ning hiljem said Stockholmis korteri. Külastas kodumaad kaheksa korda. ÕPINGUTEST 1908 aastal asus Tubina pere elama Naelavere koolimajja, kus Johannes (Eduardi vanem vend) sai kooliõpetaja koha. (1912)Seitsme aastaselt astus Eduard Tubin Naelavere külakooli õppima , kuid kaks aastat hiljem see suleti, kuna puhkes esimene maailmasõda. Edasised õpingud toimusid Tubinal Torila Ministeeriumikoolis, mille ta lõpetas 1920nendal aastal. Seal õppis ta ka mängima balalaikat, mis on ka kammersaali vitriinis. 1920nendal aastal astus ta Tartu Õpetajate Seminari, kus ta õppis kuus aastat. Õppimine seal oli tasuta ning põhiainete kõrvalt õpetati ka muusikat ja laulmist. Tasuta õppimise tõttu pidi Tubin kolm aastat peale lõpetamist veel töötama kooliõpetajana. Tubin töötas Nõo Algkoolis, kus andis matat ja füssat. 1924ndal aasta sügisel läks Tubin Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis Johannes Kärti
Preobraženski toob õuest kodutu koera ja käsib teenijal hoolitseda tema eest. Nädala pärast muutub Šarik ilusaks ja toredaks koeraks. Talle sisestatakse Klim Tšugunkini, kes oli kurjategija, sisenäärmed ja ekperiment läheb korda ning Šarik hakkab inimeseks muutuma: ta kasvab pikemaks, karvad kukuvad välja ja ta õpib rääkima. Nelja nädala pärast ta on juba väikest kasvu ja ebameeldiva väljanägemisega inimene, kes ropendab, suitsetab ja mängib balalaikat. Mõne aja pärast ta palub professorilt teda sissekirjutada ja valib endale uueks nimeks šarikov. Professor proovib Šarikovi muuta paremaks inimeseks ja õpetada talle häid kombeid. Hiljem näitab Šarikov dokumenti, kus ta nõuab endale ühte tuba korterist, seejärel võtab ta professori kabinetist raha ja tuleb samal ööl koju tagasi koos kahe sõbraga, kes varastavad professorilt mütsi ja tuhatoosi.Samal ööl oma kabinetis professor Preobraženski vestleb
Preobrazenski toob õuest koera ja käsid teenijal hoolitseda tema eest. Nädala pärast muutub Sarik ilusaks ja toredaks koeraks. Talle sisestatakse Klim Tsugunkini, kes oli kurjategija, sisenäärmed ja ekperimant läheb õigesti ning Sarik hakkab inimeseks muutuma: ta kasvab pikkemaks, karvad kukkuvad välja ja ta õppib rääkima. Nelja nädala pärast ta on juba väikest kasvu ja ebameeldiva väljanägemisega inimene, kes ropendab, suitsetab ja mängib balalaikat. Mõne aja pärast ta palub professorilt teda sissekirjutada ja valib endale uue nime. Koera elust jääb Sarikovil viha kasside vastu. Ja selle viha tõttu on ta uputab kogu korteri vees. Preobrazenski, Bormental ja Sarikov söövad, professor püüab õpetada Sarikovile häid kombeid. Kui ta saab teada, et Sarikov loeb Engelsi ja Kautski kirjavahetust ja lisab, et kõik tuleb muuta, sõimab professor teda arengu alumiseks astmeks ja käsib visata kahjuliku raamatu ahju.
Preobrazenski toob õuest koera ja käsid teenijal hoolitseda tema eest. Nädala pärast muutub Sarik ilusaks ja toredaks koeraks. Talle sisestatakse Klim Tsugunkini, kes oli kurjategija, sisenäärmed ja ekperimant läheb õigesti ning Sarik hakkab inimeseks muutuma: ta kasvab pikkemaks, karvad kukkuvad välja ja ta õppib rääkima. Nelja nädala pärast ta on juba väikest kasvu ja ebameeldiva väljanägemisega inimene, kes ropendab, suitsetab ja mängib balalaikat. Mõne aja pärast ta palub professorilt teda sissekirjutada ja valib endale uue nime. Koera elust jääb Sarikovil viha kasside vastu. Ja selle viha tõttu on ta uputab kogu korteri vees. Preobrazenski, Bormental ja Sarikov söövad, professor püüab õpetada Sarikovile häid kombeid. Kui ta saab teada, et Sarikov loeb Engelsi ja Kautski kirjavahetust ja lisab, et kõik tuleb muuta, sõimab professor teda arengu alumiseks astmeks ja käsib visata kahjuliku raamatu ahju.
Klahvpillid on veel klavesiin, orel, süntesaator ja akordion. Keelpillid Keelpillid kuuluvad kahte rühma ühed on poogenpillid (viiul,vioola, tsello ja kontrabass) ja teised on näppepillid (harf, kitarr, lauto mandoliin, balalaika, bandzo). Keelpillid saadavad helisid välja keelte võnkumisena. See tekib poognahõõrumisest keelte vastu. Poogen koosneb elastsest puitridvast ja selle otste vahel pinguldatud hobusesabajõhvidest. Teisi keelpille-harfi, kitarri, lautot, mandoliini, balalaikat ja bandzot- mängitakse sõrmedega. Keelpillid on tavaliselt keskelt kitsamad, et poognast saaks vabalt liigutada ja tekitada keerukamat vibratsiooni. Kitsama "taljega"muusikariistu näeb juba Babüloonia skulptuuridel. Oletatakse, et keelpillide kuju on sümboolses või rituaalses seoses naise kujuga. Vanasti tahuti keelpillid ühest puutükist, mis kitsenes kaela poole minnes sujuvalt. Sellisedpillid on mandora ja rebekk, Viiul
hiilgas Marmeladovi korter: väike uks, verivaene tuba, kõik laiali pillutud, räbaldunud sohva Kõrts: tüheldatud kurgid, kõik viinahaisuga läbi imbunud Jaoksond: õhk sumbunud, toad väga väikesed ja madalad, lakihais Heinaturg: ümbritsetud haisvate majadega, sahkerdajad, hulgused Elu Peterburis Alkoholism: nääpsuke, aga juba purjus, Marmeladov jõi Sonja raha maha, kõrtsist tulevad balalaikat mängides purjus mehed, suur maja, kus olid ainult joogimajad. Prostitutsioon: ta pole sellist moodi, et oleks elukutseline; ta on kusagil täis joodetud ja ära petetud; teda on ju riietatud Vaesus: mees polnud ennast 5 päeva pesnud, mustad küünealused, määrdunud käed, lapsed on näljas, haigused NN. Dostojevski kohutav maailm Raskolnikovi teooria Inimesed Harilikud Erilised
Arder ja Henno Käo. (ibid: 124-126) Väljapoole koduriiki esinema ei kiirustatud, kuid üksikud salvestused Kesktelevisioonile tegid Apelsini siiski ka laiemale kuulajaskonnale tuttavaks. Paljud nõukogude ansamblid kopeerisid nende lavalist olemist ja muusikaliste naljade viskamist. Aja jooksul koosseis muutus. Solistidena on seal laulnud Ivo Linna, Jaan Arder, Priit ja Tarmo Pihlap, kuid staazikaim ansambli solist on ikkagi Mati Nuude. Suupilli, bandzot, balalaikat ja kitarri mängis Tõnu Aare. Ansambli raudvarasse kuulus kindlasti trombonist Ants Nuut, keda hinnati ka joodeldamisoskuse ja huumorisoone tõttu. 1987. aasta seisuga oli koosseis järgmine: Andres Loigom (kitarr ja vokaal), Hillar King (basskitarr ja vokaal), Meelis Laido (klahvpillid), Indrek Hiipus (löökpillid) ja Vello Jurtom (kitarr ja vokaal). Viimane oli ka ansambli direktor. Seitsmekümnendate ja kaheksakümnendate jooksul saadi valmis kolme heliplaadiga. (ibid: 126) 3.2.3
Samuti oleks ehk ka krahviga hakkama saadud, sest tema elas siin esimese järgu õppeasutises nagu mõni lind võhivõõras ümbruses. Kuipalju või mida ta enne oli õppinud, seda ei saanud temalt vististi keegi teada; siin aga ei huvitanud teda nähtavasti miski muu peale tema balalaika. Ikka istus ta kuski kõveras, jalg põlvel, ja plõnnitas. ,,Mängib kui kurat", ütlesid poisid ja kogunesid tema ümber; tulid isegi Baskirtsevi nigelate lugude juurest ära, et balalaikat kuulata. Indrekut valdas ikka millegi pärast nukrus, kui ta kuulis krahvi mängu või nägi tema pruune silmi, millesse nii hea vaadata. Temale jäigi kauaks ajaks kujutlusse, et krahvil on ikka niisugused ilusad silmad ja ta mängib nii hästi balalaikat, et kõik tulevad teda kuulama. Aga see kõik poleks suutnud krahvi nime ja mälestust unustusest päästa peale tema lahkumist (sest tema ei jäänud kauaks siia), kui ta poleks toonud asutisele oma ainukest laulu,
Siia jaotusse kuuluvaid külakapelle on praeguseks hetkeks teada kolm: - Kaarli Sammaste Jazz (3 viiulit, kitarr, bandžo, balalaika ja trummid) - Karutsi Jazz (2 viiulit, lõõtspill, kitarr, 2 bandžot, tšello, kontrabass ja trummid) - Pöide-Uuemõisa jazzorkester (viiul, klarnet, lõõtspill, 2 kitarri, 2 trummimeest, kannel ja 4 mandoliini). Kõik kolm on tolle aja džässorkestri jaoks äärmiselt ebatüüpilised – kannelt, mandoliini või balalaikat ei kasutatud siis üheski tavalises džässbändis, samas puudus neis aga saksofon või mõni muu puhkpill. 145 Kuigi neil kõigil oli koosseisus trumm (Pöides koguni kaks), ei olnud need päris džässbändis kasutatavad trummid, vaid puhkpilliorkestrist laenatud inventar, mis oli käepäraste vahenditega kasutatavaks kohandatud. 146 Ka lõõtspill ei ole tavaline džäss- ansambli pill – olles küll akordioni sugulane (mis tol ajal ülipopulaarsena oli enamikus
annaabi.ee 
