Musumägi Musumäe ametlik nimi on Virumägi. Varem kuni 2001 aastani kutsuti seda ka Viruvärava mäeks. Musumägi on Tallinna muldkindlustusvööndi bastionist 19. Sajandil kujundatud haljas ala mis asub Pärnu maantee, Valli tänava ja Viru tänava vahel. Mägi ehitati kaitse esmärgil. Aastaid hiljem kujundati see ümber haljasalaks. Mäele kujundatud haljasala on ovaalne. Pargil on sissepääsud kolmst külest ja neljast trepist. Mäel asuvad põhijalgrajad on kujundatud järgima mäe loomulikku kuju. Mäe põhjaküljel ehk Viru tänava poolsel küljel on Virumäe suveteater ning istepingid, mäe lõunapoolsel küljel on aga
(24. november 1655 Stockholm 5. aprill 1697 Stockholm) kinnistatud Tallinna muldkindlustuste uues generaalplaanis taheti Tallinna muuta vallutamatuks tohutu bastionaalvööndiga. Vööndisse pidi kuuluma 11 võimast bastioni, ristitud Rootsi riigi provintside või linnade nimedega. Kuid Tallinn oli vaene, nappis raha, materjali ja tööjõudu, ning valmis suudeti ehitada ainult kolm. Vahendite vähesuse tõttu sai 1710. aastaks kavandatud üheteistkümnest bastionist valmis vaid kolm: peale Skoone ka Ingeri bastion (Harjumägi) ning Rootsi bastion (Lindamägi). Bastioni ehitamine tekitas hulga konflikte, sest riigi alluvuses töötanud lihtrahvas ja talupojad kuhjasid valle linnakodanike aedade peale. Pärast Põhjasõja algust pidid Tallinna bastionid kiiremini valmis saama, sellest hoolimata lõppes ehitustegevus alles 17031704. Pärast Krimmi sõda aastal 1857 kaotasid Tallinna
1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias 1631 esitas Skytte palve kunnile muuta Tartu gümn ülikooliks. 1632 juunis kirjutas Gustav II Adolf alla Tartu Ülikooli asutamise ürikule, mis avati kuninga järgi Academia Gustaviana nime all. 1699 avati Pärnus ülikool. Kõigepeal oli õpetuskeel ülikoolides ladina keelne ->rootsi->eesti keeles. Euroopas valdavaks saanud uus arhitektuuri stiiliks oli barokk. Rootsi võimud alustasid kaitseehitiste - bastionide - püstitamist. 11 bastionist jäi siiski alles ainult 3. Viina ja õlle turustamiseks alustasid mõisnikud paöjukäidavatesse kohtadesse hoogsat kõrtside rajamist. Valitsemistüübiks oli rehielamu.Riietuses oli oluliseks moevoolude sissetund Rootsist. Talurahva kultuuri juurde kuulus torupill.
hauamonumentidel ; baroksed seina- ja laemaalingud ; varasemast rohkem portreemaale) - Uut tüüpi linnade kaitseehitised bastionid (viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mida hoidsid koos müürid ; sees olid ruumid kaitsemeeskonnale ja laskemoonale ; kõrgemal astangul olid suurtükid ; Tallinna 11 bastionist valmis 3 - Ingeri, Rootsi ja Skoone bastionid (e. Harjumägi, Lindamägi ja Rannamägi) ; Narva bastionid) - Linnaarhitektuur (paljuski veel keskaegne linnapilt ; suuremad ehitustööd sõdades kannatanud linnades (Narva, Tartu, Pärnu) ; eriti suuri töid tehti jõukas Narvas, kuhu rajati mitmeid barokkehitisi toomkirik, raekoda, börsimaja) e) Talupojakultuur
Kombeks oli juhuluuletuste sepitsemine seoses pulmade ja matustega, ka luuletused sõjasündmuste kohta (Käsu Hans). Bastion Eenduva kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitserajatis, sageli toetaud kivimüüriga. Bastionid tulid kasutusele seoses tulirelvade purustusjõu suurenemisega. Alates 1674 aastast ehitatakse bastione Narvas, Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Kõige ulatuslikum kindlustuste ehitamise tegevus Narvas, kus üheksast kavatsetud bastionist viis olid Põhjasõja alguseks valmis. "Kui vägi Brandenburgi läks..." - 1678 aastal Eesti-ja Liivimaalt Rootsi-Brandenburgi sõtta saadetavate abivägede küüdimeestena läheb kaasa arvukalt eesti ja läti talupoegi, kelledest paljud sõjakeerises kaduma jäävad. See sündmus sööbib väga kauaks rahva mällu ning saab üheks tähiseks rahvapärasele ajaarvamisele. Reduktsioon 1680. a Karl XI poolt algatatud aadli läänistuste tühistamine, et
8 ha. Tänini on sellest säilinud Ingeri, Rootsi ja Skoone bastionid (praegu tuntud kui Harjumägi, Lindamägi ja Rannavärava mägi) koos pooltasandatud vallikraaviga, samuti Toompea läänekülje vallikraav ehk Schnelli tiik koos Gootide ja Patkuli reduudiga. 1930ndatel aastatel eraldati Skoone bastion seoes Rannamäe tee ehitamisega barbaarselt linnamüürist, rikkudes sellega bastioni algset konfiguratsiooni ning lammutades ka osa bastionist. Osaliselt on säilinud ka Viru värava ning Suure Rannavärava bastionid ning teisi väiksemaid ehitisi, ülejäänud muldkindlustused on 19. sajandi lõpul tasandatud. Enamikul endisest bastionidevööndist paikneb tänapäeval park, see eraldab vanalinna uusasumitest. Ainult vanalinna kaguküljel asunud muldkindlustuste asemele tekkis selle sajandi esimesel poolel hoonestus ning sealt on vanalinn uute asumitega ka kokku kasvanud. Sellest tingituna on ka
1637.a HEINRICH STAHL. Selle perioodi tähtsaim eestikeelne raamat oli lõuna-eesti murdes "WASTNE TESTAMENT" (Adrian ja Andreas Virginius) Valitsevaks kunstisuunaks tõusis BAROKK (nt Tallinna Toomkirik), tööd said eeskätt puunikerdajad ja kiviraidurid. Kõrgematele ehitistele (Niguliste kirik, Tallinna raekoda) tehti uued tornikiivrid. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste- BASTIONITE rajamist (Tallinn, Narva, Pärnu ja Tartu. Tartus rajati bastionid Toomemäele, plaanitud kaheksast bastionist valmis vaid viis) Eesti aladele ilmus uus nähtus kõrts, et mõisnik saaks oma viina ja õlut turustada. PÕHJASÕDA 1700 1721 PÕHJUSED JA EELLUGU · Rootsi riik oli oma võimsuse tipul. Samas oli näha nõrgenemise märke näljahäda, noor kuningas (KARL XII) · Poola ja Taani ei leppinud Rootsi ülemvõimuga Läänemerel · Venemaal ei olnud ikka veel väljapääsu Läänemerele · 1699 sõlmivad Poola kuningas AUGUST II TUGEV, vene tsaar PEETER I ja Taani kuningas
soovijad tagasi -- ta ei tahtnud esimeste suhtes ebaõiglane olla. Ei olnud teada, kas roselllased olid pärast bastioni vallutamist selle evakueerinud või olid sinna jätnud garnisonid. Et asja kindlaks teha, oli vaja uurida tähendatud kohta küllaltki lähedalt. D'Artagnan asus oma nelja kaaslasega teele mööda kaevikut. Kaks kaardiväelast sammusid temaga kõrvuti, sõdurid järgnesid neile. Nii jõudsid nad kaeviku katte all ligi saja sammu kau-gusele bastionist. Pöördudes seal ümber, märkas dArtagnan, et sõdurid olid kadunud. Ta arvas, et nad kartusest tahapoole jäid ja jätkas edasiliikumist. Kaeviku käänakuni jõudes leidsid nad endid ligikaudu kuuekümne sammu kaugusel bastionist. Ei olnud kedagi näha, bastion näis mahajäetuna. Kolm uljaspead arutas, kas minna edasi, kui äkki suitsurõngas ümbritses kivihiiglast ja tosin kuule vilistas d'Artagnani ja ta kahe kaaslase ümber. Nad said teada, mida olid soovinud: bastioni valvati
annaabi.ee 
