustatud energianälg Läänemere piirkonnas edendas intensiivselt siinset põlevkivitootmist, mis on jätnud tuntava jälje ka maastikupilti. Omalaadse ilme peisaazile annavad hulgalised aheraine- ja tuhamäed, olles praktiliselt suurimad relatiivse kõrgusega pinnavormid Eestis. Teisalt, seal kus maad on altpoolt õõnestatud (kaevandatud), toimub kohati hoopis vastupidine nähtus maapind vajub, tekib uus pinnareljeef ja algab soostumine. Segipööratud pinnasega künklik- mägistel põlevkivikarjäärialadel pakub vaatepilti tõeline "kuumaastik", taamal lainjad, põhiliselt metsamaastikuks liigendatud rekultiveeritud alad. Kogu see inimtegevuse poolt uuesti kujundatud maastik asub Kiviõli ja Narva vahel 70...
Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (...
Arvutiviirused Autor : Margus Sakk See uurimistöö on on avaldatud autori teadmisel ja nõusolekul. Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised su...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................4 1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID..............................................................................5 1.1 ,,Süütud" viirused...........................................................................................5 1.2 Andmeid hävitavad viirused ..........................................................................5 1.3 Programmifaile nakatavad viirused ...............................................................5 1.4 Spawing-tüüpi viirused ..................................................................................6 1.5 Parasiitviirused...............................................................................................6 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused...
Arvutiga töötaja ohutusjuhend Sisukord Sissejuhatus lk 4 Töötaja kohustused ja õigused lk 4 Nõuded arvutile lk 4 Arvuti igapäevane hooldus lk 5 Kehaasend lk 6 Nõuded töökeskkonnale lk 7 Kahjulikud mõjud töötamisel arvutiga lk 7 Tööreziim lk 8 Elektriohutus lk 8 Tegutsemine tulekahju korral lk 9 Esmaabi lk 9 Näidisharjutusi arvutiga töötajale lk 10 Kasutatud kirjandus, allikad ja kehtivad õigusaktid lk 12 Sissejuhatus Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine...
Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 2 1. MIS ON ARVUTIVIIRUS?..................................................................................................3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.2. VIIRUSE OLEMUS............................................................................................................. 3 1.2. VIIRUSE OLEMUS............................................................................................................. 3 1.3. VIIRUSTE EHITUS JA TALITLUS........................................................................................ 3 1.3. VIIRUSTE EHITUS ...
Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk kandevsagedus, mida on vaja vaid selleks, et temas moduleerimisprotsessi kestel tekitatud muutused üle kanda vas...
annaabi.ee 
