põhiosa majanduses loodud väärtustest. Industriaalühiskonda iseloomustavad jooned: 1.Linnastuminesenine traditsiooniline külaelu ja elulaad hakkasid lagunema.Vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad.Külaühiskonnale omane naturaalmajandus asendus tiheneva kaubavahetusega maa ja linna vahel.Linnadesse kogunes üha enam inimesi19sajandi lõpuks Inglisnaal 70%,Prantsusmaal ligi 50% ja Saksamaal 40% elanikkonnast.Muutus linnade välisilmerajati töölislinnaosad barakkide ja üürikasarmutega. 2.Uue leibkonnamudeli teke.Agraarühiskonnas olid domineerivad suurpered,kus elas koos mitu põlvkonda,nüüd asebdusid need väikeperedega. 3.Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Hakati rääkima klassiühiskonnas(ülem,keskja alamklass),kus kuuluvuse määras varanduslik seisund.Ülemklassiks loeti endiselt aadlike.Aadliseisusesse pääsemine kujunes vabamaks. Keskklass koosnes peamiselt kodanlusest ja haritlastest
Tegelasrühmadevaheline konflikt ja konflikti gradatsioon(tugevnemine): Komandandid vangid Komandandid - Vangid - Konflikti gradatsioon toimus Bucheri ja 509 vastuhaku ja nõustuva allkirja mitte andmise järel. Nad said karistada ja nad peksti julmalt läbi. Hiljem olid nad valvuritel meeles ja nad kannatasid veelgi. Sündmustiku analüüs Sündmused toimusid Teise maailmasõja viimastel kuudel Saksamaal Mellerni koonduslaagris. · Töölaagri barakkide mulje · Vangide barakkide mulje · Loendusväljaku mulje · Komandandid · Valvurid Sündmustiku analüüs 13.veebruaril toimus Dresdeni pommitamine liitlasvägede (USA ja Suurbritannia) lennuväe poolt, mille käigus hukkus 350 kuni 400 tuhat tsiviilelanikku Vangid koonduslaagris nägid lennukeid linna pommitamas 23. märtsil ületasid USA ja Suurbritannia väed Teises maailmasõjas Reini jõe ja tungisid Saksamaale.
Seal kohtab ta oma vana kooldirektorit ja ka kooli kojameest. Kuna nad direktorit ei sallinud, siis nad muudavad ta elu võimalikult raskeks ja toovad talle pidevalt kojameest teeskujuks. P läheb ühele hukkunud sõduri emale külla. Ta valetab, et sõdur sai kohe surma ja ei piinelnud. Lõpuks jääb ema uskuma. Pärast peab P veel oma ema lohutama ja ta kahetseb, et üldse puhkusele sõitis. VIII P puhkus saab läbi ja ta läheb õppelaagrisse. Nende barakkide kõrval asub suur vene sõjavangide laager. Nad on näljas, räpased ning P tunneb neile kaasa. Ta annab neile sigarette ja ka süüa. P-d tuleb isa vaatama ja räägib, et ema on väga haige ta viidi haiglasse. Isa annab talle koti kartulikotlette, mida ema oli talle ise küpsetanud. IX P naaseb rindele ja kohtub oma kaaslastega. Nende väeosa tuleb vaatama ka keiser. Kuna P tunneb end puhkusele pääsemise pärast halvasti, läheb ta vabatahtlikult luureretkele
maailma. Bäumer külastab Kemmerichti ema, kelle ta räägib, et poeg suri lasust südamesse. Ta ei suutnud talle rääkida, et ta poeg tegelikult enne surma kannatas. Viimasel puhkusepäeval manitses ema Pauli naistest (eriti prantslannadest) eemale hoidma. Ta oli pojale muretsenud kaks paari uusi aluspükse, mida sel perioodil ei olnud peaaegu kusagilt saada. VIII Paul suundus õppekursustele. Barakkide kõrval asus vene sõjavangide laager. Sealsed elanikud olid näljas ning olid nõus isegi prügikastidest jääke sööma. Samuti tegelevad vangid kauplemisega. Nad nikerdavad kujukesi ja vahetavad neid leivaviilude vastu. Viimasel pühapäeval enne ärasõitu külastasid Paul õde ja isa Bäumerit. Räägitakse ema operatsioonist, mille eest maksmiseks raha tuleb leida. IX Rügemendi juurde naastes otsis Paul kohe Katczinsky ja Alberti üles. Räägitakse sõja tekimise
Kord oli karm, kõik asjad pidid olema ideaalselt ja riietuselt ei tohtinud puududa mitte ühtegi elementi. Välimusele pandi eriti suurt rõhku. Elu käis väga täpse päevakava järgi. Hommik algas hommikuvõimlemise ja karastamisega. Järgnes hommikusöök. Enne õppustele minekut pidi tuba ideaalses korras olema, vastasel juhul olid karistused kerged tulema. Söögikordade ajal olid omad rituaalid – söömist alustati ja söömine lõpetati alati korraga. Õppused toimusid barakkide kaupa. Meestest moodustati jaod, kolm jagu andis rühma. Ühes barakis oli aga kuni kaks rühma. Alguses pandi rõhku riviõppele ja sportliku vormi täiustamisele. Kui seda oli piisavalt, jagati kätte relvad ja algas relvaõpe. Relvaõpet teostasid allohvitserid ja spetsialistist „Deutschlandi“ diviisist. Sõduritele pakuti ka meelelahutust. Seda pakkusid neile esialgu kino ja õllesaal, hiljem ka raamatukogu ja teatrisaal
Industriaaühiskonda iseloomustavad jooned: III 1.1. linnastumine - senine traditsiooniline külaelu ja elulaad hakkasid lagunema. Vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad. Külaühiskonnale omane naturaalmajandus asendus tiheneva kaubavahetusega maa ja linna vahel. Linnadesse koondus üha enam inimesi - 19.sajandi lõpiks Inglismaal 70%, Prantsusmaal ligi 50% ja Saksamaal 40% elanikkonnast. Muutus linnade välisilme - rajati töölislinnaosad barakkide ja üürikasarmutega. III 1.2. uue leibkonnamudeli teke. Kui agraarühiskonnas olid domineerivad suurpered. Kus elas koos mitu põlvkonda, siis asendusid need nüüd väikeperedega. III 1.3. seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Kui tööstuspöörde-eelset ühiskonda iseloomustasid seisuslikud eesõigused, siis nüüd need kadusid või kaotati. Hakati rääkima klassiühiskonnast (ülem-, kesk- ja alamklass), kus klassikuuluvuse määras varanduslik seisund.
VIII PEATÜKK Paul suundus õppekursustele. Ta ei tundnud seal peaaegu kedagi, nagu alati oli kõik välja vahetatud. Õhtud veetis ta peaaegu alati sõdurite kodus, seal oli ajakirju, mida ta eriti ei lugenud. Kuid seal oli klaver, mida ta meelsasti mängis. Õppelaager oli ümbritsetud kõrge traataiaga, kui nad hilja sõdurite kodust tulid, pidi neil läbipääsuluba olema. Päevast päeva harjutasid nad nõmmel kompanii lahinguõppust. Nende barakkide kõrval asus suur vene sõjavangide laager. Ehkki see oli okastraatidega piiratud, õnnestus vangidel ikka nende juurde pääseda. Nad käitusid aralt ja kartlikult, nad olid suurekasvulised ja habemetega mehed, nad nägid välja nagu peksasaanud, alandlikud bernhardiinid. Vangid olid näljas, ning käisid prügikastist toitu otsimas. Venelased nägid välja heasüdamlikud. Nad kerjasid omale süüa. Nende seljad ja kuklad olid küürus, põlved kõverdunud ja pea vaatas poolviltu alt üles.
külla. Seal kohtab ta oma vana kooldirektorit ja ka kooli kojameest. Kuna nad direktorit ei sallinud, siis nad muudavad ta elu võimalikult raskeks ja toovad talle pidevalt kojameest teeskujuks. P läheb ühele hukkunud sõduri emale külla. Ta valetab, et sõdur sai kohe surma ja ei piinelnud. Lõpuks jääb ema uskuma. Pärast peab P veel oma ema lohutama ja ta kahetseb, et üldse puhkusele sõitis. VIII P puhkus saab läbi ja ta läheb õppelaagrisse. Nende barakkide kõrval asub suur vene sõjavangide laager. Nad on näljas, räpased ning P tunneb neile kaasa. Ta annab neile sigarette ja ka süüa. Pd tuleb isa vaatama ja räägib, et ema on väga haige ta viidi haiglasse. Isa annab talle koti kartulikotlette, mida ema oli talle ise küpsetanud. IX P naaseb rindele ja kohtub oma kaaslastega. Nende väeosa tuleb vaatama ka keiser. Kuna P tunneb end puhkusele pääsemise pärast halvasti, läheb ta vabatahtlikult luureretkele
annaabi.ee 
