4. Vabadussõjalased Algselt vabadussõjalastest koonenud erakond, mis tahtis vaid liikmeskonna majaduslikku seisu parandada. Kui majandukriis Eestisse jõudis hakkasid nad tõeliselt tegutsema, alustades survega valitsusele, et nad muudaksid põhiseadust. Järgnevalt hakati ka mitte vabadussõjalisi erakonda ning tänu sellele tõusis see kõige populaarsemaks erakonnaks. Raskes majandluslikus olukorras leidsid nende süüdistused ja lubadused palju toetajaid. Selles liikumises nähti autoritaarsetele liikumistele iseloomulike jooni. 5. Ülemaailmne majanduskriis ja selle mõjud Eestile Ülemaailme majanduskriis sai alguse Ameerikast ja kandus üleilmastumise tõttu üle ka Euroopasse. Ületootmise tõttu suurenes kaupade konkurents ning tootjaid tekkis rohkem kui tarbijaid. Rängalt mõjutas majanduskriis Eesti põllumajandust ja tööstust, sest nad ei saanud enam oma toodete eest korraliku tasu ning Euroopas vähendati sisseostmist ehk nende turg ahanes
Araablased väldivad eraldatust, vaheseinu - neile ei meeldi omaette olla. Kui aga siiski tahetakse oma mõtetega üksi jääda, siis ei vaja nad selleks - nagu inglasedki - füüsilist privaatsust. Araablaste üksiolemise viis on rääkimise lõpetamine. Eestlaste kultuurilisest käitumisest ei teata palju. Needki teadmised, mis meil on, tuginevad pigem kogemustel kui konkreetsetel uuringutel. Võib oletada, et Eesti on suhteliselt väikese võimudistantsiga ühiskond (autoritaarsetele juhtidele eelistatakse konsulteerivaid juhte, negatiivne suhtumine kontrolli, positsioonitunnuste rõhutamist ei hinnata jne). Eestlaste kultuuris on mõningaid suure ebakindluse vältimise tarbega kultuuridele iseloomulikke jooni (palju seadusi, töö- ja elukohatruudus, mure tuleviku pärast jne) (Pajupuu 1995a). Kuna Eestis ei pöörata kommunikatsiooniõpetusele kuigi suurt tähelepanu, siis omandab eestlane oma kultuurile omased suhtlusnormid enamasti kogemuse najal
○ Mussolini omas väeüksust millega ta terroriseeris firmasid ○ 1922 suvel organiseerisid sotsialistid üldstreigi, mille Mussolini maha surus oma väeüksusega ja siis marssis Rooma “marss Rooma”. Nad ähvardasid linna tungida ja kuna kuningas ei tahtnud sõjaolukorda välja kuulutada siis ta andis Mussolinile peaministri koha. ○ Mussolini keelas kommunistid ära. ○ Itaalia oli eeskujuks enamus autoritaarsetele riikidele euroopas. 10. Weimari Vabariik ja Hitleri võimuletulek, natsionaalsotsialistlik Saksamaa ○ 1918 sügisel puhkes novembrirevolutsioon, keiser astus tagasi ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. ○ Rahvuskogu kogunes Weimaris, et olla eemal pealinna rahutustest, ja koostas põhiseaduse, millega Saksamaast sai demokraatlik parlamentaalne vabariik. ○ Ehkki riiki juhtisid enamasti sotsialistide, liberaalide ja keskpartei koalitsioonivalitsused, ei
Tagajärjed: - Tööpuudus - Kaotati kodud, varandused - Elatustaseme langus vähendas kaupade nõudlust: põhjustas tootmise languse Autoritarism - traditsiooniliste väärtuste ja rahvusliku ühtsuse säilitamine - Võim ühe isiku või väikse rühma käes - Poliitiliste erakondade tegevus piiratud Totalitarism - nähakse ainuõiget vahendit eesmärgi saavutamiseks; ei sallita inimõigusi ja isikuvabadusi - Fasism Itaalia. Säilitas paljud autoritaarsetele riikidele iseloomulikud traditsioonilised võimustruktuurid - Natsionaalsotsialism Saksamaa. Allutas riigivõimule ka majanduse ning rakendas selle sõjatööstuse teenistusse - Kommunism NSVL. Haarata võim, kui vaja siis vägivallaga Eesti tee demokraatialt autoritarismile ,,Vaikiv ajastu" Majandus: - Majanduskriis - Maareform-asendustaludeks: mõisamajandus asendus talumajandusega - Riigistati mõisate maad, maad anti tasuta Poliitiline süsteem:
Kuningas Vittorio Emmanuele III määras Mussolini peaministriks. Diktatuuri kehtestamine · Esialgu on Mussolini koalitsioonis katoliikliku Rahvaparteiga. · Augustis 1923 puhkeb Corfu intsident, mille järel Itaalia okupeeris Corfu saare. · 1925 keelustatakse teised parteid. Algab korporatiivse ühiskonna ülesehitamine. Poliitilised vastased arreteeriti, kuid vähesed neist tapetakse. Enamus saadetakse asumisele. · Mussolini oli eeskujuks paljudele autoritaarsetele tendentsidele 1920.-1930. aastate Euroopas. Uued riigid Euroopas · Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Danzig, mõnda aega ka Fiume, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik, Iirimaa. · Ida-Euroopa uusi riike hakati käsitlema cordon sanitaire'ina. "Idavall". Põhimõtteliselt "süsteemivälised" riigid tekkinud ilma suurriikidevaheliste kokkulepeteta ja ise enda "elujõulisust" tõestanud. Demokraatia kriis
Kuna Saksamaal polnud piisavalt maad, et argaarmajanduse juurde tagasi pöörduda, kavatses Hitler vallutada Ida-Euroopa alad (Lebensraum, ek eluruum), mis tähendas naabermaade ründamist. Natside rassistlikud ja poliitilised veendumused tuginesid vaadetele, mille üle diskuteeriti Euroopas ja ka väljaspool Euroopat alates 19. sajandi lõpust. Kahe maailmasõja vahelisel perioodil tekkisid fašistlikud liikumised ja režiimid üle kogu Euroopa ning rida maid läks üle demokraatialt autoritaarsetele süsteemidele. Seega olid natsid osa laiemast poliitilisest suundumusest Euroopas. Vastuseisu Weimari Vabariigi demokraatlikule süsteemile Saksamaal suurendasid pahameel Esimese maailmasõja lõpul sõlmitud Versailles’i rahulepingu sanktsioonide üle, massiline tööpuudus ja suured majanduslikud probleemid. Parempoolsetes ringkondades oli taoline meeleolu juba domineeriv. Tugeva vasakpoolse
4) kohalikel territoriaalsetel kollektiividel on juriidilise isiku staatus ja nad on varustatud eelarve autonoomiaga. Kuid ka siin teostatakse järelevalvet. Kõikidele piirangutele vaatamata tunnustab detsentralisatsioon (nagu ka eeltoodud haldusorganite vormid) ,,kohalike vabaduste" olemasolu. d) Tsentralisatsioon ja dekontsentratsioon tsentralisatsioon: puhtal kujul ei tunnista kohtade ega isegi kohaliku elu autonoomiat. Ta on omane autoritaarsetele reziimidele, kuid teda kasutavad laialdaselt ka demokraatlikud reziimid, kus arvatakse, et poliitilised vabadused peavad olema kinnistatud üksnes üldriiklikul tasandil. Kuid pärast seda, kui riik on saavutanud teatud territoriaalse ulatuse, muutub kohalikest organitest loobumine võimatuks. Seega tuleb esile dekontsentratsioon kui üks detsentralisatsiooni vorm. dekontsentratsioon: tähendab kohalike organite olemasolu, mis sõltuvad valitsusest funktsionaalselt ja ametiisikute alluvuse
annaabi.ee 
