14. oktoobril 2007 12.00 käisin vaatamas balletti nimega ,,Sülfiid". Seda etendati Estonia teatrimajas. Peaosades olid Marie Lindqvist sülfiidina, Marina Kresler Annana, Olof Westring Jamesina ning Urve-Ly Voogand Effyna. Dirigent oli Mikk Murdvee. Lavastajad olid Eva Kloborg, Frank Andersen ning Anne Marie Vessel Schlüter. Kunstnik oli Mikael Melbye.1 Mõnda esinejate tutvustamiseks. M.Lindqvist õppis Rootsi Kuningliku Ooperi Balletikoolis ja Rootsi Kuninglikus Balletikoolis. O.Westring õppis Rootsi kuninglikus Balletikoolis. Dirigent M.Murdvee lõpetas 1998. aastal Tallinna Muusikakeskkooli viiuli erialal. 2 Etendus oli tõeline tragöödia. Ballett on sisu poolest väga kurb, selle põhjustajaks on printsi õnnetu, võimatu armastus ning tema soov saada kaunis metshaldjas enda valdusesse. Prints ei suutnud otsustada, kas abielluda oma kihlatu Effy või sülfiidiga. Tema ja Effy pulmapeo ajal viib haldjas ta metsa, kus nad koos armunult ringi kõnnivad.
,,Kaie Kõrb rambivalguses ja varjus" Ivo Parbus Lugesin raamatu Kaie Kõrbist, mis oli koostatud Ivo Parbuse intervjuu põhjal temaga. Kaie Kõrb on lõpetanud Moskvas Teatri Akadeemia ja juba mitu aastat õpetab riiklikus Balletikoolis. Peale koreograafiakooli õpetaja ameti on ta ka Eesti Tantsuagentuuri egiidi all tegevas stuudios. Kaie Kõrb arvab, et mida rohkem harjutada ja töötada, seda lihtsam on vormis püsida ja tunda end terve ning elurõõmsana. Veel on ta öelnud, et balletitantsija elukutse nõuab eelkõige tahtejõudu ja tervist ja kellel seda vajaka jääb, peab loobuma. Sellele teele suunas teda ema, kuid talle on eluaeg tantsida meeldinud.
aastane murdmaasuusataja nagu ta isagi oli. 14. Lily, Liina, Leila- need on Eesti kolmikudest pikamaajooksjad, kelle perekonnanimeks on Luik. 15. Iluvõimlemise trennis otsustas 4-aastane Maali kõva häälega karjuda: "Mulle aitab sellest, tahan koju ära!" ning siis sammus ta kiiresti ukse poole. 16. Tugitoolisporti armastavad harrastada suurem osa inimesi, kellel ei ole midagi muud teha. 17. 84-aastane vene proua on käinud alates 5aastaselt balletikoolis, kus on olnud juba pika aega treener, mistõttu suudab ta ikka veel spagaati teha ilma vaeva nägemata.
ning valguskunstnik Steen Bjarke (Taani). Odette'i osa mängi Ekaterina Oleynik, prints Siegfriedi osa Jonatan Davidsson. Ballett tekitas minus lapsepõlve tunde, sest kõigile on teada viis «Väikeste luikede tantsust». Etenduse ajal tekkisid minus väga soojad ning positiivsed tunded. E. Oleynik lõpetas Valgevene Riikliku koreograafiakooli ning on tantsinud väga mitmes balletis. Aastatel 2013-14 oli külalissolist Washingtoni Balletis. J. Davidsson õppis Rootsi Kuninglikus Balletikoolis ning ka USAs. Orkestrimäng avaldas mulle suurt mõju, sest oli huvitav jälgida, kuidas orkester teeb koostööd tantsijatega, keda nad ei näe. Eriti meeldis mulle harfi osa, sest see mõjus saladuslikult, rahustavalt ning lõõgastavalt. Osa, mis mulle tõesti meeldis ning kõige rohkem meelde jäi, on «Waltz», mis oli kohati positiivseid tundeid tekitav, siis jällegi ähvardav ning järsk. Tantsijad tundsid väga hästi muusikat ning liigutused sobisid parajasti mängitava pala osaga
Etendus toimus Rahvusooper Estonias. Operetti heliloojaks oli Imre Kalmani. Dirigentiks oli Kaspar Mänd. Lavastajaks oli Saksamaalt pärit Thomas Mittmann. Orkester ja koor olid Rahvusooper Estonia enda koor ja orkester. Peaosatäitjad olid: Helen Lokuta, Andres Köster, Andero Ermel, Mart Laur, Väino Puura ja Hanna-Liina Võsa. Lavastuse koreograafiks oli Marina Kesler. Marina Kesler töötab RO Estonia balletiartisti ja koreograafina ning Tallinna Balletikoolis õppejõu ja koreograafina. Ennast on Marina iseloomustanud mitmete märksõnadega: ahne loomingu järele, nõudlik, aus, enesekriitiline, egoistlik ning valmis eluaeg õppima. Operetti keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on
Borissevits, Larissa Beresneva, Vladima Jeremjan ja Anneli Tohver, etendust juhtis Jüri Kruus, tehnilise poole eest vastutas Karl Mikk. Ballett on koostatud Malcom Arnoldi muusikale, mille stsenaariumi autoriks on David Drew, kes kirjutas selle Alexandre Dumas' romaani ,,Kolm musketäri" ainetele tuginedes. Balleti idee autor ja elluviija on David Nixon. David Nixon David Nixon omandas tantsuhariduse oma kodulinnas Ontarios ja Kanada Riiklikus Balletikoolis, mis asub Torontos. Seal tekkis tal esimest korda huvi koreograafitöö vastu. David Nixon jätkas õpinguid Euroopas ja pöördus seejärel tagasi Kanadasse, et treenida Erik Bruhni ja Jevgeni Valukini käe all. Nixoni karjäär algas Kanada Rahvusballetis, kus temast sai kiiresti esitantsija, kelle kanda jäid peaosad nii klassikalistes kui kaasaegsetes ballettides. 1985. aastal sai temast Deutsche Oper'i esitantsija ning 1987. aastal valisid kriitikud ta
Kolledzis. Tema kehalised võimed viisid ta Gloucesteri Noorte Võimlemise meeskonda ja tai boksi juurde.Ta kannab musta vöö staatust erinevates Martial Art tehnikates. Tänu heale füüsilisele taustale anti talle 4-aastane stipendium Londoni Kaasaegses Tantsu koolis.Samal ajal võttis ta tunde klassikalise balletis keskmetroojaamas Londoni Balleti koolis. Ta on end täiendanud balleti alal Londoni kuninglikus balletikoolis Marian Lane´i ja Laura Connersi juhendamisel.Ta on eraldi õppinud ka jazz- ja modernset tantsu.Ta on maailmast palju tuntust leidnud jazzballeti koreograaf ja pedagoog. Russell Adamson on uuenduslik õpetaja, motiveerides oma õpilastel keskenduma oma tantsimisele , nii et nad saavad teha rohkem, kui nad endalt ootavad. Koreograafi ja tantsijana on Russell Adamson tegutsenud 20 aastat. Omaloominguga - ballettide, sooloetenduste ja lavastatud
Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir ja paljud teised. Estonia ballett on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Süürias, Filipiinidel, Jordaanias, Kuveidis, Ungaris, Bulgaarias, Walesis ja mujal. Eestis saab balletti õppida vanemuise tantsu- ja balletikoolis, Kaie Kõrbi balletistuudios, Eesti Tantsuagentuuri Tantsukoolis, Noor Ballett Tantsukoolis ja veel mitmetes balletistuudiotes. Moderntants Moderntants kasvas küll välja klassikalisest balletist, kuid on siiski omamoodi pungilik vastuhakk reeglitele, kompositsioonile, sammukombinatsioonidele ja kehahoiakukaanonitele. Tänane moderntants on sümbioos tantsust, näitlemisest, muusikast, vaikusest, verbaalsest tekstist ja häälitsustest
Näiteks ületreenitud väljapoolsus jalalabades balletitantsijatel. Kui rääkida kõrvalekalletest normaalse kehahoiaku puhul, siis on just belletitantsijatel eriti suur soodumus säärastele vigastustele. Näiteks räägib Anna Kirs, endine TÜ VKA tantsutudeng ning balletikooli kasvandik "Kõige suuremaks kõrvalekaldeks pean aga kõndides jalgade väljapoolsust, mis tuleneb puusa rotatsiooni tugevast treenimisest viie aasta jooksul balletikoolis käies" (Kirs 2013, käesolev töö Lisa 4). Ka lihtsalt kükkide tegemine võib ühe keha väga ära rikkuda, kui seda valesti teha. Kui inimene sooritab kas plie`d või demi plie´d (kükk ja poolkükk) valesti, surudes jalalabad täiesti välja, kuigi tema loomulik puusaliigese liikuvus jääb palju väiksemasse ulatusse, siis treenib inimene ise endal põlveliigese "sisse kukkumist" tekitades valu ja ebamugavust ning lõppude lõpuks põlve sidemete nõrgenemist, X-jalgsust jpm
Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir ja paljud teised. Estonia ballett on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Süürias, Filipiinidel, Jordaanias, Kuveidis, Ungaris, Bulgaarias, Walesis ja mujal. Balletti tantsukoolid eestis: Eestis saab balletti õppida vanemuise tantsu- ja balletikoolis, Kaie Kõrbi balletistuudios, Eesti Tantsuagentuuri Tantsukoolis, Noor Ballett Tantsukoolis ja veel mitmetes balletistuudiotes. Moderntants Moderntants kasvas küll välja klassikalisest balletist, kuid on siiski omamoodi pungilik vastuhakk reeglitele, kompositsioonile, sammukombinatsioonidele ja kehahoiakukaanonitele. Tänane moderntants on sümbioos tantsust, näitlemisest, muusikast, vaikusest, verbaalsest tekstist ja häälitsustest
Vanemuise teatris. Tööta aastail 1992-1995 Eesti Televisioonis rezissöörina ja aastail 195-1996 Vanalinna Stuudios lavastajana. 1996. aastast on vabakutseline lavastaja. Tema käe all on vallminud üle saja lavateose nii sõna,-, kui muusikateatris.Nende hulka kuuluvad drama-, ooperi., opereti-, muusikali- ja balletilavastused. Lisaks on ta teinud telelavastusi,-filme ja saateid.Endrik Kerge on olnud õppejõud Eedti Muusikaakadeemias ooperiklassis ja lavakunstikateedris, Tallinna Balletikoolis nin Tallinna Ülikooli tantsu- kui ka teatrikateedris. Kostüümikunstnik Liina Pihlak Liina Pihlak on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1946. aastal. Ta on töödanud kunstnkuna Vanemuise teatris ja peakunstnikuna ETV-s ning õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias. Ta on loonud kujundusi kõigis Eesti teatrites ning Lvivi Ooperiteatris ja Tampere teatris. Kujundusi on ta loonud ka mitmetele filmidele: "Nukitsamees", "Savoy ball", "Musta katuse all". Liina Pihlak on oma töödega
Paljud üllatuvad, kui trenni alguses öeldakse: ära kasuta lihast. Taiji on vastand jõusaali lihastreeningule, siin treenitakse pigem tunnetust, et keha toimiks ühe tervikuna. Inimene peab nii seistes kui liigutusi sooritades lõdvestunud olema ehk teisisõnu ei tohi ta oma lihastes pinget tunda. Harjumuspärase hoiaku parandamist harjutatakse treeningust treeningusse. Esmalt tuleb selgeks saada, milline on õige sirge selg. See ei ole sugugi sama, mida õpetatakse balletikoolis. Ehkki teadmise, kuidas tervislikult seista, saab kätte kolme treeninguga, võib selle kinnistamiseks kuluda aastaid. Liikumine taiji's on pidev, seismist peaaegu ei ole, ainult mõnes kohas fikseeritakse hetkeks mingi asend. Käte ja keha pidev liikumine tagab kehas energia pehme voolamise. Mitte ühtegi liigutust ei sooritata järsult, kõik toimub keha rütmis ja rahuliku sisse- ja väljahingamise taktis. (http://www.taiji.ee/Tutvustus.html; 07.02.13) KOKKUVÕTE
annaabi.ee 
