Großer Panda Großer Panda Großer Panda (Ailuropoda melanoleuca) Der Große Panda wird oft auch als Pandabär oder ,,Bambusbär"genannt. Er ist ein Säugetier und eines der beliebtesten Tiere überhaupt. Der Panda ist das Wappentier des Welt Natur Fonds und das Symbol Symbol für die vom Aussterben bedrohte Tierwelt. Große Pandas sind 120 bis 150 Zentimeter gross, der Schwanz ist wie bei allen Bären nur ein Stummel. Die Pandas wiegen 75 bis 160 Kilogramm. Sie haben kurze Beine, die sehr kräftig sind. Der Panda ist weiß - schwarz. Die Pandas sind vom Aussterben bedroht. Heute gibt es nur noch 1600 Wildtiere. Sie leben nur in China und sind sehr selten. Pandas sind in den Bergen, in den großen Wäldern zu Hause. Das Klima ist dort feucht und niederschlagsreich, die Sommer sind kühl und die Winter kalt. Der Panda kennt keine natürlichen Feinde. Nur die Leoparden greifen sie an. Pandas gibt es nur in wenigen Zoos. Groß...
TAIMED SIIN JA SEAL KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Mis taim on bandade lemmiksöök? 2. Mis värvi on rukkilill? 3. Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? 4. Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? 5. Mis on suurim mari maailmas? 6. Kas on olemas rosinapuu? 7. Missugune taim toob õnne, kui tal on neli lehte? 8. Kas roosid kasvavad puudel või põõsastel? 9. Mis puu kasvab tõrust? 10. Milline okkaline taim kasvab kõrbes? KAKTUS TAIMED SIIN JA SEAL KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? 2. Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? 3. Mis on Läti rahvuslill? 4. 85% maailma taimestikust kasvab vee all. Õige või vale? 5. Mis on suurim mari maailmas? ...
ATLANDI OOKEAN 1. LÄÄNEMERI VAHEMERI MUST MERI AASOVI MERI B. PÕHJA-JÄÄMERI 1. VALGE MERI HUDSONI LAHT II. SAARTE-VAHELINE TUNGINUD SÜGAVALT MANDRISSE, ÜMBRITSEB VALDAVALT MAISMAA, ÜHENDUS OOKEANIGA KITSA VÄINA KAUDU A. VAIKNE OOKEAN 1. FILIPIINI SULU SULAWESI JAAVA BANDA B. ATLANDI OOKEAN 1. IIRI MERI III. ÄÄREMERI ASUB MANDRI ÄÄREALAL, OOKEANIST ERALDATUD SAARTE VÕI POOLSAARTEGA A. INDIA OOKEAN 1. PUNANE MERI PÄRSIA LAHT B. ATLANDI OOKEAN 1. PÕHJAMERI KARIIBI MERI MEHHIKO LAHT GUINEA LAHT C. PÕHJA-JÄÄMERI 1. BARENTSI KARA LAPTEVITE IDA-SIBERI NORRA BEAUFORTY D. VAIKNE OOKEAN
Romantism · Esiplaanil tundeelu, üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailmas elamine. · Kirjanduses olid romantismi eelkäijateks tormi ja tungi liikumine ning ,,Noore Wertheri kannatused". · Jaguneb vara-, kõrg- ja hilisromantismiks. Uuendused: · Kammermuusikas kujunesid välja klaverisaatega soololaulud. · Väikevormid klaverile. · Populaarseks muutus programmiline muusika (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks). · Läbivaks muusikazanriks oli ooper (ajalugu, müstika, salapärane loodus, inimtunded). · Richard Wagneri ooperiuuendused. · Eriline tähelepanu oli dünaamikal. · Virtuoosikultus (legendiks kujunes viiuldaja Niolo Paganini). Kammerlaul ehk Lied · Tunnusjooneks soolohääle ja saatepartii ühtsus ja terviklikkus. · Instrumendiks klaver. Ins...
portugallased, neegrid ja indiaanlased • Tants kuulub rahvalike vaatemängude kavasse • Korraldatakse suurejoonelisi Samba karnevale, mis on eriti kuulsad Rio de Janero’s Mehhiko muusika • Traditsioonilist muusikat nimetatakse ranchera’ks • Laulud pajatavad loodusest, armastusest ja patriootilistest teemadest • Tegutsevad mitmed traditsioonilised pillikoosseisu ja väljakujunenud repertuaariga ansamblitüübid (nt mariachi, banda, norteno jt) Argentiina muusika • Valitsevaks on hispaania muusika mõjud • Tango on tuntuim Argentiina tants • Tangot iseloomustab teatraalsus- järsud liigutused ja peapöörded ning äkilised seisakud • Rumba, samba, tango, pasodoble ja cha-cha-cha kuuluvad võistlustantsude hulka Kuulamine • http://www.youtube.com/watch? v=lo2A0ugL0yA Kasutatud materjalid • http://www.miksike.ee/documents/ma in/referaadid/muusika_8.htm • http://prezi
5. Mille poolest erinevad sise-, ääre-, ja saartevahelised mered. Too näiteid. Sisemered ulatuvad kaugele maismaasse, teiste merede või ookeaniga on neil ühendus väinade kaudu (Läänemeri, Vahemeri, Punane meri, Must meri). Ääremered paiknevad mandrite ääres, nail on lai ja avatud ühendus ookeaniga, millest neid eraldavad saared ja poolsaared (Norra meri, Põhjameri, Kariibi meri). Saartevahelised mered asuvad saarte või saarestike vahel (Jaava, Banda, Sulawesi, Sulu meri). 6. Iseloomusta vee soolsuse erinevusi maailmameres. Põhjused. Merevee soolsus oleneb sademete ja aurumise vahekorrast ning ranniku lähedal mageda vee juurdevoolust. Polaaraladel mõjutavad merevee soolsust merejää tekkimine ja sulamine. Magedam on vesi merelahtedes, kuhu suubuvad suured jõed. Kuuma ja kuiva kliimaga piirkonnas asuvate sisemerede vesi väga soolane. 7. Iseloomusta temperatuuri erinevusi maailmameres. Põhjused. Ekvaatori
VEERINGELÜLI: I aurumine, II sademed, III äravool. 71% maapinnast kaetud veega. 97% soolane ja 3% mage vesi. VEERINGE ehk vee ringkäik. SUUR VEERINGE on ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem. VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta. JÕED JAGATAKSE KOLMANDITEKS: ülemjooks (jõe algus), keskjooks, alamjooks (kus vesi hakkab lõppema). DELTA on tekkinud setete tagajärjel ja suubub mitme harujõena. KANAL on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. SOO on looduslik ala , kus on liigniiskus. Seda sodus...
Uulu põhikool Geograafia Oliver Stimmer 8. klass ARGENTINA Referaat Juhendaja: Anu Tammik Uulu 2007 Sisukord Sisukord..........................................................................................................2 Üldandmed.....................................................................................................3 Argentina Vabariik República Argentina........................................................................................................ 3 Haldusjaotus.................................................................................................. 5 Majandus........................................................................................................6 Nimi.................................................................................................................6 Lo...
Beringi meri. Hedvig Liblikas 7a Rapla Vesiroosi Gümnaasium 2009 Beringi meri on Vaikse ookeani põhjapoolseim meri. Ta paikneb Venemaale kuuluva Siberi ja Ameerika Ühendriikide Alaska osariigi vahel. Põhja jäämerega ühendab seda merd Beringi väin. Beringi meri on oma nime saanud taani meresõitja Vitus Beringi järgi. Ta sõitis sinna Vene tsaari Peeter Suure käskimisel uurima, kas Aasia ja Ameerika vahel on maismaasild. Tema järgi sai nime ka Beringi väin, kus ta seilas kolm aastat pärast Peterburist lahkumist. Beringi meri on ääremeri meri, mida lahutavad ookeanist väiksemad saared mis on Aleuutide üheks osaks. Ohhoota merest lahutab seda Kamtsatka poolsaar ning Ida siberi merest Venemaa kirdeosa. Teiselt poolt ääristab seda merd Alaska poolsaar ning sinna jääb Aleuudi süvik. Beringi mere kogupindala on 3 349 908 ruutkilomeetrit ( Raamatu ,,Ookeanid ja mered" mille autoriks on Ne...
HÜDROSFÄÄR · looduses eriline roll · teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris veeaur litosfääris ja mullas põhjavesi organismide koostises vesi · veekogud ja neid siduv veeringe moodustavad iseseisva sfääri Veeringe maal · sademed ookeanide pinnalt aurunud vesi: - suurem osa langeb sademetena sinna tagasi - osa kandub õhuvooluga maismaale - mida kaugemale maismaale liigub mereline õhk, seda ulatuslikum on sademeterohke ala maismaalt auranud niiskus: - osa langeb sademetena maha maismaa kohal - vähesel hulgal jõuab niiskus ookeanide kohal tekkivatesse sademetesse · auramine veeringe teiseks lüliks toimub kogu aeg nii maa-kui veekogude pinnalt sõltub: - pinnase omadustest - taimestikust - õhu ja maapinna niiskusest - temperatuurist - tuule kiirusest · jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast ...
sümfooniat toona veel ei tuntud), milles autor kasutab tugevalt autobiograafiliste sugemetega programmi. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad (col legno keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Berlioz on üks esimesi väljaspool põhilava paiknevate pillimeeste e. banda kasutajaid, erakordsena paistab selliste teoste hulgas 1837. aastal kirjutatud Reekviem, kus lisaks orkestri põhikoosseisule on soovitud nelja vaskpillikoori. Huvitava faktina tasuks märkida sedagi, et ehkki Berliozi sulest ilmunud traktaati "Harmooniast ja orkestreerimisest" peetakse tänapäevani üheks põhjalikumaks teoreetiliseks teoseks, ei mänginud Berlioz ise korralikult mitte ühtki pilli. Loomingu iseloomustus:
Iga Tourma jagunes kuueks 400 meheliseks Droungideks, Drongarioste juhtimisel, mis omakorda jagunesid kaheks 200 meheliseks Bandiks. Edasise jagunemis selgitamisek esitan ma inglise allikast võetud tabeli. Name No. of personnel No. of subordinate Officer in command units Tourma 2 400 6 Droungoi Tourmarches Droungos 400 2 Banda Droungarios Bandon 200 2 Kentarchiai Count Kentarchia 100 10 Kontoubernia Kentarches/Hekatontarch es Kontoubernion 10 1 "Vanguard" + 1 d" Dekarchos "Rear Guard
5 Fidzi 3177 7633 6 Beringi 2315 5500 7 Ohhoota 1603 3521 8 Jaapani 1062 3720 9 Ida Hiina 836 2719 10 Saalomoni 755 9140 11 Banda 714 7440 12 Jaava 552 1272 13 Bellingshauseni 487 5500 14 Sulawesi 453 5914 15 Rossi 440 2972 16 Kollane 416 106 17 Uus Guinea 338 2665
Eesnimede puhul võimaldab kehtiv seadus perekonnaseisuametnikel vanemate arututele soovidele nime valides vaid õige piiratud ulatuses vastu astuda. Kokkuleppeliselt on heade tavade ja kommete alla mahutatud keeld panna nimeks tähenduselt kohatuid sõnu, numbreid ja üksikuid tähti (sh nt Jr., Jun.). Kuid neidki on sünniregistrisse kantud, nt tüdrukutele Angry (ingl vihane), Bajana, Demona, Grisli, Marle, Silli (sm heeringas, ingl silly rumal, lollakas), Tsirkka (vrd circa); poistele Amor, Banda, Beg (ingl paluma, kerjama), Demo, Ego, Eros, Heikko (sm nõrk, jõuetu), Hermo (sm närv), Jonni, Klein (sks väike), Lucifer, Mango, Sagris; Vladimir Teine. Perekonnaseisuametnike seas on levinud hoiak proovida vanemaid veenda, ent lepitakse siiski praktiliselt kõigi vanemate soovidega. Kui 1970. aastatel leidub sünniakti märkuste lahtris võõrapärase või kaksiknime registreerimisel sageli täiendus: ,,Vanemate tungival soovil saab laps nimeks (näiteks) Ruth",
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
