2010 5 000 000 $2000 1 500 000 20 000 a) Arvutage 2000 ja 2010 aasta nominaalne ja 2010 a reaalne SKP (2000 kui baasaasta) Nominaalne SKP: 2000.a. 15 miljardit, 2010.a. 40 miljardit Reaalne SKP 2010: 48 miljardit (baasaasta ehk 2000.a. reaalne SKP = nominaalne SKP = 15 mld) b) Milline oli reaalse SKP protsendiline muutus 2010 võrreldes 2000-ga? (48-15)/15=220% c) Arvutage reaalne SKP 2000 aastal kasutatades 2010 aastat kui baasaastat: 0,5*2+1,0*20=21 miljardit d) Milline oli nüüd reaalse SKP protsendiline muutus 2010 võrreldes 2000-ga (kui 2010 on baasaasta): (40-21)/21=90.5% e) Miks vastused tulid nii erinevad? 2000.a. olid arvutid suhteliselt kallimad kui autod (võrreldes samade kaupade hinnasuhtega 2010.a.). Seega, kui baasaastaks võtta 2000, siis korrutatakse arvutite suur (10-kordne!) müügikasv nende esialgse kõrge hinnaga, mis annab SKP suure juurdekasvu. Kasutades baasaastana 2010.a
renoveerimiseks, rekonstrueerimiseks ja kapitaalremondiks. - Uute seadmete soetamise kulud. Finantsinvesteeringud - Kapitalimahutus väärtpaberitesse. b. Eriaegsed kulud: Teede-ehituse kulud on alati eriaegsed, kuna investeeringud ja kasutuskulud (-tulud) realiseeruvad erinevatel ajahetkedel. Raha ajaväärtuse kontseptsioon: Makstava/laekuva rahasumma väärtus on seotud maksmise/laekumise ajastamise momendiga. Kulude ajaldamine: Enne baasaastat tehtud kulude ajaldamine: Korrutatakse liitkasviku teguriga rt=(1+i)t, kus rt liitkasviku tegur; i diskontomäär; t aeg kulude teostamisest baasaastani Pärast baasaastat tehtud kulude ajaldamine Korrutatakse liitkasviku teguri pöördväärtusega. c. Diskontomäär Üldreegel peab olema suurem ressursside alternatiivselt kasutuselt saadavast tulumäärast. Tasuvusnäitajad:
toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik on resident või mitteresident RKP (rahvuslik koguprodukt) - Sama, mis SKP, ainult, et residentide toodangut loetakse. SKP arvutamise meetodid Majandusteadlased eristavad nominaalset e inflatsiooniga korrigeerimata ning reaalset koguprodukti. Alates 2008. aasta II kvartalist läks Statistikaamet üle aheldamise meetodile. Aheldamise meetodi puhul ei ole fikseeritud baasaastat — aluseks on arvestusperioodile eelnenud aasta. Uus metoodika parandab rahvamajanduse arvepidamise kasvunäitajate kvaliteeti. SKP JA RKP arvutamisel kasutatakse kolme meetodit: 1) Tootmise meetod 2) Tarbimise meetod 3) Sissetulekute meetod ehk saadud tulu. 8. Majandustsüklid. Kogunõudlus ja kogupakkumine. Majandustsükliks nimetatakse tõusu- ja langusperioode majanduses, mis avalduvad rahvamajanduse
Ettevõte brutokasum on olnud aastate lõikes väga muutuv ning viimaste aastate jooksul langus trendis. Ärikasum on stabiilsem kui brutokasum, on näha et võrreldes 2011 aastaga on ettevõtte kasum igaljuhul langenud. 2015 aastal on ettevõtte Gargohunters AS brutokasum väga madal, mis võib tuleneda sellest, et 2011. aastal olid kulud väiksemad ja tulud suuremad. Antud joonis erineb oluliselt bilansi vertikaalanalüüsist, kuna vertikaalanalüüsis ei valita baasaastat. 12 3 SUHTARVUDE ANALÜÜSID Maksevõime analüüs Ettevõtte maksevõime analüüsi teostamiseks on kasutatud järgnevaid valemeid: Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja= käibevara/lühiajalised kohustised Joonis 7. Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja (autorite koostatud) Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja 0.25 0.20 Lühiajaliste võlgnevuste 0
sellest 10 cm kõrgemale Vähem kui 10 cm kõrguseid põrandaliiste seinapinnast maha ei arvata Avatäidete ja piirete viimistlemist näidatakse eraldi 51. Hinnaindeksi definitsioon. Arvutusvalem. Baasiaasta mõiste ja tegurite väärtused baasiaastal Hinnaindeks näitab ühe kuluartikli muutust kahe ajahetke vahel. On oluline maksumusteabe kasutamiseks prognoosimisel. Baasaasta (base year) on andmekogumi arvestusaasta, mille andmeid võrreldakse teiste aastatega. Baasaastat käsitletakse seejuures (vabalt) valitud aastana, mille suhtes saab välja tuua muutused erinevate aastate hinnaindeksite või hinnatasemete arvutusel Tavalisel on baasihetkel antud väärtus 100, millega seotakse juurdekasv vi vähenemine tulevikus. Kuna baas on 100, siis indeksi väärtus üle 100 annab näitaja juurdekasvu protsendi vaadeldava hetkeni. ( NÜÜDISVÄÄRTUS - BAASAASTA_ VÄÄRTUS ) *100 Arvutus: + 100
analüüsitehnikat.(Nukka, 2018, lk 11) Kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab tulude ja kulude kasvu või vähenemist ning milline kulukirje on kasumit oluliselt mõjutanud. ja selle arvutamise valem on: Analüüsitava perioodi näitaja−baasperioodi näitaja Suhtarv = x100 (3) Baasperioodi näitaja Asjakohase analüüsi saamiseks tuleb baasaastat hoolikalt valida. Kui on mitme aastaga periood, saab koostada selle alusel trendianalüüsi ning jälgida trende pikema perioodi vältel. 22 1.4.2 Kasumiaruande vertikaalanalüüs Vertikaalanalüüsiks ehk struktuurianalüüsiks nimetatakse üksikute näitajate osakaalu arvutamist kogusummast. Vertikaalanalüüsi koostamiseks tuleb näitajad aruandes viia protsentuaalsele kujule (Nukka, 2018, lk 13)
Valideerimise aluseks on arvutusmudelite koostamisel kasutatud näidishoonete omanikelt saadud energiatarbimiste andmeid. Pärast valideerimist on olemasolevate hoonete arvutusmudelid viidud vastavusse VV. määruses nr. 258 (RT I 2007, 72, 445) esitatud standardkasutusele vastavate kasutusprofiilidega, sisekliima näitajatega, sooja tarbevee tarbimistega ja vabasoojustega. Energiaarvutused on sooritatud, kasutades väliskliimana Eesti energiaarvutuste baasaastat ja sisetemperatuuride seadearvud on vastavalt määruse lisas 2 esitatud elamute ruumitemperatuuridele (kütmisel 21 °C ja 27 °C jahutamisel). Energiaarvutustes kasutatud ventilatsiooni õhuvooluhulkade arvutuste aluseks on sisekliima standardis EN 15251 lisas B.2 „Soovituslikud ventilatsiooni arvutuslikud õhuvooluhulgad eluhoonetes“ tabelis B.5 toodud soovituslikud õhuvahetuse määrad. Loomuliku ventilatsiooniga arvutusmudelites on ventilatsiooni õhuvooluhulkade juures
annaabi.ee 
