Artikli pealkiri: Koolide edetabelid ja reality Autor: Maria Helen Känd Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Ekspress.ee 07. september 2011 12:08 Probleem, millele artikkel keskendub: Lapsevanemaid huvitab rohkem kooli kõrgus edetabelis, kui see mis koolides tegelikult õpetatakse ja tavaline koolilaps on tark, kuid ei oska häält teha. Autori põhiseisukohad, näited: Paljudes koolides direktorid terroriseerivad avaaktusel oma õpilasi sellega, et nad peavad oma eelkäijatest paremini tegema, et mitte kooli mainet alla viia. Kunagi tulid sakslased Eestisse õpilastele tunde andma ja nende jaoks oli algul sokeeriv, kuidas lapsed ei julgenud käsi tõsta või halt teha, kuid Eesti koolides ei õpetata selliseid asju vaid lihtsalt tuubitakse asju pähe. Autori pakutud lahendused: Tuleb rohkem suulisi harjutusi õpilastega läbi viia, kuid selle jaoks on omakorda rohkem vabamat õppekava vaja.
on ka kodaniku ja noorteühendused. Olles ise noorteorganisatsiooni liige, tean täpselt, kuidas sujub noorte endi algatus kaasa rääkida aktuaalsetel teemadel ning teha midagi reaalselt ära, mis toob kasu nii endile kui ka kõigile teistele. Juba 2001. aastal pöördusid avalikkuse ette sotsiaalteadlased nimetades esimest korda Eesti kahestumist. See oli juba üle 10 aasta tagasi. Nüüdseks on olukord veelgi halvenenud. Isegi Juhan Parts mainis oma kõnes 2011. aastal Tallinna Ülikooli avaaktusel samuti riigi kahestumist. Tekkinud seisukord võib hakata ohustama ühiskonna sidusust, kui nii jätkatakse. Üha enam hakatakse olema sõnajalal üksteisega ning see võib tuua lausa ühtse riigi lagunemise. Tekib järjest rohkem protestiaktsioone. Meil juba tuntud õpetajate ja nüüd ka arstite protest. Kahtlemata ei ole see õigesti toimiva riigi tunnus. Olgem rohkem abivalmimad aitamaks oma kodumaal välja tulla kahestunud seisundist. Meie oleme noored ja meie kätes on tulevik!
kasutusel tänini. Aastatel 16311710 ilmus vähemalt 45 eestikeelset raamatut. 1675 hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht : "Ordinari Freytage PostZeitung". Johann Skytte eestvedamisel loodi: 1630 Tartus Akadeemiline gümnaasium, 1631 avati Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasium. 1631 esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632 avati pidulikult ülikool mida nim. Academia Gustavianaks. Avaaktusel ütles Skytte, et kool on mõeldud ka talupoegadele, kuid reaalselt sellist võimalust polnud. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: arsti, juura, filosoofia ja usu. Kokku kestis õpiaeg 9 aastat, sissesaamiseks ei pidanud eelnevalt lõpetama kindlat kooli, õpiti üle kogu Euroopa ladina keeles. Põhilised õppevormid olid loengud ja dispuudid. Ülikool tegutses kuni linna vallutamiseni 1656 aastal VeneRootsi sõjas, viidi üle Tallinna kuid tegevus soikus.
Mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale. Nii kujunes see omamoodi eellaste ülikooli rajamisele. 1631. aastal avati gümnaasium veel Tallinnas ja Riias.’ Juba 1631.aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. Järgmise aasta juunis kirjutaski Gustav II Adolf alla Tartu ülikooli asutamise ürikule. Ülikool avati pidulikult 15.oktoobril 1632 ja seda hakati valitseva kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. Avaaktusel peetud kõnes teatas Johan Skytte, et ülikoolis võivad õppida mitte ainult aadlikud ja linnakodanikud, vaid ka talupojad. Tegelikult ei olnud viimastel siiski võimalusi kõrgkooli pääsemiseks. Euroopas levinud tava kohaselt oli ka Tartu ülikoolis neli teaduskonda. Õpinguid alustati filosoofiateaduskonnas, mis andis vajalikud eelteadmised. Sisuline ülikooliharidus saadi kõrgemas usu-,õigus- ja arstiteaduskonnas. Kokku kestis õpiaeg normaalselt 9 aastat
Ta oli haritud mees ning Rootsis oli ta olnud kuningas Gustav II Adolfi kasvataja ning hiljem Upsala ülikooli kantsler. Gümnaasiumi korraldus oli üsna sarnane ülikoolile ja kujuneski selle eelastmeks. 1632-15.okt Tartu ülikool 1631. aastal esitas Johan Skytte kuningas Gustav II Adolfile palve anda Tartu gümnaasiumile ülikooli staatus. Järgmise aasta suvel andiski kuningas loa ning Tartu ülikool avati pidulikult 15. oktoobril 1632. aastal. Avaaktusel pidas Skytte kõne, kus ta ütles, et ülikool on mõeldud nii aadlikele kui ka linnakodanikele ja talupoegadele. Talupojad ülikooli siiski ei pääsenud. Ülikoolist sai kuninga auks Academia Gustaviana. Klassikalisele ülikoolile kohaselt oli Tartu ülikoolis neli teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond, kusjuures filosoofiateaduskonnas õppisid kõik tudengid. Seal omandati teistes teaduskondades õppimiseks eelteadmised. Ette oli nähtud
haavadest. Suur osa õppejõududest oli põgenenud läände või ära küüditatud ja järele jäänud tühimikke hakati paikama ka ida poolt toodud õpetajatega. Ülikooli tegevust raskendasid ideoloogilised piirangud, miile all kannatasid eeskätt humanitaarteadused, nagu ajaloo uuri- mine, loodusteadused pääsesid siiski kergemini. Ülikooli avaaktusel 19^0. aasta septembri lõpus üdes Nikolai Karotamm, et uues Eestis on kõigi teaduste aluseks marksismi-leninismi põhimõtted, dialektiline ja ajalooline materialism ja poliitökonoomia. Ülikoolist kuulusid nomenklatuuri ka rektor, prorektorid, parteikomitee sekretär ja mõnede kateedrite juhatajad, alguses ka dekaanid. Kommunistlikul parteil,
iseseisvumist sai temast Tartu Ülikooli kuraator(1918-1925) ja õpetajaid ettevalmistava Didaktilis-Metoodilise Seminari juhataja. Pedagoogikaprofessorina luges P.Põld ülikoolis esmakordselt eesti kooliajaloo kursust ja viis läbi vastavasisulisi seminare. Pärast surma anti välja tema loengutel põhinev " Üldine kasvatusõpetus"(1932) ja " Eesti kooli ajalugu"(1933). Ta esitas peokõne rahvusliku ülikooli avaaktusel 1919.aastal. Johannes Käis(1885-1950) sündis Põlva lähedal Rosma koolimajas, kus sai oma isalt esimese koolihariduse. Seejärel õppis ta ta Põlva kihelkonnakoolis, Võru linnakoolis ja Peterburi Õpetajate Instituudis. Järgnesid tööaastad Valmiera linnakolis ja Riia Aleksandri Gümnaasiumis. 1917. aastal sooritas ta lõpueksamid ja kaitses diplomitöö Peterburi Ülikooli loodusteaduste osakonnas
annaabi.ee 
