erineb ruumi teoreetilisest ruumalast Vo sa,a nivoo korral . Erinevus on seletatav vett mitteläbilaskvate esemete olemasoluga ruumis ning võetakse arvesse täituvusteguritega ut = V / Vo täituvustegurid erinevate laevaruumide kohta on järgmised: Ruumid , milles paiknevad laevamehhanismid , tehonoolilised seadmed a eletrijaamad ..... mittereisilaevade ruumid , milles hoitakse lasti või laevavarusid Ruumid mis on täidetud koormata ratassõidukitega , eluruumid tühjad mahutid ja ballastitankid Veeremislaevade lastiruumid lasti sisaldavate ruumide täituvustegurid saab täpsemini leida arvutuslikult. Segalasti sisaldava lastiruumi täituvusteguri leitakse olenevalt lasti massist p, stoovimistegurist ja lasti taituvustegurist u , mis samuti ruumi mahust Vo valemiga -
Mida näitavad leppemärgid? mitteverbaalne(zéstid,häälistused,k korraldamise süsteem(SMS)? -ohutust tagava 5.Nimetage kinnised ruumid ehakeel) -protseduurid varustuse,seadmete,süsteemide -magade vee,kütuse- ja - -tekija masina põhioperatsioonid paigutust ballastitankid piktogrammiline(leppemärgid,sildi -tiki ja masina avariioperatsioonid -evakuatsiooniteid,väljapääsusid ja -vöör- ja ahterpiik d,diagrammid,fotod,pildid,joonise -töökaitse kognemiskohti -kohverdamine d) -hooldus -s´ahtid -dokumentatsioon 27
hoidmiseks. Kuid neid võib olla ehitatud olenevalt laeva spetsialiseerumisest ka ballastvee või vedellasti tarvis. Vahel kutsutakse kõrgemal paiknevaid süvatanke ka ripptankideks. (Joon. 9.14.) Ballastitankid on ette nähtud vedela ballasti veoks. Enamatel juhtudel kasutatakse nendena topeltpõhja tanke. Kuid paljud laevad võtavad vajadusel ballasti ka vöörpiiki või ahterpiiki. Erilise konstruktsiooniga spetsialiseeritud laevadel võib ballasti jaoks olla veel ka parda-, kimmi- ja sandekitanke. Joon. 9.15. Erinevate spetsialiseeritud laevade lastiruumide ristlõiked. Eripäraseks tsisterniks on kohverdam
ja –kaevud Pilsi kaevus asub imitoru, mis on ümbritsetud kattega (strum box), kuhu on tehtud augud, mis peavad takistama prügi sattumise pilsisüsteemi. Kaubalaevadel on vähemalt kaks mootoriga pumpa ühendatud pilsi peamagistraaliga, reisilaevadel vähemalt kolm 30. Ballastisüsteem Ballasti kasutatakse tühjendamiseks ja ümberpumpamiseks laeva trimmi ja püstuvuse muutmise eesmärgil. Ballast on merevesi, mis pumbatakse vastavasse ballasttanki Ballastitankid võivad asua topeltpõhjas, vöör ja ahterpiigis. Ballastsüsteemi klapid peavad võimaldama voolu mõlemas suunas 31. Tankide mõõdutorud, -õhutorud Mõõdutorud on igal tankil ja ka ruumidel, kuhu ei ole kerge ligi pääseda, ning on paigutatud imitoru lähedusse, ehk tanki kõige madalamasse punkti Mõõdutoru alla paigutatakse paksem plaat (striking plate), et pideva kasutamise juures põhja plaadistus kahjustada ei saaks.
liikmeid hoiatada, et nad varjuksid. Liiniheitja raketti ei tohi tulistada, kui tema külge ei ole ühendatud liin ning tulistamisel ei tohi liinist kinni hoida. 2. Konvensioon MARPOL Põhiline keskkonnakaitse normatiivdokument, milles keelatakse nafta, keemiliste ainete, prügi ja teiste kahjulike ainete merre heitmine ning kehtestatakse ranged normid naftaseguse vee, fekaalide, olemjäätmete merre laskmise kohta. Kohustatakse suuri tankereid eraldama ballastitankid naftatankidest, varustama laevu separaatoritega ning sadamaid vastu võtma naftasegust vett, prügi ja jäätmeid. Kõik laevadel teostatavad operatsioonid nafta ja naftasaadustega tuleb registreerida vastavates zurnaalides. Konvensioon määrab laevadel kindlaks prügi käitlemise korra ning kehtestab eriti range reostust välistava reziimiga eripiirkonnad: Lääne-, Vahe-, Must ja Punane meri, Pärsia ning Omaani laht. Lisa I Naftareostuse vältimine
Settinud puhas vesi pumbatakse üle poordi. Pesuveetankide mahutavus peab moodustama ettenähtud protsendi (harilikult 3 %) lastimahutavusest (oil carrying capacity) ja sõltub tankeril kasutatavast tankide pesu meetodist: avatud tsükliga pesemisel peab pesuveetankide mahutavus olema reeglina suurem kui suletud tsükliga (retsirkulatsiooniga) pesemisel. Tankeritel, mille dedveit on alla 70 000 tonni, peab olema vähemalt üks pesuveetank, suurematel tankeritel kaks. Eraldatud ballastitankid (segregated ballast tanks, SBT) Uued toornaftatankerid, mille täiskandevõime on üle 20 000 t, ja toornaftaproduktide tankerid dedveidiga üle 30 000 tonni, peavad olema varustatud piisava mahutavusega eraldatud ballastitankidega. Ballasti võib sellistel tankeritel võtta lastitankidesse vaid erandjuhtudel. SBT-süsteem vähendab lastitankide pesemise vajadust ja õliseguste vete tekkimist. Eraldatud ballastitankideks loetakse tanke, mis on täiesti eraldatud lasti- ja
peab olema 100 : 10 = 10 ketti. spetsiaalsetes mahutites. Taarat peab avama sadamast või vahendiga, mis ei anna sädet. Ka tühi taara kohta, kohustatakse suurtel tankeritel eraldama Igasugusele raskele laadungile pannakse ballastitankid naftatankidest, varustama laevad kitsustest tuleb ankur teha mereklaariks, s.t. libisemise vältimiseks alla peab olema suletud. Kõik värvinõud, täis või kinnitada kõik tühjad, peavad olema korralikult kinnitatud. separaatoritega (nafta eraldamiseks veest) jt
kulutanki, mis kujutab endast konstruktsioonilt süvatanki ehk diptanki. Süvatank on topeltpõhjast kõrgemal paiknev piki- ja põikvaheseintest moodustuv ülalt teki või platvormiga piirnev kõrge tsistern. Süvatanke kasutatakse veel ka õli- ja magevee (eriti joogivee, mille jaoks on erinõuded) varude hoidmiseks. Kuid neid võib olla ehitatud olenevalt laeva spetsialiseerumisest ka ballastvee või vedellasti tarvis. Vahel kutsutakse kõrgemal paiknevaid süvatanke ka ripptankideks. Ballastitankid on ette nähtud vedela ballasti veoks. Enamatel juhtudel kasutatakse nendena topeltpõhja tanke. Kuid paljud laevad võtavad vajadusel ballasti ka vöörpiiki või ahterpiiki. Erilise konstruktsiooniga spetsialiseeritud laevadel võib ballasti jaoks olla veel ka parda-, kimmi- ja sandekitanke. Eripäraseks tsisterniks on kohverdam. See on veetihedate seintega kitsas ruum, mis paikneb eriotstarbeliste ruumide vahel (näiteks magevee- ja kütuse või
kujutab endast konstruktsioonilt süvatanki ehk diptanki. Süvatank on topeltpõhjast kõrgemal paiknev piki- ja põikvaheseintest moodustuv ülalt teki või platvormiga piirnev kõrge tsistern. Süvatanke kasutatakse veel ka õli- ja magevee (eriti joogivee, mille jaoks on erinõuded) varude hoidmiseks. Kuid neid võib olla ehitatud olenevalt laeva spetsialiseerumisest ka ballastvee või vedellasti tarvis. Vahel kutsutakse kõrgemal paiknevaid süvatanke ka ripptankideks. Ballastitankid on ette nähtud vedela ballasti veoks. Enamatel juhtudel kasutatakse nendena topeltpõhja tanke. Kuid paljud laevad võtavad vajadusel ballasti ka vöörpiiki või ahterpiiki. Erilise konstruktsiooniga spetsialiseeritud laevadel võib ballasti jaoks olla veel ka parda-, kimmi- ja sandekitanke. Eripäraseks tsisterniks on kohverdam. See on veetihedate seintega kitsas ruum, mis paikneb eriotstarbeliste ruumide vahel (näiteks magevee- ja kütuse või õlitankide vahel,
kulutanki, mis kujutab endast konstruktsioonilt süvatanki ehk diptanki. Süvatank on topeltpõhjast kõrgemal paiknev piki- ja põikvaheseintest moodustuv ülalt teki või platvormiga piirnev kõrge tsistern. Süvatanke kasutatakse veel ka õli- ja magevee (eriti joogivee, mille jaoks on erinõuded) varude hoidmiseks. Kuid neid võib olla ehitatud olenevalt laeva spetsialiseerumisest ka ballastvee või vedellasti tarvis. Vahel kutsutakse kõrgemal paiknevaid süvatanke ka ripptankideks. Ballastitankid on ette nähtud vedela ballasti veoks. Enamatel juhtudel kasutatakse nendena topeltpõhja tanke. Kuid paljud laevad võtavad vajadusel ballasti ka vöörpiiki või ahterpiiki. Erilise konstruktsiooniga spetsialiseeritud laevadel võib ballasti jaoks olla veel ka parda-, kimmi- ja sandekitanke. Eripäraseks tsisterniks on kohverdam. See on veetihedate seintega kitsas ruum, mis paikneb eriotstarbeliste ruumide vahel (näiteks magevee- ja kütuse või
annaabi.ee 
