tegijad ja pandi vangla põlema. Ajutine Valitsus suutis olukorra riigis esialgu stabiliseerida ja uued ametimehed kohtadele määrata. Kuberneri asemel hakkas Eestimaal keskvõimu esindama komissar, ja selleks sai Tallinna linnapea, vandeadvokaat Jaan Poska. Poska oli õigeusklik, liikus peamiselt vene seltskonnas ja nõudis oma alluvailt vene keele kasutamist (seni, kuni seda nõudis seadus), kuid ometi sai algav iseseisvusliikumine endale Poska näol tugeva liitlase ja eestkõneleja. Autonoomiataotlus Eesti rahvuslikud ringkonnad võtsid suuna Eesti autonoomiale demokraatliku Venemaa raames, mis eeldas muu hulgas eesti alade ühendamist üheks, autonoomseks kubermanguks. Ajutisele Valitsusele esitatigi vastav eelnõu, kuid Peterburis aimati selles peituvat separalistlikku tendentsi ja üritati asja kalevi alla lükata. Eesti poliitikud panid eelnõu heaks mängu kõik oma sidemed, samuti osutus väga mõjukaks Petrogradi eestlaste võimas ja hiilgavalt organiseeritud meeleavaldus 26
*Baltisakslased hakkasid eestlastega liitu otsima(pakuti psu maapeva ja valitsemise juurde) *1914 kehtestati seoses sjaga kuiv seadus ja kaardissteem *seoses sakslaste edasitungiga ltis 1915 saabus eestisse tuhandeid sjapgenikke.! VEEBRUARIREVOLUTSIOONID! *Tallinnas puhkes revolutsioon mrtsi algul(massimiiting ja rahutused, vangla pandi plema) *Ajutine valituses mras Eestimaa kuberneri asemel komissariks Jaan Piska - tallinna linnapea-(oli tegelikult venemeelne ja igeusklik) Autonoomiataotlus 1917 mrts. *Rahvuslased agatasid autonoomiataotluse venemaa koosseisus ja Eesti alade hendamise *26 mrtsil toimus petrogradis eestlastest sjavelaste meeleavaldus. **Mrtsi lpus 1917 hendas ajutine valitsus eestimaa ja liivimaa kubermangu heks eestimaa kubermanguks.(asjaajamise keeleks sai eesti keel) *Moodustati maanukogu (maapev) Maapeva(valimised vitsid vasakpoolsed, kuid sinna said ka rahvuslased)maavalitsuse juhiks sai jaan raamot, hiljem pts(rahvuslased ei
mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Nende probleemide käsitlemisel eristatakse intrinsiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni: 1) Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või mingit ülesannet lõpetada või lihtsalt nautida tegevust ennast. Intrinsiivse motivatsiooni alla kuulub ka autonoomiataotlus inimene vajab teatavat käitumisvabadust, mitte pidevat kontrolli. Intrinsiivse motivatsiooni suurendamisele aitab kaasa informeeriv tasu või kiitus. Need tasud aga, millega taotletakse inimese käitumise kontrollimist, viivad teda mõttele, et ta pingutaski tasu pärast, ning inimese seesmine soov kahaneb. Seesmiselt motiveeritud on ka inimese loomulik uudishimu ning soov olla ise enda peremees.
*Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine *Kommunikatsioonivõrgu avaldumine *Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus · Eesmärgid: *Emakeelse rahvahariduse edendamine *Rahva kultuuriharrastuste toetamine *Üldise silmaringi laiendamine *Kutseoskuste omandamise soodustamine *Esmaseks sihiks oli kultuuriühtsuse kujundamine *Poliitilised eesmärgid tõusid päevakorda alles sajandivahetusel(autonoomiataotlus) Aleksandrikoolid: · Mõte rajada eestikeelne kool ( aleksander I auks, kes oli kui talurahva vabastaja) pärineb Viljandimaa talupoegade ärksamatelt esindajatelt. · Kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserdeid ning teatrietendusi. · Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komitee, ning valdades nende abi komiteed. · Kogu ürituse juhtimiseks loodi Tartu Peakomitee. · Seltsid 19.sajandil:
ametlik kasutamine;olmelised ebamugavused( paljud tarbekaubad ,,kaardi peale");1915 sakslased riia all. Veebruari revolutsioon ; 1917 aasta veebruaris puhkesid Petrograadis toitlusrahutused, mis kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks.Sõjavägi läks demonstrantide poole üle ja Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma.VENEMAAST SAI VABARIIK, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Georgi Lvoviga.Revolutsioon jõudis eestisse mõninggase hilinemisega.rahutused Tallinnas; Autonoomiataotlus; Eesti rahvuslikud ringkonnad võtsid suuna Eesti autonoomiale demokraatliku Venemaa raames, mis eeldas muu hulgas eesti alade ühendamist üheks, autonoomseks kubermanguks. Eestlaste maa ühendati esmakordselt ajaloos ühelks administraatiivseks üksuseks, Eestimaa kubermanguks keskusega Tallinnas ja kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamis keel oli eesti keel. Vene ametnike vallandamine; Maapäev ja poliitiline areng; valimised toimusid mai lõppus ja andsid enamuse erinevatele
3. KOGNITIIVNE LÄHENEMINE Kognitiivset psühholoogiat huvitab eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Sel teoorial eristatakse intritiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni (2:131). Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingi pikaajalise eesmärgi nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või lihtsast soovist nautida tegevust ennast. Intrinsiivse motivatsiooni alla kuulub ka autonoomiataotlus inimene vajab teatavat käitumisvabadust, mitte pidevat kontrolli (2: 131). Käitumist, mille eesmärgiks on mingisuguse tasu saamine, nimetatakse ekstrinsiivseks motiveerituseks. See tähendab, et motiivid on välised. Nagu näiteks: raha, palk, diplomid, kraadid jne (2: 131). 8 4. INIMVAJADUSTE HIERARHIA Kõige tuntuma motivatsiooniteooria looja on ameerika psühholoog Abraham Maslow (1
võimuvõitlus enamlaste, vähemuslaste ja esseeride vahel. Tallinnas puhkesid rahutused märtsi alguses, kui massimiiting muutus korrarikkumiseks. Riik suutis alguses olukorra stabiliseerida - kuberneri asemele pandi komissar, kelleks sai Tallinna linnapea Jaan Poska Jaan Poska - liikus peamiselt vene seltskonnas, õigeusklik, nõudis oma alluvailt vene keele kasutamist seni, kuni seda nõudis seadus. Tema oli iseseisvusliikumise liitlane ja eestkõneleja. Autonoomiataotlus Eesti alad ühendati üheks, autonoomseks kubermanguks 26. märts - nii punaste, kui ta sini-must-valgete lippude lehvides, orkestri saatel marssis läbi linna 40 000 eestlast, sh 15 000 sõjaväelast. Eestlaste maa ühendati esmakordselt üheks administratiivseks üksuseks, Eestimaa kubermanguks, keskus Tallinnas, kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamiskeeleks eesti keel, vallandati hulk vene ametnikke, Maapäev võttis otsuseid vastu Maapäev ja poliitiline areng
arenema võimuvõitlus erinevate sotsialistide esseeride (sotsialistide-revolutsionääride) ja vähemlaste (mensevike), enamlaste (bolsevike) vahel. *Rev jõudis Eestisse märtsi algul, kui Tln massimiiting kasvas üle korrarikkumisteks. Rüüstati,tapeti,murti sisse, süüdati vangla. *Ajutine Valitsus suutis olukorra riigis stabiliseerida. Kuberneri asemelkomissar-Jaan Poska.Ta oli õigeusklik, liikus vene seltskonnas ja nõudis vene k kasutamist. Autonoomiataotlus *Eesti rahvuslikud ringkonnad võtsid suuna Eesti autonoomiale demokraatliku Venemaa raames, mis eeldas muu hulgas eesti alade ühendamist üheks,autonoomseks kubermanguks. *Eestlaste maa ühendati esmakordselt ajaloos üheks administratiivseks üksuseks, Eestimaa kubermanguks,keskusega Tln ja kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamiskeeleks-EESTI K. *Kubermangukomissari juurde pidi valimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu- Maapäev. Maapäev ja poliitiline areng
6 samm- tulemuste hilisem kontrollimine; vaadatakse kas lahendus sobib kõigile osapooltele, kui keegi ei ole millegagi rahul, alustatakse otsast peale. 2.Sisemine ja väline motivatsioon, enesetõhususe mõju motivatsioonile Intrinsiivset e seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või mingit ülesannet lõpetada või lihtsalt nautida mingit tegevust ennast. Selle alla kuulub ka autonoomiataotlus- inimene vajab teatavad käitumisvabadust, mitte pidevat kontrolli Käitumine, mis lähtub mingi väljastpoolt saadava tasu silmaspidamisest, on ekstrinsiivselt e väliselt motiveeritud. Niisugune motiiv on nt palga ja üldse raha saamine, mitmesugused ühiskonnas saadavad tasud. Enesetõhususe teoorias käsitletakse probleemi, kuidas on seotud inimese arusaamad endast ja nende soov ie oma eesmärke saavutada. See ei ole seotud oskustega, vaid otsustusega selle kohta, mida