kuulajatega kontakti loomist ja avangut. Ette minekul on oluline kindel kõnnak ning aeg ennast paika sättida. Kuulajatega kontakti loomine läbib kolme etappi: mittesõnaline kontakt, pöördumine ja esitlemine. Pöördumine tähendab kuulajate nimetamist, määratletakse, öeldakse välja see kellele räägitakse. Hea pöördumine on tabav, taktitundeline ja teisetasandiline. Esitlemine tähendab enda tutvustamist kuulajatele. Esitleda tuleb ennast võõrale kuulajaskonnale. Kõne avangu eesmärk on äratada kuulajate huvi ja anda selgust, millest tuleb jutt. Avang kujundab suhtumise kogu järgnevasse kõnesse. Hea avang köidab, kuulajate tähelepanu, paneb kuulama, on olukorrakohane, sobib kõneleja isikuga, sisaldab teesi, peaküsimust või põhiprobleemi. Avangu võtted: mitteametlik avang sõnastab auditooriumi meeleolu, hoiakud, ootused, olukorra. Küsiva avangu korral esitatakse auditooriumi puudutav küsimus, mis paneks inimesi kuulama ja mõtlema
Tema saavutused ja isiksus aitasid propageerida malet nii kodu- kui ka vlismaal. Keres on kirjutanud maleraamatuid, sealhulgas psiva vrtusega teoseid eriti lipu- ning vankrilppmngust. Lppmngu ksitlev "Praktische Endspiele" (Hamburg 1973) kuulub maailma sellealase kirjanduse paremikku. Teoseid: "Malekool" I-III (1948-1955), "Maailmameistri turniir Haag-Maskva 1948" (1949), "Valitud partiid 1931 - 1958" (1961), "Maleaabits" (1969, Kereselt lppmngude osa, raamatu avangu ja keskmngu osa Iivo Neilt), "4x25" (1975, koos Iivo Neiga). Kerese vljakujunemisel mngis suurt osa kirimale, mida ta mngis armastusega ka hilisemas eas. Keres tegutses ka maleproblemistina.
Keres on kirjutanud maleraamatuid, sealhulgas püsiva väärtusega teoseid eriti lipu- ning vankrilõppmängust. Lõppmängu käsitlev "Praktische Endspiele" (Hamburg 1973) kuulub maailma sellealase kirjanduse paremikku. Teoseid: "Malekool" I-III (1948-1955), "Maailmameistri turniir Haag-Maskva 1948" (1949), "Valitud partiid 1931-1958" (1961), "100 partiid" ("100 партий"; ilmunud vaid vene keeles), "Maleaabits" (1969, Kereselt lõppmängude osa, raamatu avangu ja keskmängu osa Iivo Neilt), "4x25" (1975, koos Iivo Neiga). 3 1.1.1. Pere Füüsik Harald Keres oli tema vend. 1941. aastal abiellus Paul Keres Maria Konstantsia Rivesega (24. aprill 1917 – 30. oktoober 2014). 1.1.2. Surm 1974. aastal halvenes Kerese tervis ja ta ei osalenud enam suurtel võistlustel. Keres võitis viimase suurema turniiri 1975
kompenseeri muud tegurid. Avang Avanguks nimetatakse malepartii esimesi käike. Tihti kasutatavate avakäikude järjestustel on olemas nimed, näiteks Hispaania avang ja Sitsiilia kaitse. Erinevaid avanguid on mitukümmend, nende iseloom ulatub väga vaiksest (Réti avang) väga agressiivseni (Läti gambiit). Mõnes avangus on parimad käigud mõlemale poolele leitud 30. käiguni. Elukutselised maletajad kulutavad avangu uurimisele aastaid ja teevad seda läbi terve karjääri, sest avanguteooria uueneb pidevalt. Avangu uurimine sisaldab ka sellele järgneva keskmängu tüüpiliste plaanide uurimist. Põhilised strateegilised eesmärgid avangus on sarnased üldiste strateegiliste eesmärkidega males. Arendus: on vigurite (ennekõike odade ja ratsude) võimalikult soodne paigutus. Kontroll tsentri üle: võimaldab malenditel kiiremini liikuda igasse laua ossa ja piirab vastase võimalusi.
Asta Undla-Põldmäe tõstab juhtkirjalistest statement-artikleist Lindas esile pikema teksti Emancipirt!5 : Teise aastakäigu seitsmendas numbris avaldas Suburg erilise ideelise julguse ja teravusega artikli Emancipirt!. See on tõesti põhimõttekindel ja läbimõeldud tekst, ent ka mitmes mõttes väärtuslik nii oma ajastu kui ka autori enda karakteriseerimiseks. Suburg alustab ja lõpetab selle etümoloogilises võtmes uurijalikult, teaduslikult, selgitavalt. Avangu ja lõpetuse vahele jääb taas aktiivne väitlus ja hulk teravat kriitikat. Võimaldamaks ka essee lugejal, kes ei lähe vanu ajakirju spetsiaalsesse lugemissaali jahedusse uurima, endal veenduda, peatan ma taas omapoolsed kokkuvõtted ja üldistused ning annan sõna vahetult Suburgi tekstile. Sõna emantsipeeruma ladina algupära lühikese seletuse (sõnadest manus ('käsi') ja capere ('võtma') moodustunud mancipare ('omanduseks
Üldasetus on iseloomulik 1920-1930ndate Tammsaarega. Ristikivi jätkab põhitraditsiooni. Areneb välja vägev klassikaline proosa. Loomingulise kriisi ajal kirjutab lühiproosat ja luuletusi intensiivsemalt. Kodutuse ja üksilduse tunne oli ka enne Eestist lahkumist juba. Elas läbi kriise ja otsinguid. Siis jõudis ,,Hingede öö" (1953) kirjutamiseni paguluse esimene stiilipuhas modernistlik romaan. Ka ränderomaan. Pärast ,,Hingede ööd" tuli pikem paus. Ristikivi tegi olulise avangu, võiks eksperimentaalse proosaga edasi minna. Tema jaoks oli see ummiktee. Vahetab teed ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane. ,,Põlev lipp" (1961) esimese triloogia raamat, kroonikate triloogia. Kirjutas üldiselt triloogiaid. Ilmub 3 triloogiat ja neile lisanduvad vaheraamatud. Esimese ja teise triloogia vahel ilmub ,,Imede saar" (1964). Teine triloogia: ,,Mõrsjalinik" (1965), ,,Rõõmulaul" (1966) ja ,,Nõiduse õpilane" neid on nim biograafia triloogiaks, isikukesksed romaanid
poliitika haarasid kirjaniku ja uurimisreisija täielikult oma võimusesse. Ometi jõudis Meri 1980. aastatel töötada ka kultuuripõllul. Raamat "Hõbevalgem" ilmus Tallinnas 1984. aastal, käsikiri oli valminud kaks aastat varem. Tegu ei ole kaheksa aastat varem ilmunud "Hõbevalge" jätkuga, vaid selle sissejuhatuse ja esimese peatükiga. Avaliku elu autoriteet läks ametiasutustelt intelligentsi esindajatele. Meri lülitus võitlusesse täie jõuga ja tegi oma poliitilise karjääri avangu. Ta kulutas terve kuu 22-lehekülielise fosforiidi kaevandamist käsitleva venekeelse artikli kirjutamiseks. Eestis tekitas artikli avaldamine vastuseisu la Meri sõitis Moskvasse. Ta pakkus oma artiklit vabameelsena tuntud Literaturnaja Gazetale. Artikkel ilmus kahe nädala pärast, kuigi Meri jutu järgi oli peatoimetaja alguses vastu tõrkunud, väites, et tal on keelatud artiklit avaldada. Teade Meri artiklist oli niisiis kohale jõudnud enne kui mees ise. Meri arvates oli artikli ilmumine
annaabi.ee 
