ajavahemik, mille jooksul tuleb kättesaamise kinnitus välja saata, maksimaalne andmehulk, mis vastuvõtupuhvris veel ületäitumist ei tekita, edastuskiirus (tihti on uute plaatide puhul vaja seda korrigeerida, et säilitada koostöö vanemate ja aeglasemate plaatidega). Installeerimise Parameetrid · Installeerimise käigus tuleb kõik võrguadapteri parameetrid hoolikalt paika panna, et tagada tema hilisem häireteta töö. Nendeks parameetriteks on S/V-pordi baasaadress, mälu baasaadress, katkestusparameetrid ja kasutatava transiivri liik. Uuematel kaartidel määratakse need tavaliselt programselt (info talletakse EEPROM-i), kuid vanematel füüsiliselt võrguplaadil olevate sillakute või DIP-lülitite abil PnP · Paljud võrgukaardid on ühilduvad Plug-n-Play (PnP) nõudmistega. PnP-süsteemides ei pea kasutaja tegelema võrgukaardi konfigureerimisega-see toimub arvutis automaatselt
mitte. Käsukoodis on aadress kohe antud. Kaudne käsukoodiga on antud aadressi aadress. Autodekrementne seotud pinumällu kirjutamisega. Osutit vähendatakse nii et see näitaks kõige esimest vaba pesa, kuhu kirjutatakse siis väärtus. Autoinkrementne seotud pinumälust lugemisega. Võetakse osuti esimene väärtus ning suurendatakse seda siis. Baseerimisega on antud baasregistri väärtus nihe, ning nende summast saab aadressi. Indekseerimisega on antud baasaadress ja indeks ning nende summast saab aadressi. Bas + indeks kahe registri summa (ühes baasaadress, teises indeks) Suhteline nihe + käsuloendur Käsuformaadid (0, 1, 1.5, 2, 3) 0-aadressiga: käsukoodis pole aadresse. Põhineb pinumälul: operand saadakse pinumälust ning kirjutatakse sinna. 1-aadressiga: 1 pikk aadress, mis viitab operandi või tulemuse asukohta mälus. 1.5 aadress: võib olla 1 aadress, mis näitab kus operand on põhimälus ja
Vähendatakse pinumälu osuti väärtust, et see näitaks esimesele vabale pesale, siis kirjutatakse operand mällu. Autoinkrementne seotud pinumälust lugemisega POP. Loetakse sõna, millele osutab pinumälu osuti, siis suurendatakse osundit nii, et näitaks järgmisele sõnale. Baseerimisega käsukoodiga antakse baasregistri väärtus ja nihe, aadress arvutatakse nende summas. Indekseerimisega käsukoodiga antakse baasaadress ja registris säilitatav indeks, aadress nende summast. Baseerimisega ja indekseerimisega aadress kahe registri väärtuste summeerimisel. Suhteline käsukoodiga antakse nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele. XIV. Pinumälu(Stack) realiseerimine ja kasutamine /217-224/ Pinumällu kirjutamisel näitab pinumälu osuti alati viimasele sinna kirjutatud sõnale. Seega saab lugeda esimesena ainult sinna viimasena salvestatud sõna ja sõna mis
*ajavahemik, mille jooksul tuleb kättesaamise kinnitus välja saata, *maksimaalne andmehulk, mis vastuvõtupuhvris veel ületäitumist ei tekita, *edastuskiirus (tihti on uute plaatide puhul vaja seda korrigeerida, et säilitada koostöö vanemate ja aeglasemate plaatidega). Installeerimise käigus tuleb kõik võrguadapteri parameetrid hoolikalt paika panna, et tagada tema hilisem häireteta töö. Nendeks parameetriteks on S/V-pordi baasaadress, mälu baasaadress, katkestusparameetrid ja kasutatava trasiivri liik. Uuematel kaartidel määratakse need tavaliselt programselt (info talletatakse EEPROM-i), kuid vanematel füüsiliselt võrguplaadil olevate sillakute või DIP-lülitite abil. Paljud võrgukaardid on ühilduvad Plug-n-Play (PnP) nõudmistega. PnP-süsteemides ei pea kasutaja tegelema võrgukaardi konfigureerimisega see toimub arvutis automaatselt. Mitte PnP süsteemides tuleb
mäluaadress, indeks lühem. Selline adresseerimine võimaldab teatud elemendile andmestruktuurist juurdepääsu andmebaasi alguse suhtes. Indekseerimisega adresseerimine leitakse aadress summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säilitavast indeksist. Kasutamine analoogiliselt baseerimise adresseerimisega. Baseerimisega ja indekseerimisega adresseerimine aadress leitakse kahe registri väärtuste summeerimisel. Ühes neist registritest on baasaadress ja teises indeks. Suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele. Võimaldab programmis tsüklites liikuda nihke võrra edasi või tagasi. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Passiivmaatriks ja aktiivmaatriks. LCD kuvaris kasutatavad vedelkristallid juhivad läbipaistvat valgust. Kahe klaasplaadi vahel on vedelkristall ja mõlemal plaadil on sooned. Soonte
Baas otsustab tavaliselt andmestruktuuri algusele ja indeksiga valitakse teatud kirje. Indekseerimisega adresseerimine – selle korral leitakse aadress summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säiltatavast indeksist. Käsukoodiga kaasas olev aadress on pikk aadress. (anal baseerimisega) Baseerimisega ja indekseerimisega aadresseerimine – aadress leitakse kahe registri väärtuste summerimisel. Ühes neist registritest on baasaadress ja teises indeks. Juurde võidakse liita ka veel käsukoodiga koos olev nihe. Suhteline adresseerimine – käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri (PC) väärtusele. See võimaldav programmis nt tsüklites liikuda nihke võrra edasi või tagasi. Võimaldab programmi mälus laadida suvalisse kohta, sest siirded tehakse mainitud aadressi suhtes. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid LCD (Liquid Crystal Display) – e. Vedelkristallkuvar
ga kaasas pikk aadress ja indeks (võib olla lühem) võetakse registrist. 8. baseerimisega adresseerimine pikk aadress baasregistris ja lühem indeks on koos käsukoodiga. käsukoodiga. 9. baseerimise ning indekseerimisega ndekseerimisega adresseerimise juures leitakse operandi/resultaadi asukoht liites kokku baasaadress (pikk mäluaadress) ja lühem indeks. 10. suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid LCD (Liquid Crystal Display) - Kuvari vedelkristallpaneeli taga on valgusallikas. Enne paneeli on filter, mis laseb läbi valgust 0- kraadise polarisatsiooniga ja paneeli taga on filter, mis laseb läbi ainult 90-kraadise polarisatsiooniga valgust. Kui vedelkristalli ei
See võimaldab teatud elemendile andmestruktuurist juurdepääsu andmebaasi alguse suhtes. Baas osutab tavaliselt andmestruktuuri algusele ja indexiga valitakse teatud kirje. Indekseerimisega adresseerimine: Aadress leiakse summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säilitavast indexist. Käsukoodiga kaasas olev aadress on pikk aadress. Baseerimisega ja indekseerimisega adresseerimine: Aadress leitakse kahe registri väärtuste summeerimisel. Üks registritest on baasaadress ja teine on index. Juurde võidakse liita ka veel nihe. Suhteline adresseerimine: Käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele. See võimaldab programmis ntks liikuda nihke võrra edasi v tagasi. Selline adresseerimine võimaldab programmi mälus laadida suvalisse kohta, sest siirdeid tehakse mainitud aadressi suhtes. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine). Virtuaalmälu
Baas otsustab tavaliselt andmestruktuuri algusele ja indeksiga valitakse teatud kirje. Indekseerimisega adresseerimine – aadress leitakse summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säilitatavast indeksist. Kaasas olev aadress on pikk aadress. Kasutamine analoogiline baseerimisega adresseerimisega. Baseerimise ja indekseerimisega adresseerimine – aadress leitakse kahe registri väärtuste summeerimisel. Ühes neist on baasaadress ja teises indeks. Juurde võidakse liita veel koodiga koos olev nihe. Suhteline adresseerimine – käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele. Võimaldab liikuda tsüklites nihke võrra edasi või tagasi. Võimaldab laadida programmi mälus suvalisse kohta. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. o vedelkristall kuvar LCD (Liquid Crystal Display)
Käsk muutub lühemaks, kuid programmist peab hoolitsema , et pöördumine toimuks õigesse segmenti. Segmendi või lehekülje number on eraldi registris. Samuti on kasutatud ka seda, et käsuloenduri vanem osa on kasutusel segmendi numbrina. siis peavad andmed ja käsukoodidolema alati samas segmendis, samuti kasutatakse süsteemi, kus segmentidel onülekattumine. 7. indekseerimisega adresseerimine Indekserimise ja baseerimise juures leitakse operandi/resultaadiasukoht liites kokku baasaadress (pikk mäluaadress) ja lühem indeks.Indekseerimise korral on käsukoodiga kaasas pikk aadress ja indeks (võib olla lühem) võetakse registrist. Baseerimise korral on pikk aadress baasregistris ja lühem indekson koos käsukoodiga. Kui indeks on sama pikk kui pikk aadress, ei ole neid kahte adresseerimise viisi võimalik eristada. 8. baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris 9
4) Autoinkrementne adresseerimine - Autoincrement Addressing loetakse operant välja ja aadress säilitatakse modifitseeritult. LIFO- pinumälu, Pinuosuti (Stack Pointer), CP+1 liidetakse. 5) Autodekrementne - Autodecrement Addressing lahutamine. (sama, mis eelmisel). 6) Segmenteerimine - Segmentation vanem osa aadr.-st hoitakse lehekülje nr alles ja modifitseeritakse. Segmendi aadress + operandi aadress 7) Adresseerimine indekseerimisega – Indexed Addressing käsu juurde kuulub pikk baasaadress ja liidetaske juurde nihe, mis annab uue aadressi. 8) A baseeerimisega – Based Addressing Käsukoodi juurde kuulub nihe, mis võib olla lühem kui pikk aadress. 9) baseerimine ja indekseerimisega - liidetakse kõik (baas kui ka indeks) kokku. 10) Suhteline adresseerimine - PC - käsuloendur + Nihe ja saadakse uus aadress. LISA (Margus): Adresseerimise viisid: 1.Aadressi registri otsene adresseerimine (address register direct) – instruktsiooni operandi väli sisaldab viidet
4.Antoinkreventne adresseerimine - Autoincrement Addressing loetakse operant välja ja aadress säilitatakse modifitseeritult. LIFO- pinumälu, Pinuosuti (Stack Pointer), CP+1 liidetakse. 5.Autodekrementne - Autodecrement Addressing lahutamine. (sama, mis eelmisel). 6.Segmenteerimine - Segmentation vanem osa aadr.-st hoitakse lehekülje nr alles ja modifitseeritakse. Segmendi aadress + operandi aadress 7.Adresseerimine indekseerimisega Indexed Addressing käsu juurde kuulub pikk baasaadress ja liidetaske juurde nihe, mis annab uue aadressi. 8.A baseeerimisega Based Addressing Käsukoodi juurde kuulub nihe, mis võib olla lühem kui pikk aadress. 9.A. baseerimine ja indekseerimisega - liidetakse kõik (baas kui ka indeks) kokku. 10.Suhteline adresseerimine - PC - käsuloendur + Nihe ja saadakse uus aadress. Mikroarvuti riistvara. · Mikroarvuti arhitektuur ja siinid. siinidraiverid, andmesiin, aadresssiin ja juhtsiin.