Kunst Venemaal: · 17. Saj lõpul jõudsid Venemaale barokk-stiili mõjud, kuid need piirdusid peamiselt mõnede Moskva kirikutega · Tsaar Peeter I asutas Peterburi, mis sai Venemaa pealinnaks. Asuti selle ehitamisele ja Peeter I tahtis oma maad kiiresti euroopastada ning kutsus läänest Venemaale tööle spetsialiste, kunstnikke, arhitekte. Peeter I'le meeldis Hollandi elukultuur ja arhitektuur ning seetõttu eelistas hollandipärast barokilikku klassitsismi. · DOMENICO TREZZINI tähtsaim arhitekt Peetri ajal. Sveitslane. Tema kavandatud on Peetri maja Suveaias , kõrge torniga Peeter-Pauli katerdaal ja nn kollegiumide hoone. · Kõige barokilikum ehitis oli itaalia arhitektide kavandatud Kunstikamber. · Eriti luksuslikud olid linnalähedased suveresidentsid. · Tsaarile ehitati Soome lahe lõunakaldale Peterhofi loss ja selle juurde kuuluv
BAROKK VENEMAAL 17. Sajandi lõpul jõudsid Venemaale barokk-stiili mõjud, kuid need piirdusid peamiselt mõnede Moskva kirikutega. Tsaar Peeter I asutas Peterburi, mis sai Venemaa pealinnaks. Asuti selle ehitamisele ja Peeter I tahtis oma maad kiiresti euroopastada ning kutsus läänest Venemaale tööle spetsialiste, kunstnikke, arhitekte. Peeter I-le meeldis Hollandi elukultuur ja arhitektuur ning seetõttu eelistas hollandipärast barokilikku klassitsismi. pilt 2 Domenico Trezzini on tähtsaim arhitekt Peetri ajal. Tsaarile ehitati Soome lahe lõunakaldale Peterhofi loss (vt. pilt 1) ja selle juurde kuuluv prantsuse stiilis park uhkete purskkaevudega. Bartolomeo Rastrelli on hilisbaroki arhitekt. Tema kavandatud paljudest hoonetest on tähtsamad Talvepalee (vt. pilt 2) ja Smolnõi kloostri kirik Peterburis ning suveloss Tsarskoje Selos.
* Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj * Ikoonimaal kib aga 16. saj alla * Riik vtab ikoonimaali meistrid oma jrelevalve alla * Kunstnikele kehtestatakse ranged eeskirjad, mida ja kuidas maalida * Hilisemast 16. saj ikoonimaalist (relvapalati meistrite ikoonimaal) on tuntud kunstnik Simon U?akov * 17. saj lpus mjutab vene arhitektuuri ka Lne-Euroopa barokkarhitektuur * Barokkehitised on vga rikkaliku dekooriga * Sellist barokilikku arhitektuuri nimetatakse Venemaal Nar?kinite stiiliks * Nar kinid oli edukas Venemaa bojaarisuguvsa
mõistuse vastane mõelda, miks nii stiilipuhast ning kaunist hoonet hakata muutma mugavuse pärast. Suurt vaatemängu pakkusid laemaalingud ning kaminad. Samuti hiiglaslikud maalid, mis on muidugi muuseumi lisatud. Kuna ka minu enda kodukohas on kauniks tehtud mõis ning kirik, siis alles Kadrioru lossis mõistsin lõplikult barokk ajastu arhitektuuri ning selle võlu. Olgugi et Eestisse jõudis vaid üks osa sellest andis arhitekt väga selge käega edasi barokilikku suursugusust ning täidlust ja üllatus momente. Mind üllatas kui suur paistis Kadrioru loss välja seest poolt, väljas paistab ta isegi väiksem. Kogu külaskäik pani õhku ahmima ning aina enam proovisin ette kujutada kuidas võis elu siin välja näha hiigelajal. Kurb mõelda lausa, et oli aastaid, kus jäeti hoone lagunema, õnneks võeti varsti taas Kadrioru loss hoole alla ning siiani pole see kordagi hooleta jäetud.
Peamiselt dekoratiivsete, meeleolukate lisanditena hoonete juures olevatel skulptuuridel puudus jutustav ülesanne, mis oli keskaja kirikutes. Valitsejate mälestusmärgid, antiikainelised grupid parkides, kujudega kaunistatud trepistikud või purskkaevud. Inimesi kujutati tugevatena lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Iseloomulik oli ülekuhjatus, ebatavalised zestid, pehmus, sujuvus ja ümarus. Itaalia skulptor Berini, kes 17 saj. tegutses peamiselt roomas andis sellele barokilikku hõngu. Antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, samuti altarikuju Püha Theresa ekstaas. Hispaanias: harrastati laadi, kus värvitud puuskulptuuridele lisati loomulikkuse saavutamiseks klasssilmad ja kristallpisarad ning mõnikord riietati isegi. Maalikunst: Barokk rikastas maalikunsti: usulise ja mütoloogilise kõrval hakati seniset suuremat tähelepanu osutama ka oma kaasajale ja ümbritsevale maailmale. (kolm liiki: kiriklik=Hispaania,
Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis( pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. zanrite kujunemine. Ühtsest barokkstiilist oli raske rääkida. Muusikas sai tähtsaks inimlikkus, maine elu. Seda väljendas kooslus afektiõpetus- õpetus inimese tundeseisundist. Kõik, mis puudutas barokilikku muusikat, kajastas ajaloolisi sündmusi ja kaasaegset elu. Uue stiili tekkimine Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600-nda aasta paiku. Tekivad uued zanrid. 3 kõige tähtsamat: ooper, vokaalne ja instrumentaalne soolomuusika, orkestrimuusika. Tähtis koht uue stiili kujunemisel 16. sajandi lõpus oli Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute ühinguil, mis kandis nime ,,Firenze Camerata". Kuulsamaid inimesi nende seas oli Vinsenso Galilei. Uue stiili nimi oli kontsertstiil
Maalikunstis tekkis juurde värve, uudsust ja spontaansust. Need omadused ilmuvad Watteau loomingus, kes loob terviku õhust, valgusest ja ilusates riietes inimestest. Armastas pastelseid toone ja elurõõmu, mis on segunenud kurbusega. Kõige tüüpilisem esindaja oli Boucher, kes kohandas teoseid interjöörile. Chardin oli rokokoolik realist, kujutas keskkihti. Inglise kunst 17.-18. Sajandil. Inglise arhitektuur 17. Sajandi esimesel poolel - Inglise õukonna maitse pooldas barokilikku klassitsismi, kuid veel rohkem isegi itaalia kõrgrenessaansi, mille maaletoojaks oli JONES. Kujutavat kunsti telliti Mandri-Euroopa barokkstiili viljelevatelt kunstnikelt. Kuulsaimaid neist olid DYCK ja RUBENS. Paraku kunsti tellimine lõpetati protestantide poolt juhitud revolutsiooniga. Alates 17 sajandi teisest poolest oli arhitektuuris tõus, sest hiigeltulekahju oli hävitanud Londonist 80%. Tähtsaim uutest arhitektidest oli WREN, kes ehitas üle 54 kiriku.
See teeb aga kogu draama staatiliseks -- tegelased ei arene sisemiselt, ei vaheta oma allegoorilist maski. Zanri probleeme näitas kõige ilmekamalt Händeli juhitud Royal Music Academy ja "Kerjusteooperi" vaheline konflikt. Koos ooperiteatriga läks pankrotti ka aristokraatlik ideoloogia, asemele tuli igapäevaelu ja ümbrusest tuttavad tegelased. Uus sisu tõi kaasa ka uue muusikastiili -- retsitatiive asendasid tihtipeale kõnedialoogid ja aariate lihtsad meloodiad väldivad barokilikku toredust. Kunagi tõsise ooperi vaatuste vahele etendatud intermeediumitest arenes sel ajal välja kogu õhtut täitev koomiline ooper (opera buffa). Selle tegelased on enamjaolt madalast seisusest ja tihtipeale kliseelikud: rikas ja ihne vanahärra, kes teeb end narriks, ihaldades noort ja kena teenijatüdrukut; teravmeelne linnasulist teener; rumalalt targutav vana doktor või advokaat jne. Üks esimesi koomilisi oopereid oli Giovanni Battista Pergolesi (1710-1736) ,,Teenijanna-
· Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj · Ikoonimaal käib aga 16. saj alla · Riik võtab ikoonimaali meistrid oma järelevalve alla · Kunstnikele kehtestatakse ranged eeskirjad, mida ja kuidas maalida · Hilisemast 16. saj ikoonimaalist (relvapalati meistrite ikoonimaal) on tuntud kunstnik Simon Usakov · 17. saj lõpus mõjutab vene arhitektuuri ka Lääne-Euroopa barokkarhitektuur · Barokkehitised on väga rikkaliku dekooriga · Sellist barokilikku arhitektuuri nimetatakse Venemaal Narõskinite stiiliks · Narõzkinid oli edukas Venemaa bojaarisuguvõsa
ruumi pikendati ühe võlviku võrra ida suunas. Sel ajajärgul lisati kirikuruumi ka altar, kantsel ja pikihoonesse mitmeid rõdusid. 18. sajandi alguses toimunud Põhjasõjas ja sellele järgnenus sai Jaani kirik tugevasti kannatada ja jäi varemetesse. Alles 1719. aastal alustati taastamistöödega, enne mida peeti jumalateenistusi küünis. Kahe aastaga taastati kirik kasutuskõlblikuks, küll aga järgiti taastamisel barokilikku joont, mistõttu laoti kooriruumi müürid kõrgemaks ja pikihoone kõrgseinad madalamaks, et ühendada kirik visuaalselt üheks tervikuks. 19. sajandil toimusid kiriku interjööris erinevad muutused vastavalt selle ajastu moodidele ja rajati mõned juurdeehitised nt. torni põhjaküljele püstitati tõllakuur, mille varemed 1955. aastal lammutati. 20. sajandi alguses kaeti tornikiiver vaskplekiga, tänu millele sai torn ka uue kuuli ja kuke. 1944
· Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj · Ikoonimaal käib aga 16. saj alla · Riik võtab ikoonimaali meistrid oma järelevalve alla · Kunstnikele kehtestatakse ranged eeskirjad, mida ja kuidas maalida · Hilisemast 16. saj ikoonimaalist (relvapalati meistrite ikoonimaal) on tuntud kunstnik Simon Usakov · 17. saj lõpus mõjutab vene arhitektuuri ka Lääne-Euroopa barokkarhitektuur · Barokkehitised on väga rikkaliku dekooriga · Sellist barokilikku arhitektuuri nimetatakse Venemaal Narõskinite stiiliks · Narõzkinid oli edukas Venemaa bojaarisuguvõsa
annaabi.ee 
