SKT elaniku kohta on üks Aafrika kõrgemaid (2010. aasta hinnangul 13 800 USA dollarit). Ühiskonna madalamate kihtideni jõuab sellest aga väike osa. Põllumajandusolud on viletsad, mistõttu Liibüa impordib kolmveerandi oma toidust. 2011. aasta algul oli Liibüa maailma riikidest 17. naftatootja, Aafrika riikidest aga kolmas. Liibüa naftatoodang moodustas umbes 2% maailma tarbimisest. Umbes 85% naftatoodangust müüdi Euroopasse. Liibüa naftatoodang, mis on küündinud kuni 1,6 miljoni barrelini päevas, kuivas 2011. aastal puhkenud kodusõja tõttu kokku vähem kui 100 000 barrelile päeva. Asjatundjate arvates võtab tootmise viimine taas vähemalt miljoni barrelini päevas aasta või mitu aega. Samuti on Liibüa ka OPECi liige. Liibüa taotleb alates 2004. aastast Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmestaatust. Liibüa põhiline energia kasutusala:
· Puurimistehnoloogia arenedes ning suures naftapuuduses muutuvad kasutuskõlblikeks ka sellised varud, mis varem kättesaamise hinna tõttu ära põlati-500 tuhande ruutkilomeetri suurune naftamaardla USAs Põhja-ja Lõuna-Dakotas. · Maardla avastati juba 1951. aastal, veel 1999. aastal koostatud aruandes põlati varud liiga kalliks. · Kasutuselevõetava maardla ligikaudseks mahuks hinnatakse 200 miljardit barrelit, mis tõstaks USA varud 220 miljardi barrelini ning võrreldavaks Saudi Araabiaga. · Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt peavad aastal 2030 Euroopa Liidu 27 liikmesriiki importima 93% vajaminevast naftast. · Rahvusvaheline energiaagentuur ennustab, et 2030. aastal vajab maailm juba 120 miljonit barrelit päevas ehk 44 miljardit aastas. Kuid tänases tempos jätkates siis enam naftat ei ole. · Maagaasi varude olukord on lootustandvam kui see oli nafta puhul. · Inimesed, kes sünnivad aastail
väga aktiivselt. Möödunud nädala esimeses pooles kinnitas Maailma suurim naftaeksportija Saudi-Araabia Kuningriik, et nad on valmis astuma samme, et kompenseerida Liibüa naftatarne vähenemist. Täna teatavaks saanud otsus kinnitab saudide sõnu, 8 protsendine tootmise suurendamine tähendab igapäevaselt ligi 700 000 barrelit enam toornaftat. ,,Meil on piisavad tootmisvõimalused, ning selletõttu suurendasime päevast naftatoodangut 9 miljoni barrelini," teatas tööstusega seotud isik Reutersile. Suurim nafta eksportija Saudi Araabia on ainus riik, kes on võimeline nii lühikese ajaga suurendama sellisel määral toodangut. Teised OPEC-i riigid sarnase käigu välistanud ning ei plaani kokkusaamist enne juunit (Saudud...). Saudidel on piisavalt tootmisvõimalusi, et katta Liibüa ekspordi seiskumine. Aga vaatamata tootmisvõimalustele, jääb Saudi-Araabia nafta kvaliteet alla Liibüa omale.
Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Teisest Maailmasõjast saati on globaalne majanduskasv suuresti baseerunud süsivesinike külluslikel varudel nagu nafta ja maagaas. 1950. aastast on ülemaailmne naftatarbimine kasvanud 8-kordseks, 10 miljonist barrelist 80 miljoni barrelini päevas. Praegu on vanade tööstusmaade tarbimine kogu nafta tarbimisest 2/3, aga arenevad uued majandused Ida-Aasias ja Lõuna-Aasias ning Ameerikas, mis hakkavad aastaks 2025 1/2 kogu maailma energiatarbimisest tarbima ehk nafta kogutarbimine kasvaks 54 % võrra. Vastavalt USA Energeetikaministeeriumi ASPO prognoosidele nafta tarbimine areneva maailma poolt 2001 ja 2025 aasta vahel 96 %, maagaasi tarbimine koguni 103 %. Hiina ja India oma 152 %.
üle 23. veebruaril 2001. Platvormi omanik oli Transocean Ltd ja see oli katastroof toimumise ajal liisitud BP-le. Kui kaugel rannikust see asus? Deepwater Horizon oli 112 m pikk, 78 m lai ja 97,4 m kõrge ning ulatus 41,5 m sügavusele merre » ja asub umbes 80 km rannikust. 3.Kui kaua(mitu piieva) kestis naftaleke ? Tuli kestis üle 35 tunni ja naftaleke kestis 152 päeva Kui palju lekkis naftat oopiievas? Augusti alguseks oli lekkinud nafta kogus teadlaste hinnangul kasvanud 5 miljoni barrelini. Ööpäevas lekkis umbes 5000 barrelit (umbes 700 tonni) 4.Kui suur oli naftalaik veepinnal?(Võrdle Eesti pindalaga) Naftaplekk pindala oli umbes 75000 km² ja Eesti pindala on 45 227 km². EEsti pindala on vähem peaagu kahekordselt. 5.Kui pikk osa USA rannajoonest reostati naftaga? 1770 km USA rannajoonest reostati naftaga. Naftast kahjustas kõiki USA riike, kellel oli juurdepääs Mehhiko lahele, kõige rohkem kahjustanud riigid oli Louisiana, Alabama, Mississippi ja Florida 6
Energiamajandus Kreekas leidub erinevaid loodusvarasid: pruunsütt, naftat, rauamaaki, boksiiti, pliid, tsinki, niklit, magnesiiti, marmorit, ja soola. Enamik ressurssidest ei ole majandusele siiski väga väärtuslikud ning neid on vähe uuritud. Kreeka toodab päevas 7946 barrelit naftat, samas ekspordib 181 600 barrelit ja impordib 496 600 barrelit päevas. Järgmise 15-20 aasta jooksul kavatseb Kreeka valitsus suurendada nafta tootmist 250-300 miljoni barrelini. Seda takistavad aga tülid Türgiga, kes nõuab õigusi Egeuse mere üle. Hellas toodab vähesel määral ka maagaasi 1 miljon m3, ent impordib koguni 3,824 miljardit kuupmeetrit kaevandatakse ja eksporditakse. Ateenas, Ptolemaise ja Florina lähistel, Euboia saarel ja Peloponnesose poolsaarel kaevandatakse pruunsütt, mida kasutakse elektrienergia tootmiseks. Lavrio, Larymna ja Stratonikeia lähedal ning Egeuse mere saartel kaevandatakse rauamaaki, Makedoonias ja
Üldlevinud on spekulatsioonid naftatipu (ing. keeles peak oil) kohta, mis tähendab hetke, mil nafta tootmine saavutab maksimumi, mille järel see hakkab vähenema. See tooks kaasa nafta kallinemise ja energiakriisi. Mõnede arvamuste järgi on see paljudel riikidel juba käes, mis on tihedalt seoses spekulatsioonidega nafta reservide kohta. Mõnede uuringute järgi on nafta reservid viimase kahekümne aastaga aga hoopis kasvanud 998 mld-lt kuni 1258 mld- i barrelini.9 Teisalt hoiatavad mõned teadlased, et senised maailma naftavarude uuringud on liiga optimistlikud ja ressursid hakkavad lõppema palju varem kui valitsused ning naftakompaniid tunnistada tahaks. Samad teadlased arvavad, et naftatootmise tipp saavutatakse juba nelja aastaga ja sealtpeale hakkab tootmise osakaal tarbimisega võrreldes järjest kiiremini kahanema, mis toob endaga kaasa ülimalt tõsised tagajärjed maailma majandusele ning inimeste eluviisidele
võivad ohtu kujutada naftal baseeruvatele kütustele, kuid millised on üldised hinnangud ja ootused nafta suhtes tulevikus? Senised uuringud näitavad siiski, et nõudlus nafta järele on kasvav, sest selliseid faktoreid, kuidas muutlik tehnoloogia ning innovatsioon võib nafta nõudlust mõjutada on keeruline arvutustel arvesse võtta. Aastast 2008 on naftatarbimine suurenenud 86 miljonilt barrelilt päevas 95 miljoni barrelini päevas. Üliolulisteks faktoriteks on ka siin tegurid, et nafta 18 on peamine kütuse allikas ning ligikaudu 85% maailma populatsioonist elab arengumaades, kuhu naftal baseeruv kütus veel õieti jõudnud pole. (Clemente 2015) Peamiseks põhjuseks, miks naftat kriis ei oota, on selle tohutult suur saadaolev kogus. On küll mitmeid uuringuid, mis väidatavad, et naftat pole tulevikus piisavalt, ent need
Suuremad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Gaasivarusid on maailmas hinnatud 147 trillionit m3 (1461012 m3), millest 481012 m3 paikneb Venemaa territooriumil. Teisest Maailmasõjast saati on globaalne majanduskasv suuresti baseerunud süsivesinike külluslikel varudel- naftal ja maagaasil. 1950. aastast on ülemaailmne naftatarbimine kasvanud 8-kordseks, 10 miljonist barrelist 80 miljoni barrelini päevas. Praegu on vanade tööstusmaade tarbimine kogu nafta tarbimisest 2/3, aga arenevad uued majandused Ida-Aasias ja Lõuna-Aasias ning Ladina-Ameerikas hakkavad aastaks 2025 1/2 kogu maailma energiatarbimisest võtma. Nafta kogutarbimine kasvaks 54 % koos vanade tööstusmaade nafta tarbimisega. Kuna nafta- ja gaasivarud maailmas paiknevad ebaühtlaselt, siis süsivesinikvarudele toimuv võidujooks ägeneb. Vastavalt USA Energeetikaministeeriumi ASPO prognoosidele (joon.1.1) nafta
niklit, magnesiiti, marmorit, ja soola. Enamik ressurssidest ei ole majandusele siiski väga väärtuslikud ning neid on vähe uuritud. 2011. aasta alguse seisuga oli Kreekas 10 miljonit barrelit tõestatud naftavarusid. Kreeka toodab päevas 7946 barrelit naftat, samas ekspordib 181 600 barrelit ja impordib 496 600 barelit päevas. Järgmise 15-20 aasta jooksul kavatseb Kreeka valitsus suurendada nafta tootmist 250-300 miljoni barrelini. Seda takistavad aga tülid Türgiga, kes nõuab õigusi Egeuse mere üle. Hellas toodab vähesel määral ka maagaasi 1 miljon m 3, ent impordib koguni 3,824 miljardit kuumpeetrit (kõik andmed CIA Factbook). 7.2. Elektrienergia ja alternatiivenergia 48% Kreeka elektrienergiast toodetakse pruunsöest, mis on mõned protsendid vähem kui eelmistel aastatel. Umbes 12% elektrienergiast tuleb hüdroelektrijaamadest ja 20% maagaasist. Veidi üle 10% elektrienergiast toodetakse ka naftast
annaabi.ee 
