Kõik, mis on ilus, ei pea olema ainult muuseumis. Ilu peab astuma inimese ellu nii kodus kui ka väljaspool seda. Paljud rühmituse liikmetest püüdlesid selle poole, et nende kunsti väljendusvahendid oleksid dekoratiivselt ilmekad. "Mir Iskusstva" kunstnike suuremad saavutused olid seotud graafika (eriti raamatugraafika) ja teatridekoratsioonidega. Nad lõid mitmeid õnnestunud lavadekoratsioonide kavandeid "Ballets Russes`le". Kõige enam juugendist mõjutatud kunstnik Lev Bakst (1867 1924) on läinud kunstiajalukku eelkõige teatrikunstnikuna ta oli üks tuntumaid kostüümide loojaid, kelle lavarõivad olid idamaiste ja vene rahvamotiivide kombinatsioonid. Baksti lavadekoratsioonid jälgisid täienisti juugendit hõlmates samas ka traditsioonilise ja primitiivse kunsti värskust ja jõudu. Benois ja Bakst on andnud suure panuse ka juugendliku graafika ja raamatuillustratsioonide arengusse. Juugendgraafika Eestis
seeriatehnika periood(dodekafoonia- 12helitehnika). Lavateoseid isel. anrite hendamine(ooper, ballett, pantomiim, oratoorium). Tus tippu oli kiire. Ballett "Tulilind", "Petruka". Tstis ballettianri uuele tasemele. Kasutas Vene muusikat, tundis vanemate tegijate muusikat, uus lhenemine instrumentide tmbri ja rtmiksitlusele. Mir isskustva- sellist nime kandis 1890date a lpus Peterburis tekkinud kunstirhmitus. Algsed liikmed: Benois, Filosofof, Bakst, Lanceray, Somov ja Sergei Djagiljev. Rhmitus tuli esmakordselt avalikkuse ette 1898. Soome ja Vene kunstnike hisnitusega. Mir isskustva motoks oli puhas kunst. Toetuti smbolismile ja neoromantismi poeetikale. Mir iskusstvalaste lemmikteemadeks kujunesid 17.saj eelne Venemaa, 18.saj Euroopa, eriti aga prantsuse Pikesekuninga Louis XIV ajastu ning klassitsistlik Peterburg. Sisemiste vastuolude tttu lpetas hendus oma tegevuse 1903.a, mil suur osa selle liikmeid moodustas "Vene kunstnike liidu"
tundeid varjata ning teeskles ükskõiksust. Pariisis esimest korda Chagall unistas väga pikka aega Pariisist. Ka kontaktsid prantsuse avangardistlike kunstiringkondadega veensid teda, et Venemaal puudusid võimalused end arendada ja täielikult väljendada. Ta ütles, et tema kunst vajab Pariisi nagu puu vett. Chagall sai võitu oma tagasihoidlikusest ning palus Baksti, et see ta Pariisi kaasa võtaks. Bakst võttis Marci kaasa kui abilise. Igatahes kukkus Chagall kohe esimesel katsel läbi ja Bakst palkas endale teise abilise. Chagalliga võttis ühendust Riigiduuma saadik advokaat Chemio Vinaver, keda Chagall oli kohanud Goldbergi juures ja kes tundis juba mõnda aega huvi noore kunstijüngri vastu, Vinaverilt tuli abipakkumine. Vinaver andis välja poliitilist ajakirja ,,Voshod" ja pakkus Marcile ateljeeks toimetuse arhiiviruumi. Kuni sõja puhkemiseni toetas Vinaver teda
ise väljamõelda. G. Moreau ja P.P. de Chavannes'ile meeldisid kangelased keda ümbritseb salapära. ''Karje'' ja ''Elutants'' annavad edasi hüsteerilist-traagilist meeleolu. A. Gallen-Kallela tegi enda väga kuulsaks soome rahvuseepose ''Kalevalaga'' A. Gallen-Kallelaga võib võrrelda A. Laikmaad, sest Gallen-Kallela andis Laikmaale kiindumuse juugendliku sümbolismi vastu. S. Djagilev korraldas 20saj, alguses Pariisis etenduste sarja ''Vene sessonid'' L. Bakst, N. Roerich ja M. Vrubel olid venelased kes viljelesid sümbolismi. Fovism/Ekspressionism Hakati kasutama puhtaid kõlavaid värve, tugevaid hooletuid pintslilööke, hoogsalt lõuendile paisatud värvilaike, julgeid moonutusi. Vaatajale ei meeldinud ja hakati neid kutsuma foovideks. G. van Gogh vaimustas foove. Foovide rühmituse tähtsamad esindajad on H. Matisse, A. Derain, M. de Vlaminck, R. Dufy ja K. van Dongen.
Pariisis kui oma kodumaal. Sergei Diaghilevi vene ballett, kogu trupp tantsijaid, muusikuid, kirjanikke ja maalikunstnikke olid seal tekitanud sensatsioone oma seguga perfektsusest ja eksootikast ning igatsuse ida avaruste järele. Venemaa oli in. Aleksei von Javlenski, Vassili Kandinski, Jacques Lipchitz ja kõik kunstnikud, kes saavutasid ülemaailmse kuulsuse, kasutasid võimalust õppida modernismi tunda selle sünnipaigas. Bakst saabus 1909. aastal, et töötada koos Diaghileviga. 1910. aastal võttis ka Chagall ette neljapäevase rongireisi, lootes, et teada toetavad arvukad vene kunstnikud Pariisis. Ta kolis oma esimesse stuudiosse Montmarttres, oma kaasmaalase korteris. ,,Ainus, mis takistas mind viivitamatult tagasi pöördumast, oli vahemaa Pariisi ja mu kodulinna vahel," kirjutas Chagall oma memuaarides, kurtes muutuste üle, mis viisid selle maal sündinud kunstniku tasakaalust välja
varajane loomeperiood). Seda etendust kuulas pealt Sergei Djagilev (nim. Impressario)=Vene ballett, mille juures töötas Mihhail Fokin. Oli rühmitus Djagilevi juhendusel, mis tegeles rahvuslikkuse tõstmisega. Sinna kuulusid kirjanikud, kunstnikud jne. Nt: Balleti ,,Tulilind" lavale toomine koostöö hakkas sujuma teoste välja andmisel selle rühmituse liikmete vahel. Selle rühmituse liikmed töötasid grupis koos, nt kaks kunstnikku: Lion Bakst, Aleksandre Benois. 1910. Djagilev vajas Pariisi hooajaks leida heliloojattellis Stravinskilt ,,Tulilinnu" (ballett, mis põhineb Vene muinasjutul). Stravinskil on hiilgav ja värvikas muusikatohutu menu ,,Tulilinnul". Djagilev vedas heliloojaid jt. Pariisi, et näidata kui võimas Venemaa on. Järgmine balletimuusika, mille Djagilev tellis, oli kontsertpala, mis tehti ümber"Petruska" (ballet, mille ülimenukas esietendus oli 1911).
Seda etendust kuulas pealt Sergei Djagilev (nim. Impressario)=Vene ballett, mille juures töötas Mihhail Fokin. Oli rühmitus Djagilevi juhendusel, mis tegeles rahvuslikkuse tõstmisega. Sinna kuulusid kirjanikud, kunstnikud jne. Nt: Balleti ,,Tulilind" lavale toomine koostöö hakkas sujuma teoste välja andmisel selle rühmituse liikmete vahel. Selle rühmituse liikmed töötasid grupis koos, nt kaks kunstnikku: Lion Bakst, Aleksandre Benois. 1910. Djagilev vajas Pariisi hooajaks leida heliloojattellis Stravinskilt ,,Tulilinnu" (ballett, mis põhineb Vene muinasjutul). Stravinskil on hiilgav ja värvikas muusikatohutu menu ,,Tulilinnul". Djagilev vedas heliloojaid jt. Pariisi, et näidata kui võimas Venemaa on. Järgmine balletimuusika, mille Djagilev tellis, oli kontsertpala, mis tehti ümber"Petruska" (ballet, mille ülimenukas esietendus oli 1911).
Stiil sündis samal ajal, mis juugend. Tuntumad sümbolistid olid Gustave Moreau(,,Ilmutus") ja Pierre Puvis de Chavannes(,,Noor kalur").Sümbolistlik mõtteviis oli kohane Saksamaal,Belgias ja Hollandis.Erilise ilma omandas sümbolist Põhjamaades ja Venemaal. Norra kunstnik Edvard Munch- ,,Karje" ja ,,Elutants" . Soomlane Akseli Gallen-Kallela sai kuulsaks eeposele ,,Kalevala" põhinedes. Tema parim töö on ,,Kullervo needus". Venelane Lev Bakst ,,Fauni pärastlõuna". Eesti kunstnikest lõi Kristjan Raud ,, Kalmuneiu" üks markantsem teos eesti maalikunstis.Ning on ka teinud ,,Kalevipoja" illustratsioone. Teine suur tegija selles valdkonnas oli Oskar Kallis, kes lisas suurt salapära ja tundesügavust meie rahvuseeposele. Sümbolismiks võib pidada ka praegusaja ühe tuntuma eesti kunstnikku Jüri Arraku loomingut. · Ekspressionism Pärineb Saksamaalt, kus noored kunstnikud moodustasid 1905.aastal Dresdenis
annaabi.ee 
