planeerimist ja metoodilist ettevalmistust. Tavaliselt on õpetaja esitus õppematerjalist tõhusam avastuslikust õppest, kuna õpetaja on struktureerinud ja kohandanud õppematerjali vastavalt õpilaste arengutasemele; Õpimotivatsiooni loomine õnnestub heal õpetajal ka siis klassis luua, kui see alguses puudub; Avastusliku õppe eeldusteks on õpilaste motiveeritus, õpioskuste ja põhiteadmiste olemasolu; Harilikult võtab avastuslikul teel õppimine palju enam aega, kui näiteks õpetaja poolt klassi ees õpetamine või meeldejätmine lugemise põhjal. (Krull, 2000) Avastuslikud ja uurimuslikud õppemeetodid on väga head meetodid õppimiseks, kuid paraku peab silmas pidama seda, et nende meetodite kasutamisega pole võimalik läbida sama ainealast mahtu, mida õpetajakeskse õpetamisega on võimalik ning seega pole vanade ainekavade alusel väga palju võimalik kasutada avastuslikku või uurimuslikku meetodit
geštaltpsühholoogid. Nad näitasid veenvalt, et tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Sõltuvalt aktiveeruvast taustsüsteemist võivad ühe ja sama nähtusega kokkupuutuvad inimesed näha seda täiesti erinevalt. Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastusega ehk ahhaa-efektina. Gestaltistid näitas, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada. 4) Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Õppimise käsitlemisel informatsiooni vastuvõtmisena eeldatakse, et õpetajad edastavad õpilastele kindlapiirilist informatsiooni ja õpilased toimivad selle vastuvõtjatena. Õppemeetoditena domineerivad loeng ja ühesuguste tööülesannete täitmine kõigi õpilaste poolt. Selle suuna esindajad pööravad palju tavaliselt palju tähelepanu õppe-eesmärkidele, õpetatava
pruugi õpilasel põnevust tekitada ning katse tulemus on sageli etteaimatav. Otsene traditsioonilise ja avastusliku õppimise võrdlus ei tule alati viimasele kasuks sest: 1) õpetaja esitus on enamasti tõhusam, eriti kui materjal on hästi koostatud arvestades õpilaste arengutaset; 2) hea õpetaja suudab õpilasi motiveerida, isegi kui õpilastel algul puudub motivatsioon; 3) avastuslikud õppemeetodid eeldavad õpilasel motiveeritust ja häid algteadmisi; 4) avastuslikul teel materjali meeldejätmine võtab rohkem aega kui õpetaja esitluse või raamatu lugemise põhjal. Bruner on veendunud, et õppimine toimib kõige paremini suunatud avastusprotsessina. Ta leidis, et pole mõtet õpetada õpilastele abstrakseid protseduure (näiteks, kuidas lahendada võrrandeid), enne kui nad suudavad aru saada üldistest protseduuridest ja nende realiseerimiseks, st konkreetsete probleemide lahendamiseks vajalikke toimingute vahelistest seostest. Ta peab
Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa gestaltpsühholoogid. Nad näitasid veenvalt, et tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastuse ehk ahha-efektina. Gestaltistid näitasid, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada. Avastuslikule õppele saab kaasa aidata situatsiooni tuntuseastme reguleerimisega. 4. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Assotsiatiivsed teooriad õppimise ja mälu käsitlemisel toetuvad asjaolule, et meelespidamine ja hilisem meenutamine sõltub õpitava ja varem õpitu vahelise assotsiatiivse seose iseloomust ning tugevusest. Tavaliselt kinnitavad seda teooriat uurimused mehhaanilise õppimise ilmingutest
Põhikooli valdkonnaraamat SOTSIALAINED 2010 LISA 6 Uurimistöö põhikoolis Anu Toots - Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi võrdleva halduspoliitika professor 2010. aastal vastu võetud põhikooli riiklikus õppekavas on varasemast suurem rõhk uurival ja avastuslikul õppimisel. Õppekavas on sätestatud, et ,,põhikooli lõpetaja tunneb lihtsamaid uurimismeetodeid ja kasutab mõnda neist oma õppetöös" 1. Sellega muutub õpilasteadus senisest väheste entusiastide harrastusest massiliseks tegevuseks. Uus olukord seab ka õpetajale oma ülesandeid ja nõudmisi, üks nendest on teadmine sellest, mida teaduslik uurimine tähendab. Uuriva õppimise ning õpetamise eelduseks on teadmised uurimistöö olemusest, reeglitest ja tööriistadest
seda varasemate kujutluste põhjal. Tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Sõltuvalt aktiveeruvast taustsüsteemist võivad ühe ja sama nähtusega kokkupuutuvad inimesed näha seda täiesti erinevalt. Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastuse ehk ahha-efektina. Geštaltistid näitasid, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada. Avastuslikule õppele saab kaasa aidata situatsiooni tuntuseastme reguleerimisega. Õppimise mõistmisel on kesksel kohal arusaamine mälust ja selle talitlusest. Traditsiooniliselt käsitletakse mälu kas assotsiatiivsete või konstruktivistlike mudelite valguses. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Assotsiatiivsed teooriad õppimise ja mälu käsitlemisel toetuvad
saan ma nüüd anda märku klassi ühise tähelepanu püüdmiseks: „...võtke kohad sisse, tänan nime unustanud“ või lausa „Ma ei tea su nime“. (...), Paul..., Dean..., Halid..., Kosta...“. Enamik õpilasi on nüüd end valmis seadmas, rahunemas ja vaatavad tahvli poole. Tunnustan neid põgusalt: „Tänan, Crystal (...), David, Donna...“. Olles põgusalt tuttavaks saanud, avastuslikul ringkäigul vestelnud, kasutan ma nüüd nimesid mõ- Korda rikkuvale käitumisele reageerimine ühise õpetamise ajal Kui õpilased hõiguvad, segavad vahele, räägivad üle klassi kaaslastega või jutustavad sel ajal, kui ningase suhtlusehakatusest tuleneva kindlusega
annaabi.ee 
