iseloomustavat näitajat>pane need kirja>kuidas/millega osaleb riik maailma energiamajanduses? (lühidalt andmetele tuginedes). BOONUS – eriline „leid“/tähelepanek globaalsel tasandil...:) – ei pea olema seotud riigiga. 1) Nagu allolevalt jooniselt näha, on Kanada maailmas viiendal kohal nafta jm vedelike tootmisel. (Andmed on antud tuhandetes barrelites päeva kohta) (Joonis 3, “Nafta jm vedelike tootmine tuhandetes barrelites päevas, seisuga 2014, http://www.eia.gov/beta/international/rankings/#?prodact=531&cy=2014 , 20.11.2015) 2) Nagu allolevalt jooniselt näha, on Kanada maailmas neljandal kohal maagaasi tootmisel. (Andmed on antud miljardites kuupjalgades), seisuga 2011
nii pea tagasi. Naftareostused on alati olnud jubedate tagajärgedega ja neid on raske korrastada. Mere puhastamine on tülikas ja paljudest loomadest on kahju. Nafta on väga ohtlik aine, ta süttib kergesti ja reostab palju, kuid siiski ilma selleta me ei saa hakkama. Naftast tehakse kütust, millega sõidab tänapäeval palju autosid ja millega töötab veel palju muid masinaid. Peale kütuse saab veel nasftast teha masuuti, millest tehakse asfaltteid. Naftat mõõdetakse barrelites, mis on umbes 159 liitrit. Maailma suurimad naftatootjad on Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan, mis toodavad 810 miljonit barrelit päevas. Kuid nad ei ole kõige suuremad tarbijad, suurimad on USA, Euroopa ja Jaapan. 2004 aasta andmete järgi on USAs jäänud naftavarusid vaid seitsmeks aastaks. Naftat on maailmas väga väheks jäänud ja seda ei leita ka enam nii palju, kuid otsasaamine ei ole tegelikult kõige olulisem aspekt nafta tootmise juures.
Samuti on võimalik näha kaardilt, et mingi osa naftast läheb mööda torustikke Iisraeli, Iraaki. Samuti on näha mitmeid juhtmeid jooksmas Pärsia lahe poole, s.t et suur osa on ka transpordil tankeritega. · Saudi Araabia ei tegele ka elektrienergia importimisega. Kõige rohkem imporditakse naftat(79 250 barrelit päevas) Joonis 2: Nafta ja maagaasi infrastruktuur Lähis-Idas Allikas: EIA Joonis 3: Nafta eksport tuhandetes barrelites päevas Allikas: Wikipedia 3. Elektrienergia tootmine Saudi Araabias Saudi Araabias toodetakse elektrienergiat soojuselektrijaamades maagaasist ja naftast, kuna need on ainukesed maavarad, mis on lihtsasti kättesaadavad. Seega ringdiagrammi pole võimalik joonistada (pole lihtsalt mõtekas) Joonis 4: Saudi Araabia elektrienergia tootlikkus ja kasutamine Allikas: EIA · Saudi Araabias on elektrienergia tootmise hulk suur. Teiste riikidega võrreldes on riik,
energ. elektrit. *mõõdetakse barrelites - 159 Saudi-Araabia, *lai kasutusala *kulukas ja keeruline S-A ja mootorikütus, Pärsia lahe pk, Põhja-Aafrika, liitrit
Samuti on võimalik näha kaardilt, et mingi osa naftast läheb mööda torustikke Iisraeli, Iraaki. Samuti on näha mitmeid juhtmeid jooksmas Pärsia lahe poole, s.t et suur osa on ka transpordil tankeritega. · Saudi Araabia ei tegele ka elektrienergia importimisega. Kõige rohkem imporditakse naftat(79 250 barrelit päevas) Joonis : Nafta ja maagaasi infrastruktuur Lähis-Idas Allikas: EIA Joonis : Nafta eksport tuhandetes barrelites päevas Allikas: Wikipedia 2. Elektrienergia tootmine Saudi Araabias Saudi Araabias toodetakse elektrienergiat soojuselektrijaamades maagaasist ja naftast, kuna need on ainukesed maavarad, mis on lihtsasti kättesaadavad. Seega ringdiagrammi pole võimalik joonistada (pole lihtsalt mõttekas) Joonis : Saudi Araabia elektrienergia tootlikkus ja kasutamine Allikas: EIA · Saudi Araabias on elektrienergia tootmise hulk suur. Teiste riikidega võrreldes on riik, 23. Kohal. 2009
(nafta; maagaas; tahkekütus.) 88. Missugused on tähtsaimad energiaallikad elektrienergia tootmisel? (tahkekütus; tuumaenergia; hüdroenergia.) 89. Energiaallikate osatähtsus erinevatel perioodidel? (alguses kivisüsi, nüüd nafta ja gaas [tuumaenergia].) 90. Miks kasutatakse taastumatuid energiaallikaid rohkem kui taastuvaid? - 91. Millal leiti esimest korda naftat? (1904. a) 92. Milles mõõdetakse? (barrelites; 1 barrel=158 liitrit) 93. Mis on nafta peamised kasutusalad? (keemiatööstus; mootorikütus; soojuse saamiseks; elektri tootmiseks.) 94. Kes on naftarikkaimad riigid? (Saudi-Araabia; USA, Venemaa.) 95. Mis on nafta kasutamise EELISED? (suur kütteväärtus; hea transportida.) 96. Mis on nafta kasutamise PUUDUSED? (puuraukude rajamine keeruline ja kallis; tuleb töödelda enne kasutamist.) 97. Mis on nafta TRANSPORDIVÕIMALUSED? (torujuhtmed; tankerid[?!].) 98
Taastumatuks tulebki lugeda minevikus akumuleerunud energia (fossiilsed kütused, tuumaenergia), mille juurdetekkimine on võrreldes tarbimisega kaduvväike või puudub üldse. Taastuvateks energiaallikateks on praegu toimuvate looduslike protsesside energia (vee, päikese, tuule, lainete, loodete, geotermaalne energia), või võrreldes tarbimisega samas suurusjärgus toimuv energiavarude juurdekasv (biomass, biogaas). Fossiilsed energiavarud · Nafta - mõõdetakse barrelites (1 barrel = 42 US gallonit = 159 1). Keskmiselt maailmas: 1 barreli toornafta energiasisaldus 1 460 000 kcal = 6109 MJ; 48 MJ/kg. Maailmas praeguseks tarbitud 400 miljardit barrelit, hinnangute kohaselt allesjäänud varusid 800 miljardit barrelit, sellest (1989) Saudi-Araabia 19%, Iraak 11.2%, Araabia Ühendemiraadid 11%, Kuveit 10.6%, Iraan 10.5%, ex-NSVL 6.6%, Venetsueela 6.3%, Mehhiko 5.5%, USA 3.1%, Liibüa 2.4%, Hiina 2.1%, Nigeeria 1
elektroonilise mõõtesüsteemi usaldatavuse kontrolliks. Maatankide kohta teatatakse järgmised andmed: - number - mõõtmed - õiendid - vesi - ruumala (liitrites) - temperatuur - tihedus mõõdetud temperatuurilmille tihedus? - tihedus 15 oC juures - netoruumala 15 oC juures. Maatankide mõõtmistulemuste alusel koostatakse tunnistus, kus on näidatud: - vedeliku ruumala liitrites ja temperatuur - vedeliku ruumala liitrites15 oC juures - vedeliku ruumala barrelites 60 oF juures - mass tonnides - mass pikkades tonnides (long tons). Laeva tankide tühikute protokoll (ullage report) Protokollis näidatakse ära: - mõõtmise kuupäev ja kellaaeg - ilmastikutingimused - tanki number - tühik, mm - trimmi ja tühiku parandus - süvis ahtris ja vööris 10 - merevee temperatuur. 7.6. Vedellastide koguse määramine Oletame, et silindrikujuline nõu on täidetud tasemeni h 1 vedelikuga, mille temperatuur on 20 °C
äärsetesse maadesse (vt Joonis 2 .12 ja Joonis 2 .13), naftarikkad piirkonnad on veel Lõuna- Ameerika põhjaosa (Venetsueela, Kolumbia) ja Mehhiko laht, Põhja-Aafrika (Liibüa), Venemaa Lääne-Siber ja Azerbaidzan. Euroopa naftavarud on tagasihoidlikud ja nendest arvestatav osa kuulub Norrale, lisaks ammuatatakse naftat veel Põhjamere piirkonnas mitme riigi majandustsoonis (Suurbritannia, Taani). Vähesel määral kammutatakse naftat ka Leedus. Naftatoodangut mõõdetakse barrelites, mille suurus ei ole üheselt määratletud. Naftabarreli suuruseks on 158,987 l, mille suurus on 115,627 l, kuid tuntakse veel mitmeid puisteainete barreleid, näiteks jõhvikabarreli on 95,47 l. Barrelit lühendatakse bbl. Oletatavasti on b kahekordne mitmuse rõhutamiseks (1 bl, 2 bbl). Samuti on võimalik, et teine b on lisatud selleks, et vältida segiajamist paberirullidega, mille lühend on bl (sõnast bale). 18(113)
jalgades. Enamik merel veetavatest lastidest on mahulastid, mille puhul lastiruumid täituvad enne, kui jõutakse laeva kandevõime piirini. • Lastitankide mahutavus See on laeva lastitankide mahutavus kuupmeetrites, kuupjalgades või barrelites (159 liitrit). Kuna vedellastide ruumala sõltub palju temperatuurist (soojuspaisumine), kasutatakse tankide kogu- mahust vedellastide tarvis kuni 98%. • Liinimeeter Ro-ro, ro-pax aluste ja reisiparvlaevade tekkide pikkust kirjeldav arv. Liinimeeter näitab, kui pikas
annaabi.ee 
