Tema maalidel ei näe midagi sellist, mis viitaks tegevuse dünaamikale või dramaatilisusele. "Kupeldaja" u.1656 Kunstnik pööras tähelepanu tegelaste riietuse värvigammale Julgelt on kõrvutatud kavaleri erkpunast kuube tütarlapse sidrunkollase jaki ja valge pearätiga. Vasakpoolse isikut peetakse noore kunstniku autoportreeks. "Daam veiniklaasiga" u.1660 Nähtava tegevuse taga peitub moraliseeriv tähendus. Pildil on kujutatud kahtlase iseloomuga armustseeni. "Delfti vaade" u.1660 "Maalikunstniku ateljee" u.1665 Selle teosega
Periood 1511-1520 on väga viljakas graafika osas. Lõpetab ,,Suure passiooni" puulõiked, seeria Maaria elust. ,,Suure passiooni" kõrval loob sama seeria väiksemas formaadis, nn ,,Väikese passiooni". Samast ajast kuulsaimad vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat", ,,Hieronymus oma kojas" ja ,,Melanhoolia". Need teosed on sügavad, mõtteküllased, väga ilmekad, tehniliselt täiuslikud, eriti meisterlik on valguse ja õhu kujutamine. (,,Melanhooliat" peetakse Düreri autoportreeks). Elu viimasel perioodil (reis Madalmaadesse) muutub Düreri maalimisviis vabamaks, vormikäsitlus monumentaalsemaks, suurejoonelisemaks ja rahulikumaks. Rida suurepäraseid portreesid maalis ja vaselõikes, näit. ,,Õpetlase portree". Düreri viimane ja kuulsaim ja täiuslikeim teos on ,,Neli apostlit", mille kunstnik kinkis a. 1526 Nürnbergi linnale. Apostlid on elusuuruses, teostatud lihtsas ja suurejoonelises laadis, need on võimsalt
iseseisva kunstizanri rajajaks. Portreed oli tavaliselt neutraalse tumeda taustaga, kujutatava pea oli ¾ pöördes vaatega vasakule. Nägu oli tavaliselt tugevalt valgustatud, nii oli seal eriti hästi näha valguse-varju mängu. Isikud portreedel on endasse tõmbunud ja uuriva või skeptilise pilguga ning sealt ei olnud võimalik nende sisemaailma kohta midagi välja lugeda. Parim näidis selleks on ,,Mees punase turbaniga", mida peetakse tema autoportreeks, sest selline otse vaatajale suunatud uuriv pilt on omane peegli ees maalitud autoportreele. 4. Tehnikast Madalmaade maalikunstnikud üllatasid 15. sajandil kõiki eelkõige aga Itaalia maalikunstnikke värvitoonide sügavuse ja pehmuse ning üleminekute sujuvusega. Kui siiani oli maailmatehnikas olnud valitsevaks tempera, siis nüüd võeti kasutusele õlivärvid, mis võimaldasid kõike seda, milleks tempera võimeline polnud: sära, sujuvus, läige. Õlimaalitehnika ei tekkinud aga
Lõpetab ,,Suure passiooni ,, puulõiked, seeria Maaria elust. ,,Suure passiooni" kõrval loob sama seeria väiksemas formaadis, nn ,,Väikese passiooni" (1511). Samast ajast kuulsaimad vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat" (1513), ,,Hieronymus oma kojas" (1514) ja ,,Melanhoolia" (1514). Need teosed on sügavad, mõtteküllased, väga ilmekad, tehniliselt täiuslikud, eriti meisterlik on valguse ja õhu kujutamine. (,,Melanhooliat" peetakse Düreri autoportreeks). Elu viimasel perioodil (reis Madalmaadesse) muutub Düreri maalimisviis vabamaks, vormikäsitlus monumentaalsemaks, suurejoonelisemaks ja rahulikumaks. Rida suurepäraseid portreesid maalis ja vaselõikes, näit. ,,Õpetlase portree" (1521). Düreri viimane ja kuulsaim ja täiuslikeim teos on ,,Neli apostlit", mille kunstnik kinkis a. 1526 Nürnbergi linnale. Apostlid on elusuuruses, teostatud lihtsas ja suurejoonelises laadis,
Portreed oli tavaliselt neutraalse tumeda taustaga, kujutatava pea oli pöördes vaatega vasakule. Nägu oli tavaliselt tugevalt valgustatud, nii oli seal eriti hästi näha valguse-varju mängu. Isikud portreedel on endasse tõmbunud ja uuriva või skeptilise pilguga ning sealt ei olnud võimalik nende sisemaailma kohta midagi välja lugeda. Parim näidis selleks on ,,Mees punase turbaniga", mida peetakse tema autoportreeks, sest selline otse vaatajale suunatud uuriv pilt on omane peegli ees maalitud autoportreele. Madalmaade maalikunstnikud üllatasid 15. sajandil kõiki, eelkõige aga Itaalia maalikunstnikke, värvitoonide sügavuse ja pehmuse ning üleminekute sujuvusega. Kui siiani oli maailmatehnikas olnud valitsevaks tempera, siis nüüd võeti kasutusele õlivärvid, mis võimaldasid kõike seda, milleks tempera võimeline polnud: sära, sujuvus, läige. Õlimaalitehnika
"Viimne kohtupäev" on kui piltmõistatus. Sadade figuuride hulgas võib näha Hadese paadimeest Charoni, kes veab surnud hingi üle Acheroni jõe ja peksab aeruga hukkamõistetud reisijaid. Maalil on tiibadeta ingleid, kes loevad raamatuid, kuhu on kirjutatud päästetute ja hukkamõistetute nimed. Haudadest tõusevad üles surnud hinged, kerkides rabeledes taeva poole. Püha Bartolomeus, käes nülitud nahk, kõlgutab seda kuristiku kohal. Bartolomeuse nägu peetakse kunstniku autoportreeks. Ta on ennast kujutanud paradiisist väljaaetuna: asub küll Kristust kaitsvas ringis, ent Kristuse allapoole suunatud käskiv käsi on otse Bartolomeuse pea kohal. Miks Michelangelo ennast patuseks pidas? Süütunne on arvatavasti seotud tema homoseksuaalsusega. Paljud heitsid Michelangelole ette Kristuse liigsest võimust tulenevat troostitust, valuagooniat, hirmuga seotud jõuetust. Paavst Paulus IV nõudmine oli teistlaadne: "Michelangelo peaks pildi korda
Lõpetab ,,Suure passiooni ,, puulõiked, seeria Maaria elust. ,,Suure passiooni" kõrval loob sama seeria väiksemas formaadis, nn ,,Väikese passiooni" (1511). Samast ajast kuulsaimad vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat" (1513), ,,Hieronymus oma kojas" (1514) ja ,,Melanhoolia" (1514). Need teosed on sügavad, mõtteküllased, väga ilmekad, tehniliselt täiuslikud, eriti meisterlik on valguse ja õhu kujutamine. (,,Melanhooliat" peetakse Düreri autoportreeks). Elu viimasel perioodil (reis Madalmaadesse) muutub Düreri maalimisviis vabamaks, vormikäsitlus monumentaalsemaks, suurejoonelisemaks ja rahulikumaks. Rida suurepäraseid portreesid maalis ja vaselõikes, näit. ,,Õpetlase portree" (1521). Düreri viimane ja kuulsaim ja täiuslikeim teos on ,,Neli apostlit", mille kunstnik kinkis a. 1526 Nürnbergi linnale. Apostlid on elusuuruses, teostatud lihtsas ja suurejoonelises laadis,
annaabi.ee 
