Rõivaste ajalugu ja tänapäev Renessanssaja ja tänapäeva võrdlus Loreida Purga & Ainiita Karu Kapuutsiga mantel Mi partii Püstkrae Rõhutatud vööjoon Puhvvarrukad Baretid Mustrilised rõivad Avar dekoltee Valejuuksed
Etenduse autor ja kunstnik Mare Tommingas on kirjutanud: ,,Tegelikult on ,,Kesköö Pariisis" lihtne armastuslugu. Võib ka öelda, et see on kaasaegne romantiline ballett, kus ei puudu armastuskolmnurk ja intriigid." Igaühele jäeti mõtlemisainet etenduse sisu tõlgendamiseks. Lavastus oli väga ilus ning näitlejad professionaalsed. Mulle meeldisid väga tantsijate kostüümid, mis meenutasid Prantsusmaad näiteks olid naistel peas baretid ning seljas naiselikud kleidid. Kuigi muusika kostis lindilt, andis see etendusele mõnusa atmosfääri. Laulud olid tempokad ning enamasti rõõmsameelsed. Hoogsaid tantse oli väga lahe vaadata. Tundus, et kui näitlejad lavale astusid, hõljus õhus lisaks muusikale ka prantsuse parfüümi. Tänavalaterna valguses kohtusid noormees ja neiu: Morris ning Rose. Mõne aja pärast kadus Rose Morrise vaateväljalt ning viimane tõmmati kirevassse Pariisi seltskonnaellu. Sel
Romantiline stiil- see on keeruline tegumood ja kaunistuse rikkus (tikand, rüüsid, volangid, krookribad, dekoratiivkangast vahetükid). Kangad on õhukesed, kerged: siid, sifoon, gipüür, atlass. Värvid- valge, pastelsed toonid (helesinine, roosa, kreemjas, beez). Kaunistused- elegantsed, keerulised. Oluline on ebatavalisus ja fantaasiarikkus. Lisandid- käekotid, mis on viimistletud kõikvõimalike kaunistustega ja harmoneeruvad värvi poolest riietuse ja jalatsitega, baretid ja kübarad. Jalatsid- siledatest materjalidest või viimistlusega, valitakse riietuse ja käekoti värvi järgi. Stiili tunnused- Riietel on ohtralt lilli, küll kangamustris või aksessuaaridel ja dekoratiivelementidel, nagu pross või muud väärisehted Ilus ja sobiv aluspesu mis ei pruugi alati mugav olla, aga kannad siiski. Spordirõivad on alati kas ilusat värvi või on neil dekoratiivelemente Ametirõivad on ilusad ja naiselikud.
inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida. Mihkel Tiks: ,,Tervet Baltikumi vallanud üldises vabadusetuhinas mõjusid sellised anakronistlikud mustasajalised projektid täiesti sokeerivalt. Oli selge, et Eesti peab kähku kuidagimoodi reageerima, enne kui Moskva oma käpa vabariikidele lõplikult peale paneb, isegi formaalse õiguse Liidust lahku lüüa ära nullib, oma suva järgi erakorralise seisukorra kehtestab ning mustad baretid kohale saadab korda majja lööma." Nagu arvata oligi, Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi. 1991. aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava referendumi iseseisvuse küsimuses. Rahvahääletusest võttis osa 948 000 inimest, kellest ~78% hääletas iseseisvuse poolt sealhulgas ka paljud muulased. Referendumi tulemused välistasid liidulepingu, keskvõimuga
mahutada * A-kujuline siluett * Trapetslõikega kleidid * Noorte seas said populaarseks hobusesabad * Aksessuaariderohkus – kindad, ehted, vööd ja kotikesed * Dusty Springfieldi kõrge beehive (mesilastaru) soeng * Teenagers ja Teddy boys * Varbaid paljastavad kingad (peeptoe shoes) ning stiletod * Värvilised korsetitaolised trikood ja ujumismütsid * Erksates värvides kindad * Tulipunased ja kärtsroosad huulepulgad ning laias valikus lauvärve * Suured kirjud prossid ja naiselikud baretid * Pisikesed käekotid * Teksapüksid Sõja-aastate tõttu oli kümnendi algul raske saada villaseid ja siidkangaid, ka kangavärvidest oli puudus ning see pani mehedki heledamat tooni riietesse. Mustritest valitsesid täpid, ruudud, triibud ja lilled. Noorte jaoks muutusid ülioluliseks muusika ja tants. Mambot, kantrit, d˛aivi ja rock’n’roll’i tantsiti valgetes tennistes ja sokkides, hobusesaba kuklas lehvimas. 50ndad tähendasid paljude eluvaldkondade tormilise arengu kõrval ka uusi
Sellest tulenes kehahoiak, kus pea oli üleslükatud. Klosskübaratel oli tavaline kella kuju, sibulakujulise tipuga, mis, kui õigesti disainitud, võis lisada pikkusele sentimeetreid. See oli väga vajalik kõrgi välimuse saavutamiseks, mis oli sel ajastul moes. Tarbekunstist tuli klosskübaratele siksak õmblus ning paljude kübarate ehitus. Tarbekunstiga saavutatavad lisandid olid väga populaarsed. Klosskübarad eksisteerisid erinevates vormides, nagu näiteks baretid. Masstoodangus klosskübaraid toodeti sisalist ning ka Taist pärit kõrtest, mis andsid kübarale läike ning muutsid ta veel rohkem kiivri taoliseks. 5.4 Kübarad Majanduskriisi järel 1930-1939 Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.fashion- era.com/hats-hair/hats_hair_7_fashion_history_1920_1930.htm Kübarate lai ülaserv oli olnud kadunud terveks põlvkonnaks, kuid umbes 1934. aastast vaadati Euroopa poole seoses kübarate moega
valitsusjuhiks kinnitati E. Savisaar. Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi taastamisega. * Impeeriumimeelsed jõud ründasid 15. mail Toompead. * Taastati Eesti Vabariigi nimi, lipp, vapp, hümn. * 2. jaanuaril 1991 vallutasid mustad baretid Riia ajakirjandusmaja. Dessantväed saadeti kõikidesse Balti liidu vabariikidesse, kuid verevalamiseks läks Lätis ja Leedus. * 3. märtsil 1991 toimus Eestis ennetav referendum, kus rahvale esitati küsimus: ,,Kas Teie tahate Eesti Vabariigi
kuid eelkõige oli see linlaste ja noorema põlvkonna liikumine. Palju ka maj. kriisi all kannatanuid seal. Oli kommunismivastane paremäärmuslik liikumine. Viha parlamentaarse demokraatia vastu. 1932-1933 muutus pol. massiliikumiseks, suurem populaarsus kui ühelgi erakonnal. Vastased süüdistasid neid autoritaarsuses, diktatuuripüüdes ja koguni fasismi propageerimises. Autoritaarsus rahvusühtsus ja juhikultus, Itaaliat eeskujuks. Väline sümboolika: must-valged lipud, mustad baretid, must-valged käesidemed, oma tervitusviis ja hümn. Märtsis 1933 pidid toimuma uue Riigikogu ja riigivanema valimised. Aastavahetusel toimunud kohalike omavalitsuste valimistel võitsid ülekaalukalt vapsid ning ilmselt oleksid nad võitnud ka Riigikogu ja riigivanema valimised (riigivanema kandidaatidele allkirjade kogumisel oli vapside kandidaadi Larka toetajaid 50,4%, seega rohkem kui teistel kandidaatidel kokku. Pätsi toetas vaid 14,9%).
kuid eelkõige oli see linlaste ja noorema põlvkonna liikumine. Palju ka maj. kriisi all kannatanuid seal. Oli kommunismivastane paremäärmuslik liikumine. Viha parlamentaarse demokraatia vastu. 1932-1933 muutus pol. massiliikumiseks, suurem populaarsus kui ühelgi erakonnal. Vastased süüdistasid neid autoritaarsuses, diktatuuripüüdes ja koguni fašismi propageerimises. Autoritaarsus – rahvusühtsus ja juhikultus, Itaaliat eeskujuks. Väline sümboolika: must-valged lipud, mustad baretid, must-valged käesidemed, oma tervitusviis ja hümn. Märtsis 1933 pidid toimuma uue Riigikogu ja riigivanema valimised. Aastavahetusel toimunud kohalike omavalitsuste valimistel võitsid ülekaalukalt vapsid ning ilmselt oleksid nad võitnud ka Riigikogu ja riigivanema valimised (riigivanema kandidaatidele allkirjade kogumisel oli vapside kandidaadi Larka toetajaid 50,4%, seega rohkem kui teistel kandidaatidel kokku. Pätsi toetas vaid 14,9%).
annaabi.ee 
