roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Tavaliselt on roolivõimu pump ja reservuaar integreeritud. Juhtmooduli põhimõte: Uuematel automudelitel on integreeritud kiirusetundlik roolivõimendi Servotronic, mis jälgib auto liikumiskiirust ja vastavalt sellele reguleerib rooli võimendatavust kuna pumba tootlikkus sõltub mootori pöörlemissagedusest. See süsteem annab juhile auto parema juhitavuse ja roolitunnetuse. Elektriline roolivõimendi Elektriliselt võimendatud rool (EPS) kasutab elektrimootorit tagamaks juhile kontrolli auto üle.
anduritelt saadud infost kuna näiteks kurvi läbiva auto sisemised ja välimised rattad pöörlevad erineva sagedusega. Pidurite juhtplokk kontrollib pidevalt süsteemi töökorras olekut. Kui süsteemis leitakse viga (näiteks puuduv signaal andurist), süttib armatuuril ABS'i hoiatustuli ja elektroonilist juhtimist enam ei toimu. Süsteem on kasutuselt ära kuni viga remonditakse. Tänapäeval on ABS-pidurisüsteemid kasutusel peaaegu kõikidel uuematel automudelitel. Tehnika arenedes on pidurisüsteeme täiustatud ja tänapäevased süsteemid kontrollivad iga ratast eraldi ning on võimelised igale rattale mõjuvat pidurdusjõudu eraldi reguleerima. Mõned autotootjad kasutavad ABS-i pööreteandureid rehvirõhu jälgimise süsteemides (TPMS – Tire Pressure Monitoring System), tuvastamaks tühjenenud rehvi, sest tühi rehv pöörleb konstantselt kiiremini võrreldes täis rehviga, kuna selle läbimõõt on väiksem. 2004
Suure rõhkude erinevuse korral kanalites B ja E lükkab suurem pidurivedeliku rõhk kolbi H ülespoole, kuul vabaneb ja lisaõhk pääseb kanalisse F. Rõhupiiraja sõltuvalt auto koormusest Paljudel autoudelitsel on tagaratastele antav pidruivedeliku rõhk apandud sõltuma auto koormatusest tagaratastele langeva suurema koormuse korral ei tuleks vähendada väga palju tagatatatele antavat pidurivedeliku rõhku,sest pidurdamisel auto tagaosa enam väga palju üles ei kerki. Kaasaegsetel automudelitel on selline rõhuregulaator elektrooniline: tagarataste juures on elektrooniline andur, mis annab kere asendi juhtarvutile ingot auto kere kõrgusest tagarataste suhtes. Vastavalt sellele infole reguleerib juhtarvuti tagaratastele antava pidurivedeliku rõhu suurust. Pidurivõimendi Kaasaegsed sõiduautod on praktiliselt kõik varustatatud pidurivõimendiga. See suurendab liiklusohutust, kergendab autojuhi tööd ja parandab auto sõiduomadusi. Reeglina on tänapäeva autodel
roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Tavaliselt on roolivõimu pump ja reservuaar integreeritud. Juhtmooduli põhimõte: Uuematel automudelitel on integreeritud kiirusetundlik roolivõimendi Servotronic, mis jälgib auto liikumiskiirust ja vastavalt sellele reguleerib rooli võimendatavust kuna pumba tootlikkus sõltub mootori pöörlemissagedusest. See süsteem annab juhile auto parema juhitavuse ja roolitunnetuse. Elektriline roolivõimendi Elektriliselt võimendatud rool (EPS) kasutab elektrimootorit tagamaks juhile kontrolli auto üle
siis suurema kandevõimega. Kiilrihmadel on vähendatud veovõime ja nad vajavad suuremaid rihmarattaid. Ratta soontesse surutud ribide arv rihmal võib olla kuni 75, on valatud polüuretaanist, mis tagab koostöös rihmarattaga suure hõõrdeteguri. On paindlikud, see lubab kasutada väikeseläbimõõdulisi rattaid ja suuri (kuni 10) ülekandearve. Lubatav rihma kiirus kuni 50 m/s, lubatav painutussagedus 90 s-1. Kaasajal laialdaselt levinud (näit. uutel automudelitel dünamot ja veepumpa käitavate rihmadena). Liitkiilrihm koosneb kuni viiest täpselt väljamõõdetud võrdse pikkusega kiilrihmast, mida seob ülalt kokku kangasriba. Väldib võnkumisi, mis võivad tekkida sidumata rihmade korral ja tagatud on ühtlasema koormuse jaotuse rihmade vahel. Kasutatakse eelistatult järsult muutlike koormuste ja reversseeritavate ülekannete juures. 3.3 Ümarrihmülekanne
tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Joonis 9. Roolivõimu pump ja reservuaar Uuematel automudelitel on integreeritud kiirusetundlik roolivõimendi Servotronic, mis jälgib auto liikumiskiirust ja vastavalt sellele reguleerib rooli võimendatavust kuna pumba tootlikkus sõltub mootori pöörlemissagedusest. See süsteem annab juhile auto parema juhitavuse ja roolitunnetuse. Joonis 10. Elektriline roolivõimendi Elektriliselt võimendatud rool (EPS) kasutab elektrimootorit tagamaks juhile kontrolli auto üle
roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja suunata. Juhtsilindrist edasi töösilindrisse, kus on sees kolb, mis omakorda liigutab roolivardaid. Töösilindrist juhitakse hüdrovedelik tagasi reservuaari. Tavaliselt on roolivõimu pump ja reservuaar integreeritud. Juhtmooduli põhimõte: Uuematel automudelitel on integreeritud kiirusetundlik roolivõimendi Servotronic, mis jälgib auto liikumiskiirust ja vastavalt sellele reguleerib rooli võimendatavust kuna pumba tootlikkus sõltub mootori pöörlemissagedusest. See süsteem annab juhile auto parema juhitavuse ja roolitunnetuse. Elektriline roolivõimendi Elektriliselt võimendatud rool (EPS) kasutab elektrimootorit tagamaks juhile kontrolli auto üle. Enamikel EPS süsteemidel on muutliku võimendusega roolivõimendi, mis tagab rohkem
1 3 2 6 Joonis 14 E 5 3.2. Sidurid Planetaarreduktoris kasutatakse mitmekettalisi õlis töötavaid sidureid. Joonisel 15 on kujutatud automaatkäigukastide sidurite ehitust ja tööpõhimõtet, mis erinevatel automudelitel oluliselt ei erine. Siduri tähtsaimad detailid on vedavad (8) ja veetavad kettad (9). Vedavad kettad on mõlemalt poolt kaetud hõõrdekatetega. Vedavad kettad on oma siseservades olevate nukkidega ühendatud siduri rummuga (12), veetavad kettad on aga oma välisservas olevate nukkide kaudu ühendatud siduri trumliga (1). Kettaid surub kokku kolb (3). Kui sidur pole sisse lülitatud, on siduri kolb (3) vedrude
kuumaks ajamist. Tänapäeval paigaldab autoehitaja katalüsaatori võimalikult väljalaskekollektori lähedale, et ta võimalikult kiiresti tööle hakkaks. Ka ühe juhtmega Lambdaandur on keeratud väljalaskekollektorisse, siis jääb ära vajadus kuumitusspiraali lisamiseks mille läbi tõuseb töökindlus. Samas ei ole ma kohanud ühe juhtmega titaanandurit st. tavaliselt on sellel anduril sisse ehitatud küttekeha. Mõnedel vanematel automudelitel on lambdaandur küllalt kaugel väljalaskekollektorist ja ta ei oma ka eraldi sisseehitatud küttespiraali või küte ei tööta, siis nn. "katalüsaatori äratamisega" võib toimuda ka Lambdaanduri äratamine. HEITGAASID JA NENDE MÕÕTMINE TEHNOÜLEVAATUSEL. Tehnoülevaataja mõõdab heitgaase ja otsuse korrasoleku kohta võtab tema toetudes keskkonnaministri määrusele mis viitab valmistaja tehase poolt etteantud normidele. Usutavasti lähitulevikus ühtlustub heitgaaside hindamine
annaabi.ee 
