Talle ei meeldi eriti teha tööd meeskonnaga, ta on pigem individualistlik. Kuigi tal on endasse usk tugev, pole ta kuigi hea organiseerija ja tal puudub juhioskus ning selle alane kogemus. Ta tunneb oma tööd hästi, tal on palju kogemusi ja ta on väga positiivne ja energiline. 2. Miks Anne alluvate motivatsioon on kadunud, analüüsige läbi motivatsiooniteooriate. Vastutus ja töö tervikuna ei ole stabiilsed (Herzbergi kahe-teguri mudeli järgi). Anne juhib autokraatlikult ja pisut vaba-stiilselt. Motiveerivateks teguriteks on tunnustus, vastutus, ametialane tõusu võimalus, saavutamine ja töö üldiselt ise. Nende eesmärgiks on ennast arendada, kuid neil pole selleks piisavalt võimalusi. Nad ei taju tööd tervikuna. Anne on ise väga stabiilne inimene, annab lubadusi kuid ei täida neid. Samuti on ta väga konfliktne inimene. 3. Kuidas oleks võimalik Andra, Karli ja Toomase motivatsiooni tõsta?
Viimastel aastatel on Mart Helme rohkem hakanud tegutsema ka sisepoliitikas, näiteks juhtides Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE). Pärast seda, kui EKRE 2015. aasta valimistel seitse kohta Riigikokku sai, nähakse Mart Helme rolli Eesti poliitikas eelkõige erakonnajuhina. Kui vaadelda, kuidas täidetakse üldjuhul erakonnajuhi rolli, siis võib väita, et seda tehakse väga erinevalt. Näiteks eristab juhte juhtimisviis kas juhitakse autokraatlikult, paternalistlikult, konsulteerivalt või demokraatlikult (Foley 2013, 41). Ajaloos leidub näiteid kõikide viiside kohta, tänapäeval on demokraatlikus ühiskonnas valdavalt konsulteerivad ja demokraatlikud juhid. Ka Mart Helme juhtimisstiil paigutuks konsulteeriva ja demokraatliku viisi vahepeale. Erakonnasiseselt on võim jagatud ja liikmetel on võimalus kaasa rääkida, Helme üksi ei otsusta, ei dikteeri ette, mida teha või ei mõjuta, kontrolli kuidagi otseselt liikmeid.
Ei kujunenud keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja -vabadused. 2. Milline muudatus toimus demokraatia juurutamisel 1980-1990. aastail? Neil aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidel, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. 3. Mille poolest erinevad nt Kuveit, Saudi Araabia ja Mali, Botswana? Kuveit ja Saudi Araabia on väga rikkad riigid, mida valitsetakse autokraatlikult ja inimõigused pole seal tagatud. Samas Malis ja Botswanas, vaestes riikides, tunnistatakse poliitilisi vabadusi ja tunnustatakse rahva osalemist ühiskonna asjades. 4. Millal toimus Lääne-Euroopas viimaste diktatuuride kokkuvarisemine? Viimaste diktatuuride kokkuvarisemine Lääne-Euroopas toimus 1970. aastail ning Nõukogude bloki kollaps 1980. -1990. 5. Uuri ja meenuta ajaloost, millised poliitilised sündmused sobivad iseloomustama kolme
- Arengumaadele anti laialdast majandusabi, lootuses juurutada demokraatiat. · Samas kaasnes paljudes riikides koos majanduskasvuga korruptsiooni ja riigivõla kasv, ei kujunenud laialdast keskklassi ning kodanikuõigused ja vabadused ei laienenud. · Tänapäeva sotsiaalteadlased enam majanduslikku edukust demokraatia alustalaks ei pea: - maailmas leidub ülirikkaid riike, mida valitsetakse autokraatlikult (nt Saudi Araabia, Singapur). - vaeseid riike, kus demokraatiat väärtustatakse (nt Botswana). · Demokraatia arengut mõjutavad lisaks majanduslikule edukusele ka: - kultuur ja religioossed arusaamad. - poliitiline kultuur. - tolerantsus ja koostöövaim jne. 3.2. Demokratiseerumise lained: · USA politoloog Samuel P. Huntington (1927-2008) on käsitlenud demokraatia leviku
Hiina lubaduse demilitariseerida ja demokratiseerida Jaapani. Selle deklaratsiooniga ühines 1945. aasta augustis ka NSV Liit. USA okupatsioonipoliitikat Jaapanis hakkas kujundama ja juhtima senine liitlasjõudude ülemjuhataja Vaiksel ookeanil, USA kindral Douglas MacArthur. Tema tegevuse peasuunad olid militarismi likvideerimine, liberaalse loomuga konstitutsiooni kavandamine ja majanduse taastamine. Esialgu teostas MacArthur oma poliitikat otseste korralduste abil, ajuti isegi autokraatlikult, hiljem üha enam soovituste teel valitsusele. Okupatsiooni esimestel kuudel demobiliseeriti Jaapani mitmemiljonilised relvajõud ning saadeti laiali kõik militaristlikud ja marurahvuslikud organisatsioonid. Nende organisatsioonide peamised tegelased ja võimsamate tööstusettevõtete juhid kõrvaldati ühiskondlikust tegevusest ning saadeti erru. Endistest kolooniatest ja okupeeritud Kagu Aasia maadest repatrieeriti miljoneid jaapanlasi.
laienenud kodanikuõigused ja -vabadused. Niisiis osutus kapitalismi ja demokraatia suhe üpriski vastuoluliseks. 1980.–1990. aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidele, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. Sotsioloogid jõudsid järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majandusareng. Nüüdismaailmas on väga rikkaid riike, mida valitsetakse autokraatlikult ja inimõigused pole seal tagatud (nt Kuveit, Singapur, Saudi Araabia). Teisalt leidub vaeseid riike, kus tunnistatakse poliitilisi vabadusi ja tunnustatakse rahva osalemist ühiskonna asjades (nt Mali, Botswana). Niisiis pole majanduse ja demokraatia suhe tänapäeval kaugeltki ühene. Kuigi majandus mõjutab poliitikat, on ühiskonna arengus olulised ka teised faktorid, nagu demokraatlikud väärtused (tolerantsus, usaldus inimeste
töötajate varustamine neile vajaliku teabega · korraldada iga aasta ühine koosolek, kus on esindatud tööandjad ja töötajad ning volinikud, et arutada ettevõtte probleeme · organisatsiooni detsentraliseerimine- otsustusõiguste delegeerimine ka alamaastme töötajatele ning kogu organisatsiooni puudutavate otsuste tegemistest töötajate teavitamine · üleminek autokraatlikult juhtimisstiililt demokraatlikule liidristiilile Vajalike muudatuste tegemine peaks toimuma järk-järgult, kuna ettevõttes tuleks teha palju ümberkorraldusi. Kõige tähtsam oleks töötajate õige aegne teavitamine muudatustest ning nende vajalikkuse selgitamine, mis aitab vältida arusaamatusi ja vastuseisu. 42 KOKKUVÕTE Ettevõtte juhtimine on muutunud aastatega raskemaks, kuna tihedas konkurentsis ja
annaabi.ee 
