Bakterid on nii väikesed, et meie neid palja silmaga ei näe. Bakteritel on väga suur ökoloogiline tähtsus. Nende elutegevus mängib otsustavat rolli näiteks süsiniku- ja lämmastikuringes. Samas on bakteritel inimese seisukohalt ka negatiivseid külgi, sest bakterid põhjustavad toiduainete riknemist ning inimeste ja loomade nakkushaiguseid, samuti ka taimede haiguseid. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/bakterid1.htm) Bakterite ehitus. Enamikul baktereil on jäik rakukest, millel on elektriline pinnalaeng. Paljude bakterite rakke ümbritseb liikuv limast kapsel, mis kaitseb rakku kuivamise eest. Enamasti on bakteritel üks, kaks või mitu viburit, mis asetsevad tema otsas, külgedel või ümberringi ja annavad bakterile kulgemisvõime. Enamikus bakterirakkudes ei ole rakutuum eristatav, nende protoplastis sisaldub geneetilise aparaadina tavaliselt üks rõngakujuline kromosoom ning selle kõrval ka episoome, mis on tsütoplasmast eraldamata
). · Maakeral on umbes 12 miljonit leeprahaiget (peamiselt Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas). Eestis oli 1993. aastal 28 leeprahaiget. · M. leprae on aeglase kasvuga (generatsiooniarg ca 12 päeva, vist kõige pikem generatsiooniaeg bakteritel) ja eelistab madalamat temperatuuri (ca 30 kraadi). · Seetõttu kasvab hästi seal, kus kehatemperatuur on madalam, nagu nahal. · Rakukesta glükolipiidid kustutavad hapnikuradikaale ja võimaldavad baktereil ellu jääda ja paljuneda makrofaagides. · Genoom on sekveneeritud. See on umbes 2000 geeni võrra väiksem kui M. tuberculosis'el ja paljud biokeemilised rajad on tal puudulikud. Genoomis leiti üle 1000 pseudogeeni (muteerunud geenid, mille intaktsed partnerid on tuberkuloositekitaja genoomis olemas). Reduktiivne evolutsioon, kohastumine eluga peremehe rakkudes. · Radade defektsus seletab ka seda, miks leepratekitaja nii aeglaselt kasvab ja miks teda
Neoendeem- noor, alles väikese levialaga liik (on noor takson, mis ei ole veel laialt levida jõudnud) Neutralism 1. evolutsiooniteooria, mille järgi looduslik valik toimub molekulaarsel tasandil üksnes kahjulikke muutusi kõrvaldavalt, enamik molekulaarmuutusi on organismide suhtes neutraalsed ega allu valikule ja organismi valgud evolutsioneeruvad kindla autonoomse kiirusega. 2. liikide suhete indiferentne vorm: koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. Baktereil sedastatakse neutralismi erineva metabolismitüübiga liikide korral. Ohtlikud jäätmed- (vedelad, tahked, mudataolised, konteinerisse suletud gaasid) on oma olemuselt (keemiline aktiivsus; toksilisus; plahvatusoht- isesüttivus; korrosiivsus) inimesele ja keskkonnale kahjulikud ja nõuavad erikäsitlust. Kodusest majapidamisest kuuluvad siia eelkätt patareid, vananenud ravimid, lakid, värvid. Ohver- saakloom Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo).
Ägeda mürgistuse korral on kliinilised tunnused ja siseorganite palja silmaga märgatavad muutused üldjoontes sarnased naftasaadustega mürgistusele, surma põhjus on sama, erinevuseks hingamise aeglustumine. 2) Karpkalade punataud Punataud on karpkalade kõige levinum haigus kogu maailmas. Peale karpkala haigestub veel sasaan, harvemini hõbekoger ja linask. Viimasel ajal peab enamik uurijaid haiguse primaarseks põhjuseks filtreeruvat viirust, kusjuures baktereil (Aeromonas hydrophila) on haiguse kulgemisel sekundaarne osa tähtsus. Osa teadlasi on seisukohal, et tegemist on koguni viie erineva karpkalade haigusega: 1) aeromonoos,2) pseudomonoos, 3) kevadine viirushaigus, 4) hemorraagiline septitseemia, 5) nakkuslik vesitõbi.Haiguse tekkele ja kulule avaldab olulist mõju vee temperatuur. Haigus puhkeb tavaliselt suve algul ja kestab sügiseniKarpkalad võivad haigestuda igas vanuses
Hoolimata arvamusest ei ole pidalitõbi väga nakkav. Nakkab ilmselt otsekontaktiga. Maakeral on umbes 12 miljonit leeprahaiget (peamiselt Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas). Eestis oli 1993. aastal 28 leeprahaiget. M. leprae on aeglase kasvuga (generatsiooniaeg ca 12 päeva) ja eelistab madalamat temperatuuri (ca 30 kraadi). Seetõttu kasvab hästi seal, kus kehatemperatuur on madalam, nagu nahal. Rakukesta glükolipiidid kustutavad hapnikuradikaale ja võimaldavad baktereil ellu jääda ja paljuneda makrofaagides. Klass CLOSTRIDIA Suhteliselt kirju rühm. Siia kuulub ka nn ebatavalise rakukestaga baktereid, mis võivad värvuda gramnegatiivselt, aga on tegelikult tüüpilise g (+) ehitusega peptidoglükaaniga. Peptidoglükaankihte ilmselt on neil lihtsalt vähem. Klassi kuuluvad näiteks perekonnad: *Clostridium, *Sarcina, *Butyrivibrio, *Lachnospira, *Ruminococcus, *Eubacterium,
On esitatud arvamust ,et haugi lümfosarkoomi tekitajaks on viirus. Lümfosarkoom rikub haugil mitte ainult kaubandusliku välimuse ,vaid muudab ta ka inimese toiduks kõlbmatuks. SELGITAMATA ETIOLOOGIAGA HAIGUSED · Karpkalade punataud Punataud on karpkalade kõige levinum haigus kogu maailmas. Peale karpkala haigestub veel sasaan, harvemini hõbekoger ja linask. Viimasel ajal peab enamik uurijaid haiguse primaarseks põhjuseks filtreeruvat viirust, kusjuures baktereil (Aeromonas hydrophila) on haiguse kulgemisel sekundaarne osa tähtsus. Osa teadlasi on seisukohal, et tegemist on koguni viie erineva karpkalade haigusega: 1) aeromonoos,2) pseudomonoos, 3) kevadine viirushaigus, 4) hemorraagiline septitseemia, 5) nakkuslik vesitõbi. Haiguse tekkele ja kulule avaldab olulist mõju vee temperatuur. Haigus puhkeb tavaliselt suve algul ja kestab sügiseniKarpkalad võivad haigestuda igas vanuses
ja sama ajaga kulutatud (respireeritud) energiakoguse vahe või sellele vastav biomassi muut. Neutralism 1. evolutsiooniteooria, mille järgi looduslik valik toimub molekulaarsel tasandil üksnes kahjulikke muutusi kõrvaldavalt, enamik molekulaarmuutusi on organismide suhtes neutraalsed ega allu valikule ja organismi valgud evolutsioneeruvad kindla autonoomse kiirusega. 2. liikide suhete indiferentne vorm: koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. Baktereil sedastatakse neutralismi erineva metabolismitüübiga liikide korral. Niss e. ökoniss populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite olemasolu. Eristatakse fundamentaalset e. põhinissi ja realiseerunud e. tegelikku nissi. Nisside piirid on tõenäosuslikud, sest organismide reaktsioon abiootilistele teguritele sõltub tegurite koosmõjust, organismi seisundist, teiste organismide mõjust jm.
annaabi.ee 
