Sissejuhatus Autotootjad ning autodisainerid püüavad alatasa vähendada autode mõju keskkonnale. Üks võimalus on muuta autosid järjest kütusesäästlikemaks, sest kütusetarbimise vähenemisega muutub ka CO2 emissioon väiksemaks. Autoehituses on kasutuses mitmesuguseid metalle. Erinevate osade tootmiseks on välja kujunenud kindlad metallid. Materjali õigest valikust oleneb suurel määral nii detaili kui ka kogu masina kui service kvaliteet. Metall valitakse lähtudes masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist ning mitmest muust asjaolust. Paljud autotootjad üritavad muuta oma autosid keskkonnasõbralikemaks töötades välja
Põltsamaa Ametikool Referaat Metallide kasutamine autoehituses Põltsamaa 2010 1 Sissejuhatus Autoehituses on kasutuses mitmesuguseid metalle. Erinevate osade tootmiseks on välja kujunenud kindlad metallid. Materjali õigest valikust oleneb suurel määral nii detaili kui ka kogu masina kui terviku kvaliteet. Metall valitakse lähtudes masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist ning mitmest muust asjaolust. Detaili materjali valikul arvestatakse: 1. Vajadust tagada minimaalse massi juures nõutav tugevus ja jäikus. 2
Auto ehituses kasutatavad sulamid Vask ja selle sulamid Masinaehituses kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda. Vase sulamistemperatuur on 1083oC ja tihedus 8900 kg/m3. Pronks on vase sulam, tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Alumiiniumpronks on sulam, milles kuni 10% (Al) alumiiniumi. Heade mehaaniliste omadustega deformeeritav ja valatav. Peale valmistamist vajab vanandamist. Ränipronks sisaldab kuni 5% (Si) räni. Väga elastne materjal ja sobib vedrude valmistamiseks. Berülliumpronks on sulam, mis sisaldab 2...3% (Be) berülliumi. Töötlemise käigus vajab karastamist ja noolutamist. Sobiv kõvadus, tugevus ja elastsus membraanide ja vedrude valmistamiseks. Sama elast...
.....4 1. Mustad metallid ............................................................................................................................5 1.1. Teras ...................................................................................................................................5 1.1.1 Roostevaba teras ................................................................................................................5 1.1.2 Terase kasutusalad autoehituses [5] ...................................................................................5 1.2. Malm ..................................................................................................................................6 1.2.1 Hallmalm............................................................................................................................6 1.2.2 Malmi kasutusalad autoehituses [5] ..................................................
26.Millised eelised on sulamitel võrreldes puhaste metallidega? Sulamid on püsivamad ja mitte nii kallid 27.Nimeta tähtsamad rauasulamid, nende koostis ja kasutamine. Malm-5% süsinikku ja teisi aineid Teras- sisaldab süsinikku, vähesel määral väävlit, fosforit 28.Nimeta tähtsam alumiiniumi sulam, selle koostis ja kasutamine. Duralumiinium- põhilisandiks on vask (väikesel määral magneesiumi ja mangaani) Seda kasutatakse lennuki- ja autoehituses 29.Nimeta tähtsamad vasesulamid, nende koostis ja kasutamine. Pronks- põhilisandiks selles on tina, kasutatakse skulptuuride, tornikellade ja medalite valmistamiseks Valgevask ehk messing- põhilisandiks on tsink, kasutatakse materjalina masinaehituses, elektrotehnikas ja keemiatööstuses 30.Millist sulamit kasutatakse tavaliselt jootemetallina ja miks? 31.Millistest komponentidest koosneb ehete kullasulam? Hõbeda või vase, mõnel juhul ka pallaadiumiga 32
seadmete korpused PLASTID Plastidel on mitmeid häid omadusi: • kerged (tihedus vahemikus 840…2200 kg/m3); • ei vaja viimistlust; • odavad; • lihtsalt töödeldavad; • head dielektrikud ja isolaatorid; • heli summutavad omadused. Plastide peamised kasutuskohad on: •sõidukite siseviimistlus; •esiosa ja tagaosa detailid(põrkeraud, iluvõre jms.); •paagid; •kaablikatted; •tihendusmassid jne. Ca 75% autoehituses kasutatavatest plastidest on: •polüuretaan (PUR); •polüamiid (PA); •polüvinüülkloriid (PVC); •akrüülobutadieenstürool (ABS). Sõltuvalt molekulide struktuurist ja plasti omadustest liigitatakse neid järgmiselt: •termoplastid; •termoreaktiivsed plastid; •elastomeerid; Termoplastide makromolekulid on hargnemata. Toatemperatuuril on termoplastid kõvad, kuid
Teemante kasutatakse kui abrasiivmaterjali ja lõikeinstrumenti. Ülikõvade sulamite töötlemisel on nad asendamatud. Teemantpuuriga saab puurimisaega lühendada 2-3 korda ja alandada tööde maksumust kaks korda. Tänu teemandile on läbi mägede kaevatud kilomeetripikkusi tunneleid ja tungitud kilomeetrite sügavusele Maa sisse. Teemandiga lõigatakse, puuritakse ja poleeritakse metalle, klaasi kivimeid ja mineraale. Eriti laialt kasutatakse teemanti täppismehaanikas, lennuki- ja autoehituses, elektrotehnikas ja optikatööstuses. Täpsete kellamehhanismide ja mõõteriistade laagrid valmistatakse teemandist. Teemantfiljeerist, mille läbimõõt on 0,3 mm, võib tõmmata 13 tonni traati, ilma e ava suureneks; kõvasulamist filjeerist saab tõmmata 60 kg traati. Teemantifiljeerist tõmmatakse ka langevarjusiidi. Mõnede teemandiliikide radioaktiivne kiiritamine annab neile väärtuslikke pooljuhiomadusi.
(4,2%) ja magneesiumi (2,1%) sisaldusest. Titaanil on suhteliselt väike tihedus (1,7 korda väiksem kui raual). Magneesiumisulameid kasutatakse tänu suurele Toatemperatuuril tekib titaani pinnal väga tihe ja inertne TiO2 kiht, eritugevusele lennukiehituses, autoehituses (mootoriosad), mistõttu nii titaan kui ka ta sulamid ei korrodeeru atmosfääris, mage- rattavelgede materjalina jm. ja merevees, peaaegu üheski orgaanilises ega ka paljudes anorgaanilistes hapetes, leeliste lahustes.
Pärast oma veduri täiustamist saavutas see kuni 46 kilomeetrit tunnis. 6 Esimene sõiduauto Mercedes konstrueeris Wilhem Maybach 1901.aastal. sisepõlemismootori kasutuselevõtul ja autoehituses oli teerajaks Saksamaa ja Prantsusmaa. Auto saatuseks kujunes muuta kogu elu Euroopas ning juba sajandivahetuseks sai autost liiklusvahend nendele , kelle sissetuleks oli küllaltki suur. Bridgewateri kanal üle
parem. Autotehnikas kasutatakse esi- ja tagaspoileri, aga ka akuanumate ja mõõdikute katteklaasi valmistamiseks. PP puuduseks peeti pikka aega seda, et rasvase pinna tõttu Tartu 2014. on teda võimatu värvida. Kaasajal on kasutusel tehnoloogiad (näit. Standoflex Systems), mis võimaldavad värvida ka polüpropüleeni. · · Akrüülobutadieenstürool (ABS) on tugev autoehituses kasutatav seguplast. Materjal on üheaegselt nii sitke kui ka jäik. Sitkuse annab kautuki (butadieen) sisaldus ja jäikuse akrüülonitriili komponent. ABS puhul peab arvestama, et ta ei talu nagu ka teised kautukit sisaldavad materjalid UV- kiirgust. Seepärast ei tohiks ABS- st valmistatud detaile pikemat aega päikese käes hoida. Nad võivad hapramaks muutuda. ABS on habras ka talvel külmaga. Temast valmistatakse iluvõresid, peeglite keresid,
seeriatoodangus olev sõiduauto. Subarul oli tootmises mudel 1000, mis oma madala sümmeetrilise lamavmootoriga oli heaks lähtekohaks ühildamaks nelikvedu selle jõuallikaga. Vaja oli leida lahendus, kuidas jagada vedu käigukastist edasi tagaratastele. Mootori külge liidetud käigukast siirdati auto keskossa. Tekkis küsimus, kas jaotada vedu sildadele läbi traditsioonilise vahereduktori või leiutada selleks parem lahendus. Seejärel sündiski autoehituses unikaalne lahendus - veojagamise mehhanism konstrueeriti käigukasti otsa ja saavutati täissümmeetriline nelikvedu. Algusest peale oli selge, et Subaru nelikvedu peab olema pidev nelikvedu. 1971 aastal turule tulnud lamavmootoriga tagaveoline LEONE pakkus head võimalust oma alusvankriga pideva nelikveo väljaarendamiseks. 1972 aastal esitletud SUBARU Leone Station Wagon oli hea näide pidevnelikveolisest mudelist. Subaru inseneride töö kandis vilja ja
Dupleks 5.00- 0.30- 24.0- 0.030 1.00 0.035 0.015 16.0-19.0 4.0-5.0 0.15 1.4362 7.00 0.60 26.0 Tabel 8 Sulam 24 keemilised elemendid 12 ALUMIINIUM Alumiinium on tõusev trend laevaehituses, nagu ka autoehituses. Terase asendamine alumiiniumiga võimaldab peale võtta rohkem kaupa ja kokku hoida kütuselt.Alumiiniumi kasutamine teeb laevakere ligi poole võrra kergemaks, kuigi alumiiniumsulam maksab viis korda rohkem kui teras. Alumiiniumil on parem korrosioonikindlus kui terasel, sammuti tagab alumiinium laevale parema stabiilsuse. Põhiliselt kasutatakse Al-Mg- sulameid, kõige populaarsem on sulam 5000 tüüpi
saadakse toorMg, mida rafineeritakse vajaliku puhtusastmeni. Mh tootmiseks kas.ka pürometallurgiat, taandades MgO Pb või O-ga. Konstruktsioonimaterjalidena kas.Mg sulameid, legeerituna Al-ga (<10%), Zn-ga 5%, Mn-ga<2,5%, Zr-ga <1,5%. Mgsulamite termotöötluses vajavad nad tunduvalt kauemad seisutamist kuumutamisel <24h, karastuvad õhus ja vanandamiseks peab neid kuumutama. Deformeetitavad Mg-sulameid kas. profiilidena, lattidena, sepistena lennuki- ja autoehituses tänu suurele eritugevusele. Valusulamid on hea vedelvoolavusega, korrosioonikindlad, Rm<20 MPa. 26. Laagrisulamid. =antikfriktsioonmaterjalid, kas. liugelaagrite valmistamiseks või saalede pinna katmiseks. LS peavad olema väike hõõrdeteguriga, hästi määritatavad (selleks peab nende tööpinnas olema väikesi õnarusi, madalate juusptagude
annaabi.ee 
