mõtted tulevad esile neis olukordades, kus õppija seostab infot ja kogemusi. J. Piaget väitis, et inimese intellekti kujunemine on tingitud tema enda mõtteskeemide talletumisel mälus. Konstruktivistliku õpikäsitluse peamised seisukohad Õppija on iseseisev aktiivne õppeprotsessis osaleja, kes konstrueerib oma teadmised ise ning ei kopeeri ega võta neid üle autoriteetidelt (raamatud, õpetaja jne). Õppimine toimub reaalelulised, mõtestatud, autentses situatsioonis. Lahenduskäike ja õigeid vastuseid võib olla mitu. Õppeprotsessi üle omab õpilane täielikku kontrolli, valides ise kuidas õppida ning millised on tema eesmärgid. Õppimine toimub sotsiaalses keskkonnas, koostöös kaasõppijatega. Õpikeskkond toetab erinevaid õppimisviise ning on mitmekesine õppija suhtes. Sotsiaalkonstruktivism Loojaks Lev Võgotski. · Võgotstki sõnul on teadmiste omandamine protsess, kuhu on haaratud inimesed meie ümber ning
fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. Etendused: Tänapäeva Bach esinejad tavaliselt tegutsevad kahes traditsioonid: nii-öelda "autentses tulemuslikus praktikas", kasutades ajaloolist tehnikat , või teise võimalusena kasutada tänapäevaseid vahendeid ja mängides tehnikat, kusjuures suundumuses suuremad komplektid. Bachi ajal orkestrid ja koorid olid tavaliselt väiksemad kui teada näiteks, Brahms, ja isegi Bachi kõige ambitsioonikam koori teos, näiteks tema Missa h-moll ja kirgi, mis koosnevad suhteliselt tagasihoidlike jõududega. Bachi olulist kammermuusikat ei
Matthew Arnold ütleb:" Kultuur on parim, mida on maailmas öeldud ja mõeldud." Kultuur peaks olema täiuse poole püüdlemine läbi ilu ja tarkuse. Lähenemise probleemid: 1) liiga universalistlik 2) europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks) nt kohustuslikus kirjanduses puudub Jaapani, Aafrika jne kirjanike teosed. 3) loob liiga jäiga eristatuse ,,Kõrge" ja ,,Madala" kultuuri vahel 4) ei vaatle elatud kultuuri tervikuna autentses kontekstis. 2. Mis on kultuur antropoloogide arvates (vrdl. Franz Boasi ja Clyde Kluckhohni definitsioone)? Franz Boas: arvab, et igasugune kultuur on unikaalne. Selle asemel, et lugeda raamatuid teistest kultuuridest, tuleks hoopis kohale uurima minna. Ütleb ka, et kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade välj.vorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju
võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' Lähenemise probleemid: 1) liiga universalistlik 2) europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks, nt kohustuslikus kirjanduses puudub Jaapani, Aafrika jne kirjanike teosed. 3) loob liiga jäiga eristatuse ,,Kõrge" ja ,,Madala" kultuuri vahel 4) ei vaatle elatud kultuuri tervikuna autentses 7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? 1)Boas: 'Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' 2)Williams: Kultuur on tavaline (Kultuur = inimtegevus ja sümboolsed struktuurid, mis sellele tegevusele tähenduse annavad)
Seega oleme võtnud kõigist teistest toidukultuuriest parima, arendanud edasi ja kombineerinud selle oma toidupärandiga. Eesti erinevais paigus, Lääne-, Lõuna- ja Ida-Eestis, on võimalus leida mitmeid piirkondi, kus on säilitatud ajalooliselt välja kujunenud, eripärase köögi toite ja toidukultuuri. Nii pakutakse Saaremaal või Kihnu saarel, Setomaal või vanausuliste külades just neile paikadele omaseid toite autentses kultuurikeskkonnas. Kindlasti peaks Eesti külalidtele pakkuma meile eriti iseloomulikke toite: leiba ( magushaput rukkileiba, hapukapsaleiba, silguleiba), suupisteid ( kilusalatit, marineeritud ja soolatud räimi), sülti, sõira, suppe ( eestipärast herne-, talupoja-, külasuppi), põhitoite ( Mulgi putru, Mulgi kapsast, seapraadi, suitsutatud liha ja kala, hautatud hapukapsaid, verivorste), magustoite( metsamarju,
õpieesmärkidele vastav ning küllalt keeruline, et analüüsi õigustada. Juhtumi/probleemipõhise õppe aluseks on konstruktivistlikust õpiteooriast tulenevalt järgnevad seisukohad (Krull 2000): õppija on iseseisev aktiivne õppeprotsessis osaleja, kes konstrueerib oma teadmised ise, mitte ei kopeeri ega võta neid üle autoriteetidelt - olgu selleks raamatud või õpetaja; õppimine peab toimuma reaalelulises, mõtestatud, autentses situatsioonis (erinevalt dekontekstualiseeritud formaalsetest situatsioonidest); lahenduskäike ja nn "õigeid vastuseid" võib olla mitu; õppija omab kontrolli õppeprotsessi üle, valides ise oma õppimise tempo ja seades endale ise eesmärgid; õppimine on sotsiaalne tegevus; õppimine toimub koostöös kaasõppijatega; õpikeskkond peab olema mitmekesine, toetades erinevaid õppimisviise. See meetod võimaldab arendada olukordade analüüsimise oskust. 10
korrata üht sõna, ega ka fraaside ja reeglite kordamisele, kui see toimub otsese suhtlemise arvelt. Selle asemel tuleb rahuldada õpilaste vahetut suhtlemisvajadust, matkides teises keeles nii palju kui võimalik emakeelset eneseväljendust ja järk-järgult raskusastet tõstes kindlustada edasiminek. Avastamine · Originaaltekstide uurimine Keelekümblusprogrammi õpilastel peab olema võimalus uurida keelt autentses kontekstis eri meetodite abil, mis aitavad teha üldistusi ja luua keelekasutuseks reegleid. Õppimise algjärgus tuleb pakkuda võimalikult palju etteaimatava struktuuriga suulisi ja kirjalikke tekste (nt riimuvad luuletused, kordused). Nii hakkavad õpilased järk-järgult paremini mõistma omavahelises seoses sageli kasutatavaid sõnu, väljendeid ja lausestruktuure. · Huvilugemine ja kirjutamine Alguses tuleb rõhk asetada meelelahutuseks ettevõetud lugemisele ja kirjutamisele
Objektiivset või subjektiivselt? Lepingut tõlgendatakse heas usus. Tänapäeval peaks olema objektiivne. Kui mingit eriterminit kasutatakse ja millel on oma kindel mõte tuleb seda järgida. Leppe I ptk-s peaks olema oluliste terminite defineerimine (definitsioon). Paljud lepped kirjutatakse mitmes keeles. Tõlkimisel ei pruugi aga leida täiesti täpset vastet. Eeldatakse, et lepingu terminitel on igas autentses tekstis ühesugune tähendus. Kui on vaidlemise ruumi tõlgendamisel jääb peale sõna kitsam tähendus. Töögrupi keel pole veel seda reeglit mida enamus mõtles, see jääb kehtima. PARANDAMINE Ettepanek viia parandus sisse. Sätestatud .VLK alates art 39. Kui tegemist kahepoolse leppega tahavad parandusi teha, siis teevad, kui ei taha, siis ei tee.
annaabi.ee 
