sõber. Michael Grandage sündis 1962 aastal Inglismaal. Ta on Briti teatri direktor ja produtsent. 2010 aastal võitis ta Tony auhinna parima lavastuse eest. Oma lavastuse debüüdi tegi ta 1996 aastal, kui tõi lavale Viimase Yanki etenduse. Kokku on ta lavale toonud 38 teatri etendust Inglismaal, 3 teatri etendust USAs ja ka 3 ooperit, mis on kõik väga kõrgelt hinnatud. Ta on kokku saanud 13 autasu ja nominendiks mitmetele autasudele on ta esitatud kaheksal korral. Tony auhinnaga pärjatud lavastaja Michael Grandage teeb METi debüüdi Mozarti aegumatu meistriteose lavaletoomisega, mis on tulvil karismaatilist elujanu, koomikat ja melodramaatilisust. Ooperi dramaatiline ülesehitus ja muusikaline komplekssus haarab vaataja kaasa Mozarti lõbusa elumänguga, mille käivitajaks on surm. Don Giovanni on mees, kes armastab naisi, tal on igas linna 100 armukesi. Loo
Bernini on öelnud: ,,Ma võtsin marmori ja muutsin selle painduvaks vahaks, nii sain ma lähendada skulptuuri maalikunstile." Tema kujutatud iskute poosid on liikuvad ja otsekui juhuslikud. Neile on iseloomulikud energilised peapöörded ja võimsad parukad. Samuti pööras Bernini suurt tähelepanu voogavatele riietele, lastes neil keerduda ja loogelda, et rõhutada liikuvust. Bernini pööras erilist tähelepanu detailidele, näiteks nööpidele, pitsidele ja autasudele. Enne skulptuuri juurde asumist tegi Bernini alati eskiise. Tänu põhjalikule eeltööle suutis ta skulptuurportreedes alati rõhutada kõige iseloomulikumat. Bernini sündis Napolis, tema isa oli maneristlik skulptor Pietro Bernini, kes pärines Firenzest. 7-aastasel saatis Bernini oma isa tööreisidel Rooma. Roomas pälvis noor, kuid andekas Bernini kunstnik Annibale Carracci ja Paavst Paul V tähelepanu ning Bernini hooldajaks Roomas hakkas Paavsti nõbu kardinal Scipione Borghest
Räägin oma referaadis kuulsast Norra matemaatikust Niels Henrik Abel'ist.Niels Henrik sündis 5.augustil 1802.aastal pastor Sören Georg Abeli teise pojana.Mitmed tema isapoolsed esivanemad olid olnud silmapaistvad kirikutegelased ja kõik nad,isa kaasa arvatud olid haritud mehed.Anne Marie Simonsen,Abeli ema oli ilus ja elurõõmus,temalt päris Niels kena välimuse. Niels Henriku lapsepõlveaastaid varjutas Napoleoni vallutussõdade järelmõju.Vatamata autasudele oli pastori seitsme lapsega õnnistatud rahaline olukord raske.Niels õppis algul oma isa juhendusel.Lõpuks õnnestus teda 13-aastasena koos vanema vennaga paigutada keskajast pärinevasse Oslo Toomkooli,kus neile anti kooli poolt majanduslikku toetust.Distsipliin koolis oli erakordselt raske.Põhiaineteks olid vanad keeled,ajalugu ja usuõpetus.Niels jõudis neis keskpäraselt ja kannatas väga koolis valitsevate tingimuste all.Kooli matemaatika õpetaja
ta lähendas skulptuuri maalikunstile. - Berninit paelusid röövimissteenid, et näidata jõulisi kehasi ja pinges lihaseid. - Tema kujutatud iskute poosid on liikuvad ja otsekui juhuslikud. Neile on iseloomulikud energilised peapöörded ja võimsad parukad. - Bernini pööras suurt tähelepanu voogavatele riietele, lastes neil keerduda ja loogelda, et rõhutada liikuvust. - Sammuti pööras Bernini erilist tähelepanu detailidele, näiteks nööpidele, pitsidele ja autasudele. - Enne skulpruuti juurde asjumist tegi ta palju eskiise(töö kavand, esialgne visand). Põhjalik eeltöö võimaldas tal skulptuurportreedes rõhutada alati kõige iseloomulikumat. Teosed Skulptuurid · ,,Aeneas, Anchises ja Ascanius" (1619) - skulptuuril kujutas Benini kolme erinevas vanuses meest, püüdes väljendada nende erinevaid oskusi ning arusaamu maailmast. · ,,Prosepina röövimine" (1621-1622) - Skulptuuris kujutatakse seda, kuidas Pluton röövib endale kauni kevadneiu.
Olümpiamängude autasud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Olümpiamängude autasud käivad kaasa olümpiamängude ja olümpialiikumisega. Olümpiamängude ja olümpialiikumisega käivad kaasas mitmed autasud. Lisaks olümpiamängude autasudele annab ROK autasusid ka olümpialiikumise edenemise eest. Olümpiamängude auhinnamedal Click to edit Master text styles Second level Third level Olümpiamängude auhinnamedali Fourth level esikülje (avers) kavandi aluseks on Fifth level 1928. aasta Amsterdami mängude
olümpiamängude sünnimaa Kreeka ning lõpetab korraldajamaa delegatsioon. Olümpiamängude autasustamistseremoonia ajal võitjad tõusevad autasustamispjedestaalile, heisatakse riikide rahvuslipud, mängitakse olümpiavõitjaks tulnu rahvushümni. Esmakordselt toimus autasustamine sellise korra järgi 1932. aasta Los Angelese olümpiamängudel. Olümpiamängude autasud käivad kaasa olümpiamängude ja olümpialiikumisega. Lisaks olümpiamängude autasudele annab ROK autasusid ka olümpialiikumise edendamise eest. Olümpiamängude auhinnamedali esikülje (avers) kavandi aluseks on 1928. aasta Amsterdami mängude medali kavand, mille autor on Itaalia kunstnik Giuseppe Cassioli. Medali tagakülg (revers) on alates 1972. aasta Müncheni olümpiamängudest olnud varieeruv. Olümpiamedali läbimõõt peab olema vähemalt 60 mm ning paksus 3 mm. Olümpiamängude mälestusmedali saavad mängudel viibinud riikide delegatsioonide kõik liikmed rahvuslike
võttes osa lahinguist Poolas ja Ida-Preisimaal. Allohvitserina sai ta vapruse eest Püha Georgi IV järgu medali, Püha Georgi IV, II, II ja I järgu sõduriristid ning Prantsuse Medaille Mimitaire'i. 1915.aasta aprillis ülendati J. Kruus vapruse eest lipnikuks, seejärel käis ta 22.korpuse ohvitserikursustel, millised lõpetas sama aasta 11.septembril. 1916.aastal määrati ta rooduülemaks, hiljem pataljoniülemaks kapteni auastmes. Ohvitserinagi teenis J. Kruus lisa oma autasudele- ta sai vapruse eest Püha Stanislavi III ja II järgu, Püha Anna IV, III ja II järgu ning Püha Vladimiri IV järgu ordenid. I maailmasõjast tuli ta Saksa okupatsiooni ajal koju kui enim autasustatud eestlasest sõjaväelane. Vabadusõja algul määrati J. Kruus 3.jalaväepolgu II pataljoni ülemaks ja 1919.aasta veebruaris sama polgu ülemaks. Juhatas 3.jalaväepolkuVabadussõja lõpuni, saades 19.novembril 1919 alampolkovnikuks. Teenis Vabadussõjas välja
annaabi.ee 
