Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. Luuleanalüüsis kasutan teiste mälestusi Artur Alliksaarest .Kui vaimsest mentorist ja muidu autoriteedis nii elus kui ka loomingus. Ottniell Jürisaar Ottnielli mälestused käsitlevad kõige varasemaid mälestusi Alliksaarest ja seega arvan ,et tema peaks olema esimene kelle mälestuste põhjal luulet analüüsida. Väikesena koolipõlves kõndisid NSVL-I sõdurid Kivisillalt mööda ja Alliksaar mõtles nende kohta kohe pilkava luuletuse, mis kirjeldas neid sõdureid, nimelt ei arvanud keegi NSV võimu püsimajäämist. Suur ja lai on saabas, mis mul jalas- Rikas õhuaukudest ta pind.
Kogu ühiskond põhineb laiemal määral sellel, et indiviid taotleb taolise aususe poole. Samuti näib mõistilk elada moraalselt. Kuid moraalsus, nõrgem termin kui ausus, ei kehtestada samasugust fundamentaalsust: ükski seadus ei taksita olemast õel inimene, kindla sihita pahatahtlikkus on tolereeritav. Peale aususe ja moraalsuse eksisteerib ka kolmas nõuanne: alistumine. Keeld võtmaks Jumala nime asjata suhu ning tõusta oma vanemate vastu defineerib kindlameelselt: "ära kõhkle autoriteedis." Kümme käsku on iganenud. Arenenud maailm, liikunud edasi, on seda ka täheldanud ning end nendest lahti kammitsenud. Kõik dervieerub: aususest saab austus, kui sedagi, moraalist mingisugune veelgi ebamäärasem väärtus ning, kõige tähtsamana, asendub alistus allutusega. Moodsa ühiskonna õigesti elatud elu on võitlev elu. Elu, mis soodustaks konkurentsist tingitud arengut. 19. sajandil väitis sakslane Nietzsche end leidvat õige viisi, kuidas elada
väike osa tähtsaid ametikohti Reich'i valitsuses. Välis-, sõja-, majandus-, rahandus-, töö-, kohtu- ja transpordiministeerium olid tolle ajani (mõned kauemgi) rahvuskonservatiivide valduses. Tol ajal koosnes reziim tegelikult erinevate jõudude erinevate organisatsioonide kogumist: natsiliikumine, riigi administratsioon, sõjavägi, suurbisnes, politsei, kõik oma eraldi seisvate, kuid omavahel põimuvate huvidega, mis leidsid ühise ühendava faktori Führer'i autoriteedis. Hitleri enda võim oli aga omamoodi erinevate huvide vahetuslüliks. Kolmanda Reich'i valitsus püüdis üha rohkem lepitada lepitamatut: kohandada valitsuse administratsiooni bürokraatlikud struktuurid oma juhi tahtega. Selle tulemusena sattusid riigi bürokraatlikud struktuurid üha enam Führer'i võimu alla. Hitleri autoriteet põhines asjaolul, et ta oli nimetatud valitsusjuhiks. Kuid erinevalt eelmistest kantsleritest, polnud Hitleril valitsustöö kogemusi ja tema
püütakse järgida. Eeskujuks võib olla nii keegi suur isiksus kui ka lihtsalt moenarr, keda matkitakse. Ekspertvõimust saame rääkida siis kui keegi sunnib oma kogemuste ja teadmistega teisi endaga arvestama (6). Võim võib toimida ka tahtmatult. Paljudel juhtudel me kogeme karismaatilist võimu. Seda, et inimene lihtsalt oma isiksuse säraga paneb teisi teisiti käituma. Sarnaselt toimib ka moraalne võim, mis avaldub inimese kõlbelises autoriteedis. Tema juuresolekul on lihtsalt raske kõlvatult käituda (6). Võimu võib kuritarvitada, võimu võib nautida, võimu võib taluda, võimul võib lasta olla, võimu saab vältida. Juhi, kaasaarvatud pastori, võimu hindamiseks võib ühte konkreetset võimusuhet analüüsida nii võimu määrast kui ka võimuvahenditest lähtuvalt. Selgub, et võimukaim võim võib olla väliselt üsna märkamatu. Lõppeks ei olegi ju nii tähtis, kui palju on kellelgi võimu või kuidas see teostub
Otto poolt taastatud Püha Rooma keisririigi ajal paavstid sõltusid keisrist. Cluny mungad (klooster asut. 910) hakkasid propageerima kirikumaade sõltumatust läänikorraldusest, nad hakkasid võitlema ka vaimulike abielude vastu. Nad hakkasid teostama ka simooni e kirikuametite müüki (kirikumaade müük). Cluny silmapaistvamad esindajad hakkasid 11.saj pürgima ka paavsti troonile, keisrid seda soosisid. See tõi 11.saj keskpaigas kaasa murrangu paavstide autoriteedis, see ilmneb eriti 2s asjas: 1059 reformiti paavstide valimise kord, seni oli paavsti valinud rooma rahvas ja vaimulikud, nüüd hakkasid paavste valima kardinalid enda hulgast. 1054 leidis aset otsustav konflikt Rooma kirikul Konstantinoopoli kirikuga, senini katoliku kirik oli ühtne, Lääne poolt juhtis paavst, Idas Konstantinoopoli patriarh. Kirikute vahelise konflikti tekitas eelkõige arusaam et Idas tuli pühavaim pojast, läänes aga isast ja pojast. Pärast seda
kohanenud, aga ei ole valmis pidevalt muutuvateks eluülesanneteks. II: väljakutset pakkuv (seda võiks tõlkida ka “võimalusi pakkuv”, läh- tudes sellest, et nende laste puhul sõltub väga palju õpetaja meisterlikkusest). Niisugused lapsed on tavaliselt väga loova natuuriga. Nad ei sobitu koolisüsteemi ega ole õppinud seda enda huvides ära kasutama. Nad ei pälvi eriti tunnustust, nende suhted koolis ja kodus on tihti konfliktsed. Sageli kahtlevad nad autoriteedis ja võivad klassi ees õpetajale vastu astuda, näides kangekaelsed, taktitundetud või sarkastilised. Need lapsed kanna- tavad frustratsiooni all, kuna koolisüsteem ei ole nende võimeid ega ande- kust kinnitanud. Neil on raskusi enesehinnanguga ja gruppi sobitumisega, kuna nad on tihti konfrontatsioonis ka oma kaalastega ja seetõttu ei taheta neid kaasata. Samas on mõnel neist hea naljasoon ja kaaslasi peibutav loo- vus. Sellegipoolest võib nende spontaansus olla klassiruumis häiriv
Me ei kuulnud tegelikult tugevdab ta oma autoriteeti. See ei tähenda, et õpetaja peaks käituma repressiivselt või kordagi, mida ta tundis ega ka seda, kui palju ta kõnealuse teema kohta teadis või millist mõju autoritaarselt, kuid tema käitumine peaks olema vastavuses tema „positsiooniga“. see aine ja teema talle ja tema maailmale avaldasid. Ma olen kindel, et tema uurimus oli enam Õpilased kahtlevad õpetaja autoriteedis vähem,, kui too oma käitumisega määratleb olu- kui korralik. Ta lihtsalt ei suhelnud; ta ei muutnud oma maailma meile tuttavamaks ja meiega korra sellisena, milles tema autoriteet on igati õigusjärgne. Eriti oluline on, et õpetaja teeks ühisemaks. Ma tundsin tema hädasolekut, tema ärevust: ma tajusin tema emotsionaalset piina.