Nganassaanid Rakvere Reaalgümnaasium Kelli Liblikas 10T Asukoht * Euraasia põhjapoolseim piirkond * Kuuluvad Krasnojarski Kraisse Taimõri ehk Dolgaani-Neenetsi autonoomsesse ringkonda. Rahvaarv * 2000. aastal oli Taimõri poolsaarel 855 nganassaani. * 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 862 nganassaani * Nganassaanid moodustavad Taimõri elanikkonnast väikese osa. * Andmed ei pruugi tõesed olla, sest suur osa eenetseid on märgitud nganassaanideks. Emakeel * Emakeeleks on nganassaani keel, mis kuulub Uurali keelkonna Põhja-Samojeedi alamrühma. * Räägitakse kolmes murdes: lääne, vadejevi ja oko.
Sölkupid Asula Sölkupid elavad kahes eraldi piirkonnas: Lõunapoolsed elavad Obi lisajõgede äärsel alal, mis jäävad valdavalt Tomski oblastisse. Põhjapoolsed Tazi ja Jenissei äärsel regioonil, mis kuulub Jamali-Neenetsi ja Handi-Mansi autonoomsesse ringkonda ja Krasnojarski kraisse. Põhjapoolsete sölkuppide asualasse jäävad peamiselt põhjataiga ja metsatundra. Lõunapoolsed asustavad valdavalt lõunataiga alasid. Rahvaarv ja keel 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli sölkuppe 3612. Põhjasölkuppe on umbes 1900. Kesk- ning lõunasölkuppe kokku umbes 1600. Sölkupid räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt ja vene keelt, motori ja kamassi keel on tänaseks hääbunud
Idapoolsed nganassaanid aga "a'sa". 1930. aastatel võeti etnoloogide poolt kasutusele nimetus "ngasan" (tõlkes inimene, mees). Vanem nimetus nganassaanide kohta on tavgid ehk tavgisamojeedid, ka Avami või Vadejevi samojeedid. (Nganassaanid, 2018; Vallikivi, 2018) 7 3.2 Asuala Nganassaanid elavad Taimõri poolsaare lõuna- ja keskosas Põhja-Jäämere ääres ja kuuluvad Krasnojarski krai Taimõri autonoomsesse ringkonda(vt. Lisa 1). Nganassaanid on põhjapoolseim Euraasia põlisrahvas. Taimõri poolsaare põhja- ja keskosas on peamiselt külmakõrb ja lõunas tundra. Suvel on maksimaalne temperatuur +13°C, talvel on keskmine temperatuur alla -30°C. (The Nanganasans, 2018; Nganassaanid, 2018) Enne paikseks jäämist rändasid nganassaanid Pjassino, Dudõpta, Boganida, Heta jõest lõunas Taimõri järve ja Bõrranga mägismaani põhjas. Nganassaanid jagavad oma territooriumi Dolgaanidega
1.7 Wrangeli saar On saar Põhja-Jäämeres Aasia idaosas.(Joonis1.) Saart eraldab Euraasia mandrist Longi väin. Eraldab Ida-Siberi ja Tsuktsi merd. Saare pindala on 7300 km². Saare keskosas on mäed kõrgusega kuni 1096 meetrit, kohati on väikesed liustikud. Valitseb arktiline kliima. Wrangeli saarel elasid teadaolevalt ühed viimased mammutid. Saar avastati 1867. aastal ja nimetati Ferdinand von Wrangelli järgi. Saar kuulub Venemaa Tsuktsi autonoomsesse ringkonda. 6 2. Otto von Kotzebue (30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn) 2.1 Elulugu Otto oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser 1. järgu kapten.(Pilt 2.) Ta oli August von Kotzebue ja Friederike Julie Dorothea von Esseni poeg. Vardi mõisas sündinud kolmekordne ümbermaailmareisija Otto von Kotzebue oli 19. sajandi edukamaid maadeavastajaid. Viimased eluaastad veetis ta Triigi mõisas
Viide artikli asukohale: http://www.postimees.ee/2714788/medvedev-kiievi- valitsus-langeb-uue-revolutsiooniga 16 7. analüüsitav artikkel koos töö autori märgetega Lavrov: Venemaa ei ründa Ida-Ukrainat 25. märts 2014 09:49 Vene välisminister Sergei Lavrov lubas eile Ukraina välisministri kt Andri Deštšõtsale, et Venemaa ei ründa Ida-Ukrainat. Deštšõtsa kinnitas, et Ukraina suhtub Krimmi autonoomsesse vabariiki endiselt kui oma territooriumi lahutamatusse osasse. Osapooled edastasid oma seisukohti ja hinnanguid praegusest kriisist Ukraina-Vene suhetes ning Vene agressioonist Krimmi, teatas Ukraina välisministeerium. Lisaks jõudsid Ukraina ja Venemaa kokkuleppele vältida olukorra edasist eskaleerumist Krimmis ja Ukraina ida- ning lääneoblastites, mis võiks tuua kaasa inimohvreid. Lavrov kinnitas, et Venemaa ei kavatse kasutada sõjalist jõudu Ukraina ida- ja lõunaoblastites.
Selle nimetuse võttis kasutusele lingvist, eenetsi keele uurija Prokofjev 1937. aastal. Eenetsid nimetasid end ise klanninimede järgi ning alles 1970. aastatel juurdus etnonüümina ,,eenets" (Krivonogov 1998: 46). Varem nimetasid teised eenetseid Jenissei samojeedideks, põhjapoolseid eenetseid nimetati ka Hantai ja lõunapoolseid Karassiini samojeedideks. ASUALA Eenetsid elavad Jenissei alamjooksul idakaldal. Administratiivselt kuuluvad nad Krasnojarski kraisse Taimõri autonoomsesse ringkonda, kus nad elavad valdavalt Ust-Jenissei (Vorontsovo küla) ja Dudinka (Potapovo küla, Dudinka linn) rajoonis. Kummaski külas moodustavad nad alla 20% teiste (vene, neenetsi jt) rahvuste seas. Enne paiksustamist rändlesid tundraeenetsid Jenissei ja Pjassino vahel ja metsaeenetsid Dudinkast lõuna pool taigaaladel. Tänapäeval rändlevad põhjapõdrakarjadega vähesed eenetsid koos neenetsitega (Tuharda piirkond). RAHVAARV 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli eenetseid 209
reteerimised täitsid lühikese ajaga kõik Eesti Pärast suure sõja lõppu küüditamised siooni “Priboi” (“Murdlaine”) läbiviimiseks. jätkusid. 1945. aasta augustis viidi ära Eesti Siseministeerium eraldas oma keskaparaadist ja sakslased (kokku 407 isikut), kes saadeti maakondlikest osakondadest ning Tallinna metsatöödele Komi ANSVsse (autonoomsesse ohvitseridekoolist julgeolekuorganite abista vabariiki). Väiksemaid küüditamisi toimus ka miseks 1275 töötajat, kes komandeeriti 24. Lätis ja Leedus. Esimene ulatuslikum sõjajärgne märtsi õhtuks kohaliku RJM operatiivgrup küüditamine viidi läbi 1948. aastal Leedus. Siis pide kogunemispunktidesse. Samaks ajaks deporteeriti 12 000 perekonda
õigus soetada ja omada vara haldusüksuse elanike hüvanguks; 7) subsidiaarsuspõhimõte - hartas spetsiifiliselt: järelevalvet kohalike omavalitsuste üle sooritav kõrgem võim (st riigivõim selle vastava(te) organi(te) näol) peab talle seaduses antud õiguste rakendamisel valima seadusest lähtudes sellise viisi, mis kindlustab, et seejuures vähimal määral sekkutaks kohaliku omavalitsuse tegevusse ja autonoomsesse pädevusse, sest kohalik omavalitsus seisab kodanikule kõige lähemal; 8) riigi ja omavalitsuste suhete rajamine üksnes seadusele ja/või lepingule - kui kohalike omavalitsuste põhiõigused, -kohustused ja -ülesanded sätestatakse põhiseaduse, seaduse või statuudiaktiga, siis täiendavaid spetsiifilisi ülesandeid (alalisi või ajutisi) võib anda üksnes seadusega ning omavalitsustele tuleb siis ka luua tagatised täitmiseks (raha ja teised ressursid);
korras; selle on volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan HMS § 89 lg 1. Kooskõla kehtiva õigusega: määruse sisu peab olema kooskõlas temast kõrgema õigusjõuga aktidega ning kooskõlas ka õiguse üldpõhimõtetega. Eesti õiguse üldpõhimõtteks on õiguspärase ootuse printsiip. KOV määrused on Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustega võrdse õigusjõuga juhul, kui nad reguleerivad küsimusi, mis kuuluvad KOV autonoomsesse pädevusse (nn omaülesanded, KOKS § 22). KOV organite poolt neile seadusega pandud riiklike ülesannete täitmiseks antavad määrused peavad olema kooskõlas Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustega. Valla- ja linnavalitsuse kui KOV täitevorgani määrused peavad olema kooskõlas volikogu kui KOV esinduskogu määrustega. Vastavus vorminõuetele: Määruse vorminõuded - määrus antakse kirjalikult. Määruses tuleb viidata määruse andmise aluseks olevale volitusnormile
annaabi.ee 
