· Personaalse legitimatsiooni andmine peaaegu kõigile kõrgematele ametiisiku(peaministre,õiguskantsler,Riigikohtu liikmed,riigikontrolör,jne) 3) KONTROLLIFUNKTSIOON Eelkõige täidesaatva võimu kontroll Seadusandlikud raamid(sh riigieelarve) Arupärimised(VV liikme,õiguskantsler,riigikontrolör,jne) Uurimiskomisjon Riigieelarve täitmise aruanne 4) AVALIKUSTAMISFUNKTSIOON 5)istungid reeglina avalikud Diskussioon RIIGIKOGU LIIKME STAATUS · LIIKMETE ÕIGUSED Osaleda Riigikogu töös(istungid,algatused,hääletused,arupärimised,sõnaõigus,jne) Osaleda fraktsioonide ja komisjonide töös Saada töötasu · VABA MANDAADI PÕHIMÕTTE Ei ole õiguslikult seotud keelegi juhistega,sh välijate siiski jääb poliitiline vastutus
kõik ning seda võrdses mahus. 6) Riigikogu valimise põhimõtted, esindusdemokraatia olemuseks on rahva poolt valitud esindusorgani poolt peamiste riiklike otsuste tegemine. Selleks on rahav apoolt valitud riigikogu, tema rolliks on vastavalt esindusdemokraatia printsiibile legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu põhifunktsioonid: seadusandlik funktsioon (seaduste vastuvõtmisega tähtste otsuste langetamine; kontrollifunktsioon riigiorganite tegevuste üle; valimisfunktsioon; avalikustamisfunktsioon. Valimispõhimõtted, riigikogu valimised on vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajased ning toimuvad proportsionaalsuse printsiibi alusel. Vabad valimesed tähendavad seda, et valimistel osalemine on vabatahtlik ja vabatahtlik on ka valiku tegemine. Üldised valimised viitavad rahva kõigi liikmete osalusõigusele. Otsesed valimised tähendavad seda, et valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud hääletuse tulemusena. Valimise don salajased, seetõttu, et tagada
Põhiseaduse kohaselt on selleks Riigikogu, kelle ülesandeks on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu on peamine koht, kus toimub poliitiline võitlus ning poliitiliste otsuste tegemine. Parlamendi funktsioonid: seadusandlik funktsioon (seaduste vastuvõtmine) kontrollifunktsioon (kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle) valimisfunktsioon (teiste ametikandjate ametisse määramine) avalikustamisfunktsioon (olulisemate otsuste tegemine avaliku poliitilise diskussiooni järel) Riigikogu pädevuses on küsimused, mida teised riigiorganid lahendada ei saa, nt. rahvahääletuse korraldamine, riigi ja ühiskonna jaoks olulised küsimused. Riigikogu valimised on vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajased ning toimuvad proportsionaalsuse printsiibi alusel. 1) Vabad valimised-osalemine ja valiku tegemine on vabatahtlik. Vabade valimiste põhimõttega on vastuolus
Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri (PS § 65 p 7) - nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed (PS § 65 p 8) - nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed (PS § 65 p 9) Osalemine Euroopa Liidu otsuste tegemise protsessis - mis annab mandaadi Vabariigi Valitsuse seisukohtadele Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta ning Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu ministrite nõukogu ja Euroopa Ülemkogu kohtumisteks Avalikustamisfunktsioon - Riigikogu istungid on avalikud, kui Riigikogu ei otsusta kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti (PS §72) Riigikogu sisemine korraldus • Riigikogu on ühekojaline parlament, mis koosneb 101 liikmest • Riigikogu igapäevane töö on korraldatud Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega • Riigikogu nimel saab otsuseid vastu võtta vaid täiskogu • Täiskogu töövormiks on Riigikogu istung, millest saavad osa võtta kõik 101 Riigikogu liiget
Riigikogu on eelkõige see, kes otsustab avaliku huvi olemasolu või selle puudumise üle. 2.2.1 Riigikogu põhifunktsioonid Peamised parlamendi funktsioonid esindusdemokraatias on: 1. Seadusandlik funktsioon(seaduste vastuvõtmisega tähtsate otsuste langetamine) 2. Kontrollifunktsioon( kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle) 3. Valimisfunktsioon( teiste ametikandjate ametisse määraminepersonaalse legitimatsiooni tagamiseks) 4. Avalikustamisfunktsioon ( olulisemate otsuste tegemine avaliku poliitilise diskussiooni järel) Riigikogu ei pea kõiki riiklikke küsimusi otsustama. Riigikogul on teatud ainupädevus:eksisteerivad küsimused, mida teised riigiorganid lahendada ei saa (parlamendidireservatsioon). 1. On olemas küsimused, mis on PS antud riigikogu pädevusse (riigikogu saab otsustada rahvahääletuse otsustamise). 2. Riigikogu pädevuses on teatud küsimused tulenevalt olulisuse printsiibist- Riigikogu
juriidilise isiku kohta käivaid dokumente, mida ei säilitata äri- või avalikus toimikus. Registriandmete õigsuse eest vastutab ettevõtja ise. Registrit peetakse täiselektrooniliselt arvates märts 2002. Andmeid vaadates: Millistele andmetele tuginetakse ja millised andmed on ebaõiged. Registriandmete kuritarvitamine: riik ei ava registrikaarti andmete saamiseks, vaid võtab lahti isikuandmed, mis on vale. Äriregistri funktsioonid 1) Avalikustamisfunktsioon, vt ka EÜ 1. äriühinguõiguse direktiiv. Eesmärk tagada teabe kättesaadavus: registrikaardi andmed on kõigile tutvumiseks avalikud. 12 2) Garantii- ehk avaliku usaldatavuse funktsioon (ÄS § 34). Tagatakse positiivne ja negatiivne avalikkus kolmandate isikute suhtes ning andmete õigsus. Registripidaja vigade eest vastutab riik (riigi vastutuse seadus).
riigikontrolöri ja õiguskantsleri (PS §65 p 7) -nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed (PS §65 p 8) -Nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed(PS §65 p 9) Osalemine Euroopa Liidu otsuste tegemise protsessis -mis annab mandaadi Vabariigi Valitsuse seisukohtadele Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta ning Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu ministrite nõukogu ja Euroopa Ülemkogu kohtumisteks Avalikustamisfunktsioon -Riigikogu Istungid on avalikud, Kui Riigikogu ei otsusta kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti(PS §72 3.7 Riigikogu sisemine korraldus •Riigikogu on Ühekojaline parlament, mis koosneb 101 liikmest •Riigikogu igapäevane töö on korraldatud Riigikogu kodu-ja töökorra seadusega •Riigikogu nimel saab otsuseid vastu võtta vaid täiskogu
annaabi.ee 
