Olukord Lätis Kasutades ära Saksa Click to edit Master text styles okupatsioonivägede pai Second level knemist Läti Third level Fourth level territooriumil, tuli 12. Fifth level aprillil 1918. aastal Riias kokku baltis akslaste Maanõukogu, mis kuulutas välja Balti hertsogiriigi. Konflikti algus 6. juunil vallutasid Landeswehri väed üsna vähese vaevaga Csise, mida kaitses lahingukogemuseta 2. Läti Võnnu polk ja kaks Eesti soomusrongi. 8. juunil üritasid Eesti väed linna tagasi vallutada, kuid ebaõnnestunult. 8. ja 9. juunil vahistasid eestlased Narva lähedal maandunud 3 saksa lennuki piloodid, kes olid teel Vene Loodearmee poole, eesmärgiga proovida Loodearmeed
1939 28.sept-Eesti baaside leping. 1939 5.okt-Läti baaside leping. 1939 10.okt-Leedu baaside leping. 1939 18.okt-NSV üksused eestisse. 1939 30.nov-1940 12.märts-Talvesõda 1940 9.apr-Saksa hõivab Taani ja ründab Norrat. 1940 14.jun-NSV Ultimaatium Leedule, täiendavad väed. 1940 16.jun-Eesti ja Läti Ultimaatium 1940 17.jun-Balti täielik okupeeritus 1940 21.jun-Lavastatud meeleavastus Eestis 1940 22.jun-Compiegne vaherahu Saksa ja Pra vahel 1940 14-15 jul-Lavastatud parlamendivalimised Baltis 1940 3-6 aug-Balti riigid NSV koosseisu. 1940-Hitler alustas allveesõda atlandi ookeanis. 1941 22.jun-Ületasid saksa väed NSV piiri. 1941 6.dets-Punaarmee vastu pealetung Moskvas 1941 7.dets-Jaapan ründas USAd Pearl Harbor 1941 aug-Atlandi harta. Roosevelt ja Churchilli. Taastada okupeeritud riikide iseseisvus. 1942-43-Suur tähtsus liitlaste õhusõjal saksa vastu. 1942 19.nov-NSV piiras sisse Saksa 6. armee 1942 nov-Saksa Itaalia väed suruti tagasi Tuneesiasse 1943-Teherani konverents
restitutsioon - reduktsiooni vastand varasema olukorra taastamine vene võim annab reduktsiooni valdused tagasi kuigi restitutsiooni elluviimine tähendab, et maad pole enam keisrivõimu omad, ei häiri see teda, sest Venemaa nii suur, et muult alalt tuleb raha piisavalt sisse omavalitsus asju juhivad kohalikud aadlikud rootsi püüdnud seda piirata Peeter annab varasemad privileegid tagasi kogu venemaa õigeusklik baltis lubati luteriusk ametlik keel saksa keel kohalikud seadused, mitte venemaa omad. üleriigilisi seadusi pole kohtuvõim ka kohalike põhimõtete alusel riik riigi sees peetri jaoks ebanormaalne seisund, vallutas jupi, aga ei saa seda eriti kontrollida, venemaa ja eesti vahel tollimaks ka, mis piirab veidi kauba liikumist saab sellest siiski kasu, sest nii saab riiki läänestada
G.IIA.- Rootsi kuningas 16111632. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas alla TÜ asutusürikule. George Browne- Riia kindralkuberner(1783-92), Balti poliitika elluviija, püüdis reglementeerida kõiki eluvaldkondi, püüdis Eesti talurahva olukorda kergendada, samuti kooliharidust edendada Garlieb Merkel-Baltis kirjanik ja aktivist üks esimesi estofiile,kirjeldas oma raamatus1796talupoegade maj ja õigusliku seisundit. Georg Friedrich Parrot-Taasavat(1802)Ülikooli I rektor,sõprus Aleksander I-ga tagas Ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse Gerhard Franz von Kgelgen- 19. saj tuntuim Tallinnas tegutsenud, Reinimaalt pärit maalikunstnik Henricus Carvel- Tallinna dominiiklaste kloostri ülem 15. sajandil Hans Susi-tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida.
Moldova avaldanud, aga eksperdid hindavad seda umbes 10-15% suuruseks. Turism Moldovas käib vähe turiste. Küll aga võimaldab suhteliselt hea infrastruktuur edaspidi turismi suurendada. Peamised huviväärsused on viinamarjaistandused ja maa-alused võlvitud niinimetatud veinitänavad. Energiatööstus Riigis on peale iseseisvumist olnud alati energiasaamisega probleeme. Moldoval endal on kaks väikest hüdroelektrijaama Dnestri jõe kallastel ja mõned elektrijaamad veel Baltis, Ribnitas ja Chisinaus, lisaks kasutatakse puitu ja ehitatakse kivisüsil põhinevat jaama Cuciurganis. Kuid need täidavad vaid 1% kogu riigi vajadusest. Raskemaks teeb asjaolu see, et peamised energiasaamisjuhtmed Venemaal ja Ukrainast läbivad Transnistria vabariigi ja tänu konfliktidele sulgeb vahel riigi valitsus need ning elektrikatkestused iseseisvumise algusaegadel olid tavalised. Kuigi Moldoval on raske eksporditakse väike osa toodetud energiast ka Rumeeniasse ning
mõeldud"Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache"("Lisandusi eesti keele lähemaks tundmaõppimiskes") kõrval, mida ilmus aastail 1813-1832 kakskümmend vihku (kokku üle 3500 lk.). Väljaanne sisaldas mitte ainult saksakeelseid uurimusi ja arvustusi, vaid ka eestikeelseid materjale ja tekste. "Beiträge" kaastööliste hulgas, kelle eesotsas seisid O.W. Masing, K.J.Peterson, J.W.L.Luce, A.W. Hupel. A.Fr.J. Knüpfer, Fr. Heller jt., domineerisid baltis-saksa pastorid, esines aga ka eestlasi, muuseas külaharitlasi (Abram Holter, Andres Jervitson), ja soomalsi (A.I. Arwidsson, C.A. Gottlund). Rosenplänter suutis vähe levivat väljaannet käigus hoida suurte majanduslike pingutuste hinnaga. Katsed sarja 1830-1840-ndate aastate vahetusel uuesti jätkata ei andnud tulemusi. "Beiträge" plaan eesti kirjakeele arendamiseks oli küllalt paljutõotav. Lähtunud tunnetusest, et vigane ning vaene kirikukeel ei vasta ajanõuetele, ning toetudes
ajakirjanduslikku väljaannet, samas jätkasid suletud väljaanded lihtsalt uute nimede all. Jätkus ka tsensuur, aga siis oli see rev järgselt nõrgem kui enne rev-i. 1906 aastast peale eeltsensuur kaotati, kuid järeltsensuur oli üsna põhjalik, karistuseks rahalised trahvid või vastutava toimetaja arreteerimine. Uus venestuslaine vene parempoole ajakirjanduse eestvedamisel, kes ajasid äärmiselt sovinistlikku joont. Võeti kasutusele Baltis separatismi mõiste. Räägiti et Baltikumis kiusatakse taga õigeusklikke, Balti kubermangud on vaja venestada, liita vene naaberkubermangude külge. Vene valitsusvõimud lubasid astuda vastavaid samme, kuid tähelepanu koondus hoopis, Soomele, Poolale ja juutidele. Siiski päris sõnalisele tasemele ei jäänud Pjotr Stolõpini ringkiri milles nõudis kubermangu valitsuse ametnike asendamist venemaalt sissetoodud ametnikega. Kindrlakuberner Mölles-
annaabi.ee 
