6. Seestütlev elatiiv kellest? millest? autost autodest 7. Alaleütlev allatiiv kellele? millele? autole autodele 8. Alalütlev adessiiv kellel? millel? autol autodel 9. Alaltütlev ablatiiv kellelt? millelt? autolt autodelt 10. Saav translatiiv kelleks? milleks? autoks autodeks 11. Rajav terminatiiv kelleni? milleni? autoni autodeni 12. Olev essiiv kellena? millena? autona autodena 13. Ilmaütlev abessiiv kelleta? milleta? autota autodeta 14. Kaasaütlev komitatiiv kellega? millega? autoga autodega
4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta 14. Kaasaütlev (komitatiiv) küsimused kellega? millega? autoga; autodega Eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet.
autosse autodesse 5. Seesütlev kelles? milles? autos autodes 6. Seestütlev kellest? millest? autost autodest 7. Alaleütlev kellele? millele? autole autodele 8. Alalütlev kellel? millel? autol autodel 9. Alaltütlev kellelt? millelt? autolt autodelt 10. Saav kelleks? milleks? autoks autodeks 11. Rajav kelleni? milleni? autoni autodeni 12. Olev kellena? millena? autona autodena 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? autota autodeta 14. Kaasaütlev kellega? millega? autoga autodega
millesse? autosse, autodesse seesütlev kelles? milles? autos, autodes seestütlev kellest? millest? autost, autodest alaleütlev kellele? millele? autole, autodele alalütlev kellel? millel? autol, autodel alaltütlev kellelt? millelt? autolt, autodelt saav kelleks? milleks? autoks, autodeks rajav kelleni? milleni? autoni, autodeni olev kellena? millena? autona, autodena 5 ilmaütlev kelleta? milleta? autota, autodeta kaasaütlev kellega? millega? autoga, autodega 10.KIRJAND TEE KINDLASTI MÕTTEKAART! õige parandus näeb välja selline:
1973 aasta chargerid said uue vertikaalse restiga tagatuled ja uued õhuavad ( enam ei ole ka peidetud esitulesid). SE mudelitel oli uus katus, mis oli kolmekordse avaga aken. 1973 aasta chargerid ja kõik Chryslerid olid varustatud 5 mph kaitserauaga ees ja taga. 1974 aasta väheolulisemad muudatused sisalduvad uues värvivalikus, välimistes keremuudatustes ja mootorite valikus. Rõhk nendel aastatel pöördus lukuse asemel jõudlusele. Chargereid ei peetud enam suure jõudlusega autodeks, sest pidevalt tehti uuendusi luksuse osas ja seega kujunes see isiklikuks luksusautoks. Muskelautode ajastu tuli sulgeda ning 1975 aasta charger oleks olnud viimane toode kirstu. 1975-1978 1975 aasta alguses põhines Dodge Charger Chrysler Cordoba põhjal. Välja tuli mitmesuguseid mootori variante: 318 ³ (5.2 L), LA" seeria väike plokk V8 kuni 400 ³ (6,6 L) suur plokk V8. Standard mootor oli 360 ³ (5,9 L) väike blokk. Müük aastal 1975 oli 30812 mudelit
4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta 14. Kaasaütlev (komitatiiv) küsimused kellega? millega? autoga; autodega
1919. Aastal leiutas Malcolm Loughead hüdraulilised pidurid ja kolm aastat hiljem leiutas Hermann Rieseler automaatülekande. Vintage ajastu lõpuks töötati Prantsusmaal välja tugevdatud klaas, mis tänapäeval on külgakendel standartne. Parimad näited Vintage ajastust on Austin 7, mis oli kui sabloon paljudele tootjatele. Bugatti Type 35 oli kõige edukam võidusõiduauto, võites üle 1000 võistluse. Ford Mudel A autod said tolle ajastu kõige müüdavamateks autodeks üle 4 miljoni autoga. Cadillac V-16 oli kõige legendaarsem üliluksuslik auto tol ajastul. 5. Teise Maailmasõja eelne ajastu See ajastu algas Suure Depressiooniga aastal 1930 ja lõppes peale Teist Maailmasõda aastal 1948. Tol ajastul hakkasid domineerima poritiibade ja kinniste keredega autod. Uued olid sedaan-tüüpi autod, millel oli taga pakiruum. Ajastu lõpuks olid autodele külge pandud esituled ja tiivad. 1930-teks aastateks taasavastati
sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. · Asula hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. · Auto vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja trolli, bussi Autodeks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat, · Autorong ühest autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni · Eesõigus liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat TERMINID · Eraldusriba sõiduteid eraldav tõkke- haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks.
Loomulikest liigitustest Selgitame alul paari sõnaga nn. loomuliku kategooria mõistet. Veel hiljuti oldi veendunud, et liigituste ainus õige ja loogiline vorm on puukujuline hargmik: nt. sõidukid jagunevad maa-, vee- ja õhusõidukiteks, maasõidukid omakorda iseliikuriteks ja veetavateks, iseliikurid auru-, bensiini- ja elektrimootoriga sõidukiteks, bensiinimootoriga sõidukid nelja- ja kaherattalisteks, neljarattalised autodeks ja bussideks, autod sõidu- ja veoautodeks jne. Viimaste aastakümnete psühholoogias, lingvistikas ja antropoloogias tehtud leidude põhjal on aga selgunud, et inimene oma praktilises maailmaliigenduses jagab asjad kõigepealt nn. põhitasandi kategooriateks, mis moodustuvad eriliste prototüüpsete (tüüpiliste, sagedaste) tunnusekimpude põhjal: auto on selle järgi umbes `bensiini- või diiselmootoriga sõiduk või veok, mitte vähem kui 4 rattaga, liigub harilikult teel (st
Kogu registreerimise tseremoonia võttis aega umbes 30 minutit. Pulmasõit on jäänud ka autode ajastul üheks pulmade oluliseks osaks. 20.sajandi teisel poolel ei kandnud see enam aastasadade tagust pruudi uude koju viimise rituaali. Jäänud oli aga pulmade kõigile teadustamise roll: see oli pulmade osa, mis kõigile näha. 22 Hobustega sõideti pulmas talve ajal, kui teed olid täis tuisanud ja teisiti polnud võimalik. Pulmaliste autodeks olid sel ajal veoautod, bussid tulid 1960-ndatel aastatel. Pruutpaarile katsuti sõiduauto saada, kuid vahel sõitsid nad ka koos teiste pulmalistega veoautos. Noorpaari auto on ikka pidanud teistest erinema ja parem välja nägema. Astast 1962 on kirja pandud, et pruutpaari auto peaks ,,Volga ,,olema. 1970-ndatel aastatel sünnib komme ehtida pruutpaari auto vanikute, mõnel pool lisaks nukkudega. Viimast peeti aga õigustatult venepäraseks ja väga laialt seda omaks ei võetud.
annaabi.ee 
