Probleem seisnes selles et koolkond ei selgitanud kuidas tekib spontaanne kõne, nad käsitlesid kõnet kui reaktsiooni millelegi(inimesel aga tekib ka ise reaktsioon/stiimul midagi öelda ilma et keegi peaks teda n.ö pudeliga viskama Ratsionalistlik PSL See koolkond ei nõustunud et kõne tekib assotsisoonidena(üks sõna kutsub esile teise). Järgisid lühimälu(7 pluss 2) lastel. Muuteoperatsioonid on vajalikud selle jaoks et laps oskaks oma mõttest või nt pildi järgi moodustada lause. Baaslause ehk tuumlause. Lause mis koosneb vaid kohustuslikest lauseliikmetest(mari istub: sajab: too vett) ehk sealt lausest ei saa enam midagi ära võtta. Tuletatud lause. Baaslausele lisatakse liikmed lause täienduseks.( too klaas külma vett: mari istub kollasel toolil). Kognitiivse PSL käsitlus kõneloome ja Âtaju protsessist. põhiseisukohad: keele omandamine sõltub lapse kognitiivsest arengust, intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse kõne arengut
Nt sõna istub mitmes lauses järjest. Muuteoperatsioone tuleb õpetada. Sh asendustegevused jms. KARLEPI RAAMAT LK 20-21. Vt ka kõneloome teema. Muuteoperatsioonid- operatsioonid, mille abil muudetakse süvastruktuur (tähendused, mõtted). Selleks, et baastähendustest moodustada mõtestatud lause, tuleb kasutada muuteoperatsioone. Lause keerukus sõltub sellest kui palju ja milliseid operatsioone on sooritatud. Jaotatakse kohustuslikeks/obligatoorseteks (moodustatakse baaslause/tuumlause/elementaarlause  koosneb ainult kohustuslikest lauseliikmetest, vabu laiendeid ei ole. "Too vett", "Sajab", "Mari istub"), vabatahtlikeks (fakultatiivsetest) osadest. (nt põimlause). Sama süvastruktuur- erinev pindstruktuur- saab ka teistmoodi öelda <- muuteoperatsioonide õpetamine · Tal on halb iseloom · Ta on halva iseloomuga Keelepädevus- kõnevõime, võime kõnet luua, kõneloomeüksuseks oli lause.
F. põhiülesanne on teaduse keele analüüs ja seletamine. Parim meetod -- ideaalsete keelte loomine ja tõlgitsemine. Aluseks -- Russelli ja George Moore varased tööd. Russell väidab, et aluse pani Frege. Võib jagada 4 põhitüübiks: 1) fenomenalistlik analüüs algul peaaegu kõik Viini ringi liikmed (M.Schlick, varane Wittg.). Baaslausetena vaadeldakse meelelist kogemust väljendavaid. 2) füsikalistlik Berliini grupp, hiljem ka Viini ring (Carnap). Baaslause väljendab füüsiliste objektide vaatluse tulemusi. 3) pragmaatiline USA (Ramsey, W. Quine). Tähenduse suhtelisus sõltuvalt konkreetse arutluse praktilisest eesmärgist 4) tavakeele analüüs /lingv. F põhiliselt Inglismaal (Stroson, J.Austin, hiline Wittg.). Püüavad vältida kunstlikke keeli. Teadus kui üks paljudest võimalustest. Keskendutakse tavakeele tähendustele. Peab F. probleemide lahendamise ainsaks viisiks tavaliste keelekasutusviiside
F. põhiülesanne on teaduse keele analüüs ja seletamine. Parim meetod -- ideaalsete keelte loomine ja tõlgitsemine. Aluseks -- Russelli ja George Moore varased tööd. Russell väidab, et aluse pani Frege. Võib jagada 4 põhitüübiks: 1.f enomenalistlik analüüs algul peaaegu kõik Viini ringi liikmed (M.Schlick, varane Wittg.). Baaslausetena vaadeldakse meelelist kogemust väljendavaid. 2. füsikalistlik Berliini grupp, hiljem ka Viini ring (Carnap). Baaslause väljendab füüsiliste objektide vaatluse tulemusi. 3. pragmaatiline USA (Ramsey, W. Quine). Tähenduse suhtelisus sõltuvalt konkreetse arutluse praktilisest eesmärgist 4. tavakeele analüüs /lingv. F põhiliselt Inglismaal (Stroson, J.Austin, hiline Wittg.). Püüavad vältida kunstlikke keeli. Teadus kui üks paljudest võimalustest. Keskendutakse tavakeele tähendustele. Peab F
3) Ãœtluse funktsioon: kontakti loomine või katkestamine, teabevahetus, palve jne. Ise suudaks funktsioone sobivalt täita ja ka lastele õpetada. Keeleteaduse seisukohalt (ehk kõnesegmentide lingvistiline rühmitamine): 1) ütluse hargnevuse järgi: elliptiline lause (kas algusest, keskelt, lpust on midagi puudu, ehk kõiki lauseliikmeid pole; midagi on välja jäetud. Kontekstist sõltuvalt võib ka sellest lausest aru saada hösti) , baaslause ( kõik mis alles jääb lause põhisisust arusaamiseks), ahel Âja/või koondlause, liitlause, lainendatud lihtlause, sidustekst. 2) Kõneleja  kuulaja rolli järgi: * dialoog (initsiatiivsed ütlused, vastusrepliigid, suhtlemist jätkavad ütlused, afektiiivsed ütlused) Dialoogi juures on probleem see, et palju tuleb ise juurde tuletada. Et kui kasuatda ütlusi väljaspool tuttavat situatsiooni, siis ei saa poolest aru
>R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerulise vaimse tegevuse tulemust. •Muutegrammatika — keele funktsioneerimise teooria, mis
 Küsimused tekstitasandil: Põhjaliku ülevaate teksti mõistmiseks kasutatavatest kognitiivsetest strateegiatest on esitanud T van Dijk ja W. Kintsch (1983). Monograafias kirjeldatud strateegiad on järgmised:  Propositsioonistrateegia — kujutab endast minimaalsete teabeüksuste mõistmist. Propositsioonid on abstraktsed kognitiivsed üksused (koosnevad predikaadist ja argumendist või argumentidest). Tüüpiliseks propositsiooni vasteks keeles on baaslause ehk tuumlause. Vabade laienditega laused, rääkimata liitlausetest, sisaldavad enamat kui ühte propositsiooni ehk teisisõnu, moodustavad liitpropositsiooni. Traditsioonilise terminoloogia järgi kujutab propositsioonistrateegia endast operatsioone lausetähenduse mõistmiseks. Tasub veelkord meelde tuletada, et mõistmisraskusi tekitab lastele sõnatähenduste puudulik valdamine ja suhete kommunikatsiooni väljendavate konstruktsioonide keerukus
annaabi.ee 
