Großer Panda Großer Panda Großer Panda (Ailuropoda melanoleuca) Der Große Panda wird oft auch als Pandabär oder ,,Bambusbär"genannt. Er ist ein Säugetier und eines der beliebtesten Tiere überhaupt. Der Panda ist das Wappentier des Welt Natur Fonds und das Symbol Symbol für die vom Aussterben bedrohte Tierwelt. Große Pandas sind 120 bis 150 Zentimeter gross, der Schwanz ist wie bei allen Bären nur ein Stummel. Die Pandas wiegen 75 bis 160 Kilogramm. Sie haben kurze Beine, die sehr kräftig sind. Der Panda ist weiß - schwarz. Die Pandas sind vom Aussterben bedroht. Heute gibt es nur noch 1600 Wildtiere. Sie leben nur in China und sind sehr selten. Pandas sind in den Bergen, in den großen Wäldern zu Hause. Das Klima ist dort feucht und niederschlagsreich, die Sommer sind kühl und die Winter kalt. Der Panda kennt keine natürlichen Feinde. Nur die Leoparden greifen sie an. Pandas gibt es nur in wenigen Zoos. Groß...
TAIMED SIIN JA SEAL KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Mis taim on bandade lemmiksöök? 2. Mis värvi on rukkilill? 3. Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? 4. Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? 5. Mis on suurim mari maailmas? 6. Kas on olemas rosinapuu? 7. Missugune taim toob õnne, kui tal on neli lehte? 8. Kas roosid kasvavad puudel või põõsastel? 9. Mis puu kasvab tõrust? 10. Milline okkaline taim kasvab kõrbes? KAKTUS TAIMED SIIN JA SEAL KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? 2. Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? 3. Mis on Läti rahvuslill? 4. 85% maailma taimestikust kasvab vee all. Õige või vale? 5. Mis on suurim mari maailmas? ...
ATLANDI OOKEAN 1. LÄÄNEMERI VAHEMERI MUST MERI AASOVI MERI B. PÕHJA-JÄÄMERI 1. VALGE MERI HUDSONI LAHT II. SAARTE-VAHELINE TUNGINUD SÜGAVALT MANDRISSE, ÜMBRITSEB VALDAVALT MAISMAA, ÜHENDUS OOKEANIGA KITSA VÄINA KAUDU A. VAIKNE OOKEAN 1. FILIPIINI SULU SULAWESI JAAVA BANDA B. ATLANDI OOKEAN 1. IIRI MERI III. ÄÄREMERI ASUB MANDRI ÄÄREALAL, OOKEANIST ERALDATUD SAARTE VÕI POOLSAARTEGA A. INDIA OOKEAN 1. PUNANE MERI PÄRSIA LAHT B. ATLANDI OOKEAN 1. PÕHJAMERI KARIIBI MERI MEHHIKO LAHT GUINEA LAHT C. PÕHJA-JÄÄMERI 1. BARENTSI KARA LAPTEVITE IDA-SIBERI NORRA BEAUFORTY D. VAIKNE OOKEAN
· Mitteprogrammilise ehk puhta muusika pooldaja. Ferenc Liszt · Üks suurimaid klaverivirtuoose (klaverietüüdid). · Rajas uue interpretatsioonisuuna (klaverile orkestraalne kõlajõud, mängutehniline täiuslikkus). Richard Wagner · Hitleri lemmikhelilooja. · Reformeerija (ooperireform). · Reformooper Tristan ja Isolde. Hector Berlioz · Üks esimesi, kes kasutas väljaspool põhilava pillimehi (e. banda). · Kirjutas orkestratsiooniõpiku. · Ei kirjutanud üldse kammermuusikat. Georges Bizet · Andekas pianist. · Enimtuntud ooper Carmen. Giuseppe Verdi · Ooper Nabucco. · Ooperikuningas. · Ooperite eripärad: meloodia rikkus, jõuline rütmika, palju librettot, laulja orkestrist üle. Frédéric Chopin · 19. sajandi suurim klaverikomponist. · Uuendas mitmeid zanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. · Kasutab tihti tempo rubato't.
portugallased, neegrid ja indiaanlased • Tants kuulub rahvalike vaatemängude kavasse • Korraldatakse suurejoonelisi Samba karnevale, mis on eriti kuulsad Rio de Janero’s Mehhiko muusika • Traditsioonilist muusikat nimetatakse ranchera’ks • Laulud pajatavad loodusest, armastusest ja patriootilistest teemadest • Tegutsevad mitmed traditsioonilised pillikoosseisu ja väljakujunenud repertuaariga ansamblitüübid (nt mariachi, banda, norteno jt) Argentiina muusika • Valitsevaks on hispaania muusika mõjud • Tango on tuntuim Argentiina tants • Tangot iseloomustab teatraalsus- järsud liigutused ja peapöörded ning äkilised seisakud • Rumba, samba, tango, pasodoble ja cha-cha-cha kuuluvad võistlustantsude hulka Kuulamine • http://www.youtube.com/watch? v=lo2A0ugL0yA Kasutatud materjalid • http://www.miksike.ee/documents/ma in/referaadid/muusika_8.htm • http://prezi
5. Mille poolest erinevad sise-, ääre-, ja saartevahelised mered. Too näiteid. Sisemered ulatuvad kaugele maismaasse, teiste merede või ookeaniga on neil ühendus väinade kaudu (Läänemeri, Vahemeri, Punane meri, Must meri). Ääremered paiknevad mandrite ääres, nail on lai ja avatud ühendus ookeaniga, millest neid eraldavad saared ja poolsaared (Norra meri, Põhjameri, Kariibi meri). Saartevahelised mered asuvad saarte või saarestike vahel (Jaava, Banda, Sulawesi, Sulu meri). 6. Iseloomusta vee soolsuse erinevusi maailmameres. Põhjused. Merevee soolsus oleneb sademete ja aurumise vahekorrast ning ranniku lähedal mageda vee juurdevoolust. Polaaraladel mõjutavad merevee soolsust merejää tekkimine ja sulamine. Magedam on vesi merelahtedes, kuhu suubuvad suured jõed. Kuuma ja kuiva kliimaga piirkonnas asuvate sisemerede vesi väga soolane. 7. Iseloomusta temperatuuri erinevusi maailmameres. Põhjused. Ekvaatori
VETTKANDEV KIHT vesi imbub läbi. VETTPIDAV KIHT vesi enam läbi ei imbu (aluspõhja tugev kivim, kust vesi enam läbi ei imbu) VEEKOGUDE JAOTUMINE: MAAILMAMERED 97,2% LAHT- maismaasse sopistunud veekogu. VÄIN-ühendab kahte veekogu. ÄÄREMERI- ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa(Kollane meri). SISEMERI-on meri mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega(Läänemeri, Vahemeri). SAARTEVAHELIE MERI-on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud(Banda meri) SISEVEED 2,8% : PINNASEVESI-on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil. JÄRVED- on seisva veega siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega.(Kaspia meri) TIIGID-on järvest väiksemad seisva veega veekogud. VEEHOIDLA ehk paisjärv. Vooluveekogule rajatud tehisveekogu. JÕED- mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega veekogu(Jenissei jõgi). OJAD on jõest väiksem looduslik vooluveekogu. KRAAV on kitsas inimtekkeline süvend maapinnas
asekuningriik, mis hõlmas Lõuna-Ameerika, välja arvatud Portugali mõjusfäär. Peruu asekuningriigist eraldusid 1717 Uus-Grenada asekuningriik Lõuna-Ameerika põhjaosas ja 1776 Río de la Plata asekuningriik Lõuna-Ameerika lõunaosas. Río de la Plata asekuningriigi eraldumise tingis piirkonna kasvav majanduslik osatähtsus ning vajadus sõjaliseks kaitseks Portugalile kuuluva Brasiilia vastu. Asekuningriik hõlmas peale Argentina veel praeguse Boliivia (Ülem-Peruu), Paraguay ja Uruguay (Banda Oriental) alad. Asekuningriigi pealinnaks sai majanduslikult ja sadamana aktiivne Buenos Aires, millest sai õitsev sadamalinn. Linn oli saanud õitsvaks salakaubanduse keskuseks ning 18. sajandi keskpaigaks oli selle rahvaarv ulatunud 20 000-ni. Esimene asekuningas oli Pedro de Cevallos. 1726 asutati praegune Uruguay pealinn Montevideo, mis pidi Uruguayd (Banda Oriental) portugallaste eest kaitsma. 1778 toimus Buenos Airese piirkonnas esimene rahvaloendus. 1801 hakkas Buenos
Beringi mere kogupindala on 3 349 908 ruutkilomeetrit ( Raamatu ,,Ookeanid ja mered" mille autoriks on Neil Morris andmetel 2 268 180 ruutkilomeetrit. ) Mere kohta on ta küllaltki suur, kuid üldiselt kipub keskele jääma. Esimesi andmeid vaadates on suuremad on näiteks Põhja-Jäämeri, Araabia meri ning kuhugi sinnakanti peaks jääma ka Labradori meri. Väikseimaid meresid on küllaga, mõned neist on näiteks Banda meri Austraalia läheduses, Punane meri ja Kaspia meri. Raamatu andmeil on keskmine sügavus 1400 m, suurim 5121 m mis asub Aleuudi nõos. Maakeral on ka palju sügavamaid suurimaid süvikuid, kuid väiksemaid leidub vähe. Sügavamad on näiteks Mariaani süvik ( 11 022 m ) ja Mindano süvik ( 10 540 m ) mis mõlemad asuvad Vaikses ookeanis, madalaks näiteks toon Läänemere kõige sügavaima koha, milleks on. Keskmisest sügavusest rääkides on madalamaid, kui ka sügavamaid
kulupool: auramine ja äravool globaalset veeringet iseloomustatakse: - sademete , auramise ja äravoolu vahelise seosena (koosneb 3st lülist) Maailmameri · 71% maailmamerd maailma pindalast (põhjapoolkeral 61%, lõunapoolkeral 81%) · maailmameri -> ookean -> mered · mered oma avatuse järgi jaotatakse: sisemeri (Araali meri) ääremeri maailmamere osa, mis külgneb mandriga (Kariibi meri, Põhjameri) saartevaheline meri (Banda meri, Iiri meri) · omadused: 1. veetemperatuur - vees neeldub 92% kiirgusest - aastane keskmine temp. kõrgem kui maismaal - põhjapoolkeral vesi soojem seal rohkem maismaad antarktika jää sulamine (jää > külm vesi) 2. soolsus - kloriidid, karbonaadid (NaCl põhiline) - keskmine soolsus 35 - lähistroopilistel aladel soolsus suurim
sümfooniat toona veel ei tuntud), milles autor kasutab tugevalt autobiograafiliste sugemetega programmi. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad (col legno keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Berlioz on üks esimesi väljaspool põhilava paiknevate pillimeeste e. banda kasutajaid, erakordsena paistab selliste teoste hulgas 1837. aastal kirjutatud Reekviem, kus lisaks orkestri põhikoosseisule on soovitud nelja vaskpillikoori. Huvitava faktina tasuks märkida sedagi, et ehkki Berliozi sulest ilmunud traktaati "Harmooniast ja orkestreerimisest" peetakse tänapäevani üheks põhjalikumaks teoreetiliseks teoseks, ei mänginud Berlioz ise korralikult mitte ühtki pilli. Loomingu iseloomustus:
Iga Tourma jagunes kuueks 400 meheliseks Droungideks, Drongarioste juhtimisel, mis omakorda jagunesid kaheks 200 meheliseks Bandiks. Edasise jagunemis selgitamisek esitan ma inglise allikast võetud tabeli. Name No. of personnel No. of subordinate Officer in command units Tourma 2 400 6 Droungoi Tourmarches Droungos 400 2 Banda Droungarios Bandon 200 2 Kentarchiai Count Kentarchia 100 10 Kontoubernia Kentarches/Hekatontarch es Kontoubernion 10 1 "Vanguard" + 1 d" Dekarchos "Rear Guard
5 Fidzi 3177 7633 6 Beringi 2315 5500 7 Ohhoota 1603 3521 8 Jaapani 1062 3720 9 Ida Hiina 836 2719 10 Saalomoni 755 9140 11 Banda 714 7440 12 Jaava 552 1272 13 Bellingshauseni 487 5500 14 Sulawesi 453 5914 15 Rossi 440 2972 16 Kollane 416 106 17 Uus Guinea 338 2665
Eesnimede puhul võimaldab kehtiv seadus perekonnaseisuametnikel vanemate arututele soovidele nime valides vaid õige piiratud ulatuses vastu astuda. Kokkuleppeliselt on heade tavade ja kommete alla mahutatud keeld panna nimeks tähenduselt kohatuid sõnu, numbreid ja üksikuid tähti (sh nt Jr., Jun.). Kuid neidki on sünniregistrisse kantud, nt tüdrukutele Angry (ingl vihane), Bajana, Demona, Grisli, Marle, Silli (sm heeringas, ingl silly rumal, lollakas), Tsirkka (vrd circa); poistele Amor, Banda, Beg (ingl paluma, kerjama), Demo, Ego, Eros, Heikko (sm nõrk, jõuetu), Hermo (sm närv), Jonni, Klein (sks väike), Lucifer, Mango, Sagris; Vladimir Teine. Perekonnaseisuametnike seas on levinud hoiak proovida vanemaid veenda, ent lepitakse siiski praktiliselt kõigi vanemate soovidega. Kui 1970. aastatel leidub sünniakti märkuste lahtris võõrapärase või kaksiknime registreerimisel sageli täiendus: ,,Vanemate tungival soovil saab laps nimeks (näiteks) Ruth",
annaabi.ee 
