sajandi keskel (u. 1730- 1780) See rohkem peene õukonnaelu ja aadlikega seotud kunstistiil kodunes Eestis vähe. Rohkem avaldus rokokoo interjööris ja tarbekunstis. Eesti parim rokokoo interjöör oli Põltsamaa lossis (mis ehitati ümber keskaegsest linnusest). Interjöör hävis Teises maailmasõjas. III Skulptuur Tähtsal kohal oli nii kivi- kui puuskulptuur. Tähelepanuväärsem on 17. sajand, 18. sajand on vaesem. Barokiaeg on värvilise puuskulptuuri õitseaeg. Rõhutati vormi, liikuvust. Ornamentika oli rikkalik, värviline. Väga palju meistreid töötas Tallinnas. Paljud kirikud said uue sisustuse (altarid, kantslid, pingid, vapid jne.) Nimekas meister oli Elert Thiele /tiile/ (surnud 1674). Tema töid: · kantslid Ridala, Pärnu-Jaagupi ja Vormsi kirikutes · rõdu (=väär) Tallinna Pühavaimu kirikus
Barokk Barokk on suurejooneline, mänguline, kontraste armastav stiil. Barokki peetakse üldiselt 17. sajandi kunstiliigiks, mõnevõrra ulatus see ka 18. sajandisse. Mulle meeldib see, et barokiaeg oli hoogsa teaduse ja maadeavastuste aeg, seega arenes teadus ja inimesed said targemaks. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse, see tähendab, et kombed ja traditsioonid segunesid ning võeti vastu uusi asju. Ka see meeldib mulle, et riikidel on natukene erinevad versioonid baroki stiilist. Näiteks Prantsusmaal ja ka Inglismaal võeti vastu rahulikum ja kainem, osaliselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil mida on nimetatud vanaklassismiks
Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Rääkides barokiaegsest muusikast, mida ise olen kuulnud on see väga maitsekas ja iga lugu on omaette kunstiteos, mida on rõõm kuulata. Sellest ajast on pärit palju kuulsaid teoseid. Barokiaeg üldse oli edukas ajastu nii muusika, kui ka muude kunstiliikide poolest. Näiteks arhidektuur oli tol ajal väga võimas.
Barokk Sissejuhatus Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon ka poliitilised nägelused. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda . Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Pigem on tegu erinevate stiilide kooslusega,
katoliiklikuks ja protestantlikuks. Kumbki usuvool võitles teisega kõiki mõeldavaid vahendeid kasutades. Pealegi tekkis alatasa ka poliitilisi nägelusi. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), mis haaras pea terve Euroopa ja mille ajal eriti rängalt sai kannatada Saksamaa. Segaduste ja sõdade foonil tugevnes reas riikides keskvõim, eriti Prantsusmaal, jõudes välja kuninga absoluutse ainuvõimuni - absolutismini. "Riik - see olen mina", väitis Louis XIV. Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena
inimeste rabamisele ja hämmastamisele. Siit ka stiili nimetus – barokk, mis itaalia(barocco) keeles tähendab eriskummalist, veidrat. Barokk rõhutas, et elu on eelkõige liikumine, kunstnikud lähtusid elust, elu aga ei ole harmooniline, mõistuspärane ja ideaalne, vaid vapustusi ja vastuolusid täis. Hoolimata kohati äärmusesse kalduvast dünaamikast, suutis barokk leida tee suuremate rahvahulkade südamesse, olles populaarne ka „lihtrahva” seas. Hollandis langes barokiaeg kokku poliitilise iseseisvuse(kapitalism ja protestantism) sünni ja majandusliku rikkuse kasvuga. See soodustas baroki laia levikut ja suurt huvi ka keskklassi hulgas. Hollandi kunstnikud kujutasid pea kõiki eluvaldkondi ja sel perioodil said eluõiguse sellised žanrid nagu maastikumaal ja vaikelu. Hollandi kunst ei ole oma vormilt nii suurejooneline ja äge nagu Itaalias ja kaldub pigem realismi. Ka Hispaanias oli barokk kunstide kuldajaks, ent
JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Bach oli suurkuju muusikas, kelle tegevus jäi barokiaja lõppu. Kui barokiaeg oli homofoonilise pillimuusika aeg, siis Bach oli just polüfoonilise muusika meister ja ta viis polüfoonilise väl- jendusviisi täiuslikkuse tippu. Polüfoonilise muusika tippvormiks peetakse tihti FUUGAT ja fuugasid kirjutas Bach väga hulgaliselt. J.S.Bach sündis 21.märtsil 1685.aastal Saksamaal EISENACHIS. 1694/95 surid ta ema ja isa, Eisenachi linnamuusik Johann Ambrosius. Olulise osa muusikaharidusest sai Johann Sebastian 14 aastat vanemalt vennalt
Kumbki usuvool võitles teisega kõiki mõeldavaid vahendeid kasutades. Pealegi tekkis alatasa ka poliitilisi nägelusi. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda (1618- 1648), mis haaras pea terve Euroopa ja mille ajal eriti rängalt sai kannatada Saksamaa. Segaduste ja sõdade foonil tugevnes reas riikides keskvõim, eriti Prantsusmaal, jõudes välja kuninga absoluutse ainuvõimuni - absolutismini. "Riik - see olen mina", väitis Louis XIV. Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad
Kumbki usuvool võitles teisega kõiki mõeldavaid vahendeid kasutades. Pealegi tekkis alatasa ka poliitilisi nägelusi. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), mis haaras pea terve Euroopa ja mille ajal eriti rängalt sai kannatada Saksamaa. Segaduste ja sõdade foonil tugevnes reas riikides keskvõim, eriti Prantsusmaal, jõudes välja kuninga absoluutse ainuvõimuni - absolutismini. "Riik - see olen mina", väitis Louis XIV. Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete
EESTI VARAUUSAEG (1558-1710) Varauusaeg-humanismi teke, barokiaeg. Euroopas keskaja lõpuks suured maadeavastused, 1492 ideaalseks. Oluline ka Konstantinoopoli langemine, 1453, samuti ühe perioodi lõpp, üle-euroopalises kontektsis suur tähtsus. Sakslaste jaoks 1517 keskaja lõpp, tõi kaasa revolutsioonilised muudatused, vastanduv varasemale. Rootsis selge vahe keskaja ja uusaja vahel, 1523, kui lüüakse lahti Kalmari unioonist ja asendatakse tänapäevase Rootsi riigiga, Gustav Vasa kuningaks saamine. Eesti
annaabi.ee 
