Tööorgani tüübid: aktiivsed, passiivsed. 10. Kaevamis-transpordimasinate otstarve ja liigitus. Kaevamis-transpordimasinaid kasut üldjuhul pinnaste lahtilõikamiseks massiivist ja teisaldamiseks mõnekümne meetri kuni mõne kilomeetri kaugusele. Peale selle kasut neid veel nt ehituslike puistematerjalide ladustamiseks kuhilatesse, maastiku kujundamiseks, olmejäätmete utiliseerimiseks ja paljudeks muudeks töödeks. Sellesse gruppi kuuluvad: a) buldooserid b) greiderid ja autogreiderid c) skreeperid d) greider- elevaatorid. 11. Buldooserite otstarve ja liigitus. Buldoosereid võib kasut väga paljudeks pinnaste, ehitud- ja muude materjalide käsitlemisega seotud töödeks. Neid ei tohi aga kasut suuremate kivide eemaldamiseks pinnasest ning tuleb täita väga täpselt ettenähtud tehnoloogilisi võtteid üksikute suurte puude langetamisel. Buldooseri kaks põhilist tehnoloogilist tööprotsess ehituslike mullatööde
Teleskoopnooled, lisanokkadega, liikuvate nokkadega 16. Kraanade püsivusteguri väärtused peavad olema: 2. k>=1,15 5. k>=1,45 17. Raskete ja kaljupinnaste töötlemiseks kasutatakse 3. kobesteid 18. Nimetage sobivaimad buldooseri hõlmad planeerimistöödeks. A-tüüpi ; PAT-tüüpi 19. Nimetage skreeprite tüübid koopa täitmise viisi järgi Lõikejõududega, tigutäitega, elevaatoritäitega 20. Greiderid ja autogreiderid on: 4. profileerimistöödeks 21. Millised on ekskavaatorite kaks gruppi tööprotsessi iseloomu järgi? Perioodiline e. teeükliline, pideva tööga. 22. Ühekopaliste hüdrauliliste ekskavaatorite tööorganiks võib olla: 1. pärikopp 3. vastukopp 23. Ühekopaliste ekskavaatorite kopavarre tüübid on: lühike, keskmine, pikk, suure ulatusega, Monoplokk- ja teleskoopilised. 24. Vastukopp ekskavaator kaevandab pinnast peamiselt: 1
c) puude lõikaja kuni 15 cm tüvedega puude lõikamiseks ja käsitlemiseks minilaaduril 191-Nimetage masinad juurte, kändude ja suuremate kivide eemaldamiseks pinnasest. a) juurija tööorgan ühekopalisele ekskavaatorile; b) juurija-koguja rippekskavaatori baasil; c) kännupurustaja minilaaduri baasil 196-Loetlege kaevamis-transportimismasinate gruppi kuuluvad masinad. a) buldooserid , b) greiderid ja autogreiderid, c) skreeperid, d) greider-elevaatorid. 197-Millised on buldooseri põhilised tööoperatsioonid? a) pinnase kaevamine ja teisaldamine maksimaalselt 300 meetri kaugusele; b) platside ja väljakute planeerimine ettemärgitud kõrgusmärkide järgi. 198-Millised on buldooseri hõlmad tüübi ja otstarbe järgi? a) üldotstarbelised hõlmad b) suure jõudlusega hõlmad (vt TV joon 3.5 ja 3.6) ja (joon 5.1 b), c) eriotstarbelised hõlmad
184-Milliste lõiketera pindade vahel mõõdetakse teritusnurk ? teritusnurk-mis on lõiketera esi- ja tagatahu vaheline nurk. 190-Nimetage masinad võsa ja puude eemaldamiseks tulevaselt ehitusplatsilt. 1.Ketassaega võsalõikaja minilaaduri baasil2.Võsalõikaja-hakkaija roomiktraktori baasil3.Puude lõikaja minilaaduril kuni 15cm tüvega puude lõikamiseks ja käsitlemiseks 196-Loetlege kaevamis-transportimismasinate gruppi kuuluvad masinad. Buldooserid,Greiderid ja autogreiderid,Skreeperid,Greider-elevaatorid 202-Mis on greiderite ja autogreiderite põhiline otstarve? Peamiselt teeehituslikeks mullatöödeks-põhiline otstarve profileerimistööd. Kasutatakse ka mitmesugusteks heakorrastatud teede korrahoiuks, talviseks lume ja jää eemaldamiseks, platside ja väljakute planeerimiseks. 208-Kuidas liigitatakse ekskavaatorid tööprotsessi iseloomu ja tööorganite arvu alusel? Tööprotsessi iseloom:Tsükliline,Pidev Tööorganite arv:Ühekopalised,Mitmekopalised
alusel; 34-Millest tingitud ajakadusid tuleks arvestada masina tegeliku tootlikkuse arvutamisel? Tegelik tootlikkus -- arvutatakse efektiivse tööaja ETAT alusel. 35-Milline on maksimaalne üldtunnustatud efektiivne tööaeg tunnis? Efektiivne tööaeg tunnis on enamasti määratletud vastavate töökaitse normidega ja on erinevate masinate puhul erinev, kuid reeglina mitte üle 55 minuti tunnis.(nt buldooserid, autogreiderid, skreeperid, ühekopalised ekskavaatorid jne --ETAT = 50 min). 36-Mis on olemasolevate masinate veoarvutuste eesmärk? 1.)masinate projekteerimisel nende energeetiliste vajaduste määramine s.o. --mootori võimsuse arvutamine sõltuvat masina tööprotsessis tekkivatest takistustest; 2.)olemasolevatel masinatel nende liikumise ja töötamise võimalikkuse hindamine konkreetsetes töötingimustes ja võimalike töökiiruste määramine järgnevaks tootlikkuse arvutamiseks.
Moskva, Leningradi, Tallinna ja teistest NSV Liidu kõrgkoolidest ja tehnikumidest tuli aegade jooksul aina rohkem noori sinna töötama. Nad olid spetsialiseerunud ja lisaks neile olid veel kutsekooli õpilased, kes samuti olid väljaõpet saanud. Töötajaskond oli aga paljurahvuseline, mis tõi kaasa mõningaid probleeme. 1.5 Esimene autogreider Enne Teist Maailmasõda ei toodetud iseliikuvaid teehöövleid, mis kandsid nime autogreiderid (lisa 7), valmistati ainult järelveetavaid, mida kandis edasi traktor või mõni veoauto. 1946-ndal aastal sai teoks midagi erakordset Keskremonditöökojas. Nimelt hakati insener A.Volbergi juhtimisel tootma esimesi autogreidereid, mis said nimeks V-1 (tuletatud: Volberg 1). Esimene masin valmis aastal 1947. Selle uhke tulemusega käidi isegi 1948-ndal Tallinnas 1. mail demonstratsioonil. Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr. 680 18. juulist 1948 a. anti selle masina valmistajatele
V-TC-tüüp, K/G-tüüp 194-Mis erinevus on juurija ja juurija-koguja passiivsel tööorganil? Juurija tööorgan on mõõtmetelt väiksem ja ehituselt massivsem 195-Millised on kobestite tüübid tööorgani kinnituselt baasmasinale? a) radiaalset kinnitus b) parallelogramm-kinnitust c) seadistatavat parallelogramm- kinnitust (vt joon 2.11). 196-Loetlege kaevamis-transportimismasinate gruppi kuuluvad masinad. a) buldooserid, b) greiderid ja autogreiderid, c) skreeperid, d) greider-elevaatorid 197-Millised on buldooseri põhilised tööoperatsioonid? a) pinnase kaevamine ja teisaldamine maksimaalselt 300 meetri kaugusele; b) platside ja väljakute planeerimine ettemärgitud kõrgusmärkide järgi. 198-Millised on buldooseri hõlmad tüübi ja otstarbe järgi? a) üldotstarbelised hõlmad b) suure jõudlusega hõlmad c) eriotstarbelised hõlmad (vt joon 3.7).
9. buldooseril võib olla ka lõikenurga reguleerimisvõimalus hõlma kallutamisega (pööramisega) ette- või tahapoole 10. kaldenurka reguleeritakse hüdrosilindritega. Kaldtugede pikkuse muutmisega ühes suunas muudetakse lõikenurka. Kaldtugede pikkuse muutmisega erisuunas muutub ka kaldenurk. 11. ei või olla üle 25° kraadi ja langussuunas üle 30°. 12. 12-20°. Greiderid- autogreidrid, teehöövlid Greiderid ja autogreiderid on peamiselt teedeehituslikeks mullatöödeks kasutatavad masinad, mille põhiotstarve on profileerimistööd, kuid kasutatakse ka mitmesugusteks muudeks töödeks nagu heakorrastatud teede korrashoiuks, talviseks lume ja jää eemaldamiseks tänavatelt, platside ja väljakute planeerimiseks jpm. Tööorgani juhtimise mehhanismid vanematel greideritel olid mehhaanilised, kaasaegsetel greideritel on need hüdraulilised. Greiderid on haagis-või poolhaagismasinad.
põiktorust ja toetub telgpoldiga esiteljele, mis on T kujulin. Veoraami põikitorule on paigaldatud kopatõste plokid ja siibri tõstemehhanism. Kopa allalaskmisel pingutab abitross ja siiber avaneb automaatselt. Mida rohkem koppa pinnasesse süvistub, seda rohkem siiber avaneb. Plusskraadid, mitte kivine maastik GREIDER Teedeehituslik ja mullatööd. Profileerimistööd. Haagis või poolhaagismasin, autogreiderid on iseliikuvad masinad. AUTOGREIDER: kabiin, pearaam, tööraam, hõlm, hõlma pöördemehh 9 , hõlma tõstesilindrid, hõlma küljeleväljaviigu silinder, tagarattad, esisilla rattad, roolimehh kardaanülekanne, kobesti. Võimsus 60..180kW, mass 7-23t. haardejõust sõltub
võsalõikajate poolt vaaludesse lükatud ja pinnasega segunenud puidu eraldamiseks mullast. Nende tööorganiks on R-tüüpi hõlm, Hõlm on resti kujuline ja koosneb kihvadest , mis kinnituvad ülemiste otstega tõuketala külge. Tõuketala peale on kinnitatud restikujuline sirm hõlma kõrguse suurendamiseks. Mõnedes allikates nimetatakse selliseid tööorganeid ka "pinnase rehadeks". 59) Liikurteehöövlid Teehöövild (autogreiderid) on ühemootorilised liikurmasinad. Masina põhiosad on alusraam, veoraam koos ternale kinnitatud pöörderingiga, hõlm õhkrehvidel veermik, jõuseade, ülekande- ja juhtimismehhanismid. Mootori võimsuse ja masina massi järgi liigitatakse teehöövlid neljaks tüübiks: kerged (63 ... 75 hj, 7 ... 9 t), keskmised (90 ... 100 hj, 10 ... 12 t), ra.sked (160 ... 180 hj, 10 ... 12 t) ja eriti rasked (250 ja enam hj, 17 ... 23 t). Massi ja haardeiõu vahelise sõltuvuse
annaabi.ee 
