päritav. Viimastest sai lõpuks Karolingide dünastia. Aastal 751 kuulutas Karl Martelli poeg Pippin III (Pippin Lühike) end ka vormiliselt kuningaks. Karolingide võimu kulminatsioon oli Pippini poja Karl Suure valitsemisaeg. Aastal 771 taasühendas ta frankide alad, 774 vallutas Lombardia kuningriigi Põhja-Itaalias, 788 liidendas oma riigiga Baieri, 796 lõi Doonau tasandiku avaare, 801 tungis islamiusulise Hispaania aladele kuni Barcelonani välja ning 804 alistas pärast pikka võitlust Alam-Saksi. Paavst Leo III kroonis 800 Karl Suure roomlaste keisriks ehk Lääne-Rooma keisriks, tunnustades tema saavutusi ning poliitilist tuge paavstlusele. Kui suri Karl Suure poeg Ludwig I Vaga, kes oli keiser 814840), jagati keisririik 843 Verduni lepinguga viimase kolme poja vahel. Pärast lühikest taasühendatust aastatel 884887 ei olnud keisririigi lääneosa (tulevase Prantsusmaa kuningriigi) valitsejatel enam keisririiki.
päritav. Viimastest sai lõpuks Karolingide dünastia. Aastal 751 kuulutas Karl Martelli poeg Pippin III (Pippin Lühike) end ka vormiliselt kuningaks. Karolingide võimu kulminatsioon oli Pippini poja Karl Suure valitsemisaeg. Aastal 771 taasühendas ta frankide alad, 774 vallutas Lombardia kuningriigi Põhja-Itaalias, 788 liidendas oma riigiga Baieri, 796 lõi Doonau tasandiku avaare, 801 tungis islamiusulise Hispaania aladele kuni Barcelonani välja ning 804 alistas pärast pikka võitlust Alam-Saksi. Paavst Leo III kroonis 800 Karl Suure roomlaste keisriks ehk Lääne-Rooma keisriks, tunnustades tema saavutusi ning poliitilist tuge paavstlusele. Kui suri Karl Suure poeg Ludwig I Vaga, kes oli keiser 814840), jagati keisririik 843 Verduni lepinguga viimase kolme poja vahel. Pärast lühikest taasühendatust aastatel 884887 ei olnud keisririigi lääneosa (tulevase Prantsusmaa kuningriigi) valitsejatel enam keisririiki.
ala mis asus Rooma lähipiirkonnas. 2. Karl Suur oli kuulsaim karolingide soost Frangi riigi valitseja. 768-814. aastatel. Valitsemine: Raudse rusikaga valitseja, kes ei kohkunud tagasi vastuhakkavate maakondade tühjaksküüditamisest ega tuhandete sõjavangide avalikust hukkamisest. Geniaalne väejuht. Kaunite kunstide kaitsja ja tervete rahvaste hävitaja. VALLUTUSED: * - Riigi ulatus: edalast Barcelonani, idast Elbeni ning tänapäeva viini ümbruseni, lõunas aga poolde Itaaliasse. - Keisriks krooniti Karl Suur 800. aastal. Paavst palus Karl suurelt abi kuna sisetülides tundus ta end ahistatuna. Karl tuli talle appi ja tänutäheks kroonis ta ta keisriks. 1. Karolingide renessansiks hakati nimetama, kõiki neid olulisi kultuurilisi muutusi, mis siiski nende sõdade ja veravalamisest kantud aastate vältel toimus. *Eeskujuks antiikaeg,
lähipiirkonnas, tekkis paavsti-ehk kirikuriik. Frangiriisik tulid võimule Karolingid. Järgmine valitseja Karl Suur, tema järgi sai nime dünastia. Laiendas valduste ala kirdes. 774 tegid väed lõpu langobardide kuningriigile, Karl suurest sai Itaalia valitseja. 801. Aastal vallutas Barcelona, rajati hispaania mark, valitses markkrahv. Weseri lahing (782) lõppes saksi vangide hukkamisega. 788 liigendas Baieri hertsogkonna, 796 laiendas frankide valdused Balkanile. Piirid ulatusid edelas Barcelonani, idas Elbeni ning tp Viinini, lõunas poolde Itaaliasse. Leo III kroonis 800.a rooma keisriks. 812. Aastal sõlmisid KS ja bütsantsi basileus Michael I rahulepingu, basileus tunnistas Karli keisrina. Frangiriik ei olnud tugev, igaüks vaatas ise kuidas hakkama sai. Käsitöö ja põlluharimine olid liigendatud. Raha etendas poliitilist rolli. Kultuuriline edasiminek suur. Seadsid eeskujuks antiikaja. Järgmisena võimul poeg Ludwig I Vaga, kaotas impeeriumi 817 oma poegade vahel. 843
(768-814) Suure keisriks. vallutamine (pool Itaaliat). kuulsaim Koolide rajamine. Paganlike sakside vallutamine ja karoling Antiikkultuuri ristimine (Elbe jõel). ja piiride väärtustamine nn Sõjad Hispaania islamiusuliste lajendaja "karolingide renessanss" mauridega Rolandi laul (kuni Barcelonani). 3. Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine. a. Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase: · Aluseks hilisantiigi kristlik kultuur. · Esimest korda teadvustas Lääne-Euroopa end kultuuriliselt. b. Koolide rajamine: · Aachenisse õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. · Kloostrikoolid, kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti. c. Õukonda kutsuti kuulsaid õpetlasi kogu Euroopast. d
ja 807. aasta ilma sõja ja võitluseta. Karli-aegne Suur-Frangi riik koosnes neljast osast. Need olid Prantsusmaa, Germaania ning Karli poegade Ludwigi ja Pippini valitsetavad Akvitaania ja Itaalia alamkuningriigid. Nende nelja riigiosa iseärasused ja iseloomulikud jooned on jälgitavad ka veel meie päevil. See oli riik, mille pindala oli üle miljoni ruutkilomeetri ja läbimõõt põhja-lõuna teljel 1500 kilomeetrit, hamburgist Barcelonani, ning ida-lääne teljel 1200 kilomeetrit, Magdeburgist Nantes'ini. Peamine valitsemisvahend oli kuninga autoriteet aadli ja rahva silmis. Kui otsustavas punktis kuninga võim nõrgenes, nagu juhtus juba Karli järglase Ludwig Vaga puhul, hakkasid otsekohe ilmnema lagunemisprotsessid ka riigisüsteemi alamates lülides. Rooma maailma lagunemine kajastus ka rahandussfääris ja müntide vermimises. Riiklikud rahapajad, nagu näiteks Trieris või Lyonis, olid laostunud.
Langobardide kuningriigi vallutamine (pool (768-814) Koolide rajamine. Itaaliat). kuulsaim Antiikkultuuri väärtustamine Paganlike sakside vallutamine ja ristimine (Elbe karoling jõeni). ja piiride Sõjad Hispaania islamiusuliste mauridega kuni lajendaja Barcelonani (Rolandi laul) Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine. Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase: Aluseks hilisantiigi kristlik kultuur. Koolide rajamine: Aachenisse õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Kloostrikoolid, kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti. Õukonda kutsuti kuulsaid õpetlasi kogu Euroopast. Arenes kloostrikultuur tõlkimine, käsikirjade ümberkirjutamine.
(768-814) Suure keisriks. vallutamine (pool Itaaliat). kuulsaim Koolide rajamine. Paganlike sakside vallutamine ja karoling Antiikkultuuri väärtustamine ristimine (Elbe jõel). ja piiride nn "karolingide renessanss" Sõjad Hispaania islamiusuliste lajendaja mauridega Rolandi laul (kuni Barcelonani). Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine. Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase: Aluseks hilisantiigi kristlik kultuur. Esimest korda teadvustas Lääne-Euroopa end kultuuriliselt. Koolide rajamine: Aachenisse õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Kloostrikoolid, kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti. Õukonda kutsuti kuulsaid õpetlasi kogu Euroopast.
(768-814) Suure keisriks. vallutamine (pool Itaaliat). kuulsaim Koolide rajamine. Paganlike sakside vallutamine ja karoling Antiikkultuuri väärtustamine – ristimine (Elbe jõel). ja piiride nn “karolingide renessanss” Sõjad Hispaania islamiusuliste lajendaja mauridega – Rolandi laul (kuni Barcelonani). Karolingide renessanss – Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine. Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase: Aluseks hilisantiigi kristlik kultuur. Esimest korda teadvustas Lääne-Euroopa end kultuuriliselt. Koolide rajamine: Aachenisse õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Kloostrikoolid, kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti. Õukonda kutsuti kuulsaid õpetlasi kogu Euroopast.
annaabi.ee 
