Eestis kestis esiaeg kuni 13.sajandini Vanaaeg algas umbes 4.aastatuhandel e.Kr Lõuna-Mesopotaanias Babüloni valitseja(1792-1750.a e.Kr) kes andis välja seaduse kogu oli Hammurapi Pärsias vana-aja riigis olid spetsiaalsed koolid sõjalis-kehaliseks kasvatuseks. 1844.a. e.Kr koostasid India vaimulikud raamatu, mille pealkiri oli Ajur-Veda India rahvuseepos on Mahabharata Kalligraafia mida õpiti Vanas-Hiinas oli ilukiri Baccalaureus tähistas keskaegsetes(haridust andvates)sunftides -selli Kreeka vanimad inimese jäljed pärinevad 100 000 aastat eKr Esimesed OM peeti Antiik-Kreekas 776 aastal Esimesed kaasaaegsed OM peeti Ateenas 1896 aastal 1875-1881.aastal teostasid saksa arheoloogid Ernst Curtiuse juhtimisel väljakaevamisi Olympia nim. Kultusekohas. Ajalugu-on teadus , mis uurib õhiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi:käsitleb minevikunähtusi koos teiste ühiskonna ja loodusteadusega
Eestis kestis esiaeg kuni 13.sajandini Vanaaeg algas umbes 4.aastatuhandel e.Kr Lõuna-Mesopotaanias Babüloni valitseja(1792-1750.a e.Kr) kes andis välja seaduse kogu oli Hammurapi Pärsias vana-aja riigis olid spetsiaalsed koolid sõjalis-kehaliseks kasvatuseks. 1844.a. e.Kr koostasid India vaimulikud raamatu, mille pealkiri oli Ajur-Veda India rahvuseepos on Mahabharata Kalligraafia mida õpiti Vanas-Hiinas oli ilukiri Baccalaureus tähistas keskaegsetes(haridust andvates)sunftides -selli Kreeka vanimad inimese jäljed pärinevad 100 000 aastat eKr Esimesed OM peeti Antiik-Kreekas 776 aastal Esimesed kaasaaegsed OM peeti Ateenas 1896 aastal 1875-1881.aastal teostasid saksa arheoloogid Ernst Curtiuse juhtimisel väljakaevamisi Olympia nim. Kultusekohas. Ajalugu-on teadus , mis uurib õhiskonna arenemist ja selle
Enda huvide kaitsmiseks oli vaja ühineda tsunftitaoliseks organisatsiooniks. Sellist ühendust hakati ladina keeles nimetama universitas magistrorum et scholarium. Universitas tähendas ühtekuuluvust kogumit ja keskajal kasutati seda mõistet eelkõige käsitööliste tsunftide kohta. Seepärast võib ülikoolide ladinakeelset nimetust tõlkida ka kui õpetajate ja õppijate tsunfti.Õpetamise tsunft ta oligi oma meistrite (doctor), sellide (baccalaureus) ja õpipoistega (scholarius või ka studiosus). Keskajal oli ladina keel rahvusvahelise suhtlemise keeleks, mida ülikoolides kasutati nii õppe-kui kõnekeelena, siis kujunes ülikoolide terminoloogiast välja just ladina keeles. Studiosus ehk student (siit eesti keelde mugandatud tudeng) tuletati verbist studere, mis tähendas hoolsalt õppima, millegi poole püüdlema ja mis pidas vähemalt osa üliõpilaste suhtes paika. Õppejõud moodustasid fakulteedi (facultas- võime, s.o
mehi. Ka kuningad ja Katoliku kirik olid õpetatud meestest huvitatud. Huvi hariduse ja teaduse vastu tekitasid ka ristisõdade käigus Bütsantsi ja araablaste vahendusel antiikaja tähtsamate autoritega tutvumine. See kõik lõi tingimused ülikoolide rajamiseks. Keskaegsete ülikoolide õppejõud ja õpilased olid tavaliselt pärit teistest linnadest, mistõttu puudusid neil linnakodanike õigused. Enda huvide kaitseks lõid nad tsunftilaadseid ühendusi, kus olid meistrid (doctor), sellid (baccalaureus), ja õpipoisid (scolarius). Ülikoolides kasutati nii õppe- kui kõnekeelena ladina keelt. Ülikooli olemasolu tõi linnale suurt kasu, seega välditi tülisid ülikooli ja selle õpilastega. Ülikooli võisid astuda juba 14-aastased poisid. Kõige rohkem oli üliõpilasi kunstide teaduskonnas, kus õpiti seitset vabat ainet. Triviumi ainetes eksami tegemine andis bakalaureuse kraadi, matemeetiliste kunstide eksami sooritamine võimaldas saada
kõige arenenumaks nurgaks XII sajandil. Põhja-Itaalia linnadest said õpetatud juristide asupaigana kuulsaks Pavia, Ravenna ja eriti Bologna, mis paiknes tähtsate kaubateede ristumiskohal ning sai juriidilise ülikoolihariduse hälliks. 12. ja 13. sajandil tekkisid esimesed moodsad ülikoolid. Antiikajast ei ole tuua ühtegi näidet selliste üksuste kohta, nagu seda olid keskaegsed ülikoolid oma privileegide, kindlate õppeplaanide ja kraadidega (baccalaureus, licentiatus, magister, doctor). Sõna ülikool ei tähendanud universitas litterarum (teaduste ühisus), vaid üliõpilaste ja õppejudude korporatsiooni (societas magistrorum et discipulorum). Vanim on Bologna ülikool, mis sai oma privileegid keiser Friedrich I-lt 1158. aastal. Bologna juriidilise kooli kasvandike hulgas eristatakse kaht koolkonda: glossaatorid ja postglossaatorid. Glossaatorid – tegid teksti vahele märkusi – glossasid. CIC oli ülim tõde, seal ei saanud olla vigu
täitmise kohta. Diplomite ja akadeemiliste õiendite statuut ja väljaandmise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega "Diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid". 4 1 Enne 2002/2003 õppeaastat bakalaureuseõppesse asutunutel lõpeb bakalaureuseõpe bakalaureusetöö kaitsmisega ja vastavalt õppekavale kas baccalaureus artium kraadi saamisega. Diplom kiitusega (cum laude) antakse välja diplomiõppe, bakalaureuseõppe, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe või magistriõppe õppekava täies mahus läbinule, kes täitis järgmised tingimused: · sooritas kõik eksamid/arvestused hinnetele "A", "B" ja "C"; · kaitses lõputöö ja/või sooritas bakalaureuseeksami hindele "A"; · keskmine hinne õpingute vältel oli 4,60 või kõrgem (enne 24.03.99 saadud
l. Phja-Itaalia linnadest said petatud juristide asupaigana kuulsaks Pavia, Ravenna ja eriti Bologna, mis paiknes tähtsate kaubateede ristumiskohalning sai juriidilise likoolihariduse hälliks. 12. ja 13. sajandil tekkisid esimesed moodsad likoolid. Need likoolid olid keskaja omalooming. Antiikajast ei ole tuua htegi näidet selliste ksuste kohta, nagu sed a olid keskaegsed likoolid oma privileegide, kindlate ppeplaanide ja kraadidega (baccalaureus, licentiatus, magister, doctor). Sna likool ei tähendanud universit as litterarum (teaduste hisus), vaid lipilaste ja ppejudude korporatsioon i (societas magistrorum et discipulorum). Vanim on Bologna likool, mis sai oma privileegid keiser Friedrich I-lt 1158. aastal.Bologna juriidilise kooli kasvandike hulgas eristatakse kaht koolkondaglossaatorid ja postglossaatorid: Glossaatorid – tegid teksti vahele märkusi – glossasid . CIC oli ülim tõde, seal ei saanud olla vigu
mechanicae,vanakreeka keeles poietik techn) või nö teenindavatele-praktilistele kunstidele, millega tegelesid käsitöölised ja põllupidajad-karjakasvatajad. Vabade kunstide õppekavva kuulus keskajal üldiselt kaks taset: triivium (trivium) ja kvadriivium(quadrivium). Triiviumi alla kuulusid grammatika, dialektika (sisuliselt Aristotelese loogika,süllogistika) ja retoorika (kõnekunst) õpingud, mis tuli hilise keskaja ülikoolides bakalaureusekraadi(baccalaureus artium 'kunstide õpipoiss') saamiseks läbida. Triivium oli üldine arutlemise vahendite omandamise tase, mis eelnes igasugusele spetsialiseerunud õppele. Kvadriiviumi alla kuulusidaritmeetika (arvutamine), muusika (harmoonia, muusikateooria), geomeetria (eukleidiline geomeetria, maamõõtmine ja ka geograafia) ja astronoomia (õpetus taevastest sfääridest, tänapäevases mõttes midagi astroloogia ja kosmoloogia vahepealset), mida võib pidada juba
annaabi.ee 
