Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Austria". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viin, austrias, viinis, muusika, saiad, alpides, kohvikus, palee, wien, raekoda, autoga, õlu, rahaühik, riigikeel, tolerantne, unustada, edelweiss, metsad, valss, salzburg, tegevuspaik, piiskoppide, baierimaa, vendade, muinasjutt, romantilised, kunagise, dünastia, aegsetest, talvepalee, barokne, suveresidents, belvedere, istuda, muuseume, küllagaAustria Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa liitu. Riigikeeleks on seal saksa keel ning pealinnaks Viin. Rahaühik on Austria silling (ATS). Pindala: 83 858 km² Rahvaarv: 8 080 000 (1999) Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), muslimid (2%) Naaberriigid Austria Vabariik on maismaariik, piirnedes põhjast Saksamaa, Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ungariga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, läänest Sveitsi ja kääbusriigi Liechtensteiniga. Majandus Austria, alates 1995. aasta algusest Euroopa Liidu liige, on kõrgelt arenenud tööstusriik,
AUSTRIA Üldandmed Austia Vabariigi kohta Pealinn: Viin (Wien) Rahvaarv: 8,3 miljonit Euroopa Liidu liige: Alates 01.01.1995 Pindala (km²): 83 858 Religioon: rooma katolik 88%, protestante 9% Keel: Saksa keel Rahaühik: Euro Ingliskeelne nimi: Austria Venekeelne nimi: Австрия Omakeelne nimi: Österreich Elanike arvud seisuga 1.1.2012.: Viin - 1,731 mln Graz - 265 tuh. Linz - 191 tuh. Salzburg - 149 tuh. Innsbruck - 121 tuh. Klagenfurt - 95 tuh. Religioon Keel Saksa keel on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel Kõneleb umbes 100 miljonit inimest Kirjakeele tähtis arendaja Martin Luther Saksa keel on mõjutanud tugevasti ka Eesti keele sõnavara Saksa tähestik: A B C D E F G H I J K L MNOPQRSTUVWXYZÄÖÜß
........................................................................................ 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Austria ajalugu.....................................................................................................................3 Austria kultuur..................................................................................................................... 4 Muusika........................................................................................................................5 Kirjandus......................................................................................................................5 Arhitektuur...................................................................................................................6 Kunst......................................................................................................
Sisukord Sisukord............................................................................................1 Sissejuhatus.....................................................................................................................2 Austria ajalugu...............................................................................................................3 Austria kultuur Muusika........................................................................................4 Kirjandus.......................................................................................4 Arhitektuur....................................................................................5 Kunst...........................................................................................5 Turism..............................................................................................6
....................... 10 Lisa1. Austria kaart..............................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................11 4 1.ÜLDANDMED Austria Vabariik (Rebublik Österreich) Pindala: 83,870 km² Rahvaarv: 8,192,880 (2006) Rahvastiku tihedus: 97 inimest/km2 Pealinn: Viin Riigikord: demokraatlik vabariik Haldusjaotus: 9 liidumaad: Burgenland, Kaernten, Niederoesterreich, Oberoesterreich, Salzburg, Steiermark, Tirol, Vorarlberg, Wien Riigikeel: Saksa keel Rahaühik: EURO Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), moslemid (2%) Ajatsoon: GMT + 1 Kliima: Kliima on mõõdukalt kontinentaalne, niiske, Viinis on keskmine temperatuur jaanuaris -2 °C, juulis 19,5 °C, sademeid 640 mm aastas. 5 2.ASEND
Austria Vabariik asub Kesk-Eoroopas. Austria pindala on 83850 km² , rahvaarv 7550000 (1983.a.) . Austria pealinn on Viin ja riigikeeleks saksa keel. Austria piirinaabrid on läänes Shveits, põhjas Saksamaa, Tsehhi ja Slovakkia, idas Ungari ja lõunas Jugaoslaavia ja Itaalia. Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa. 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademete hulk suureneb
aastast korraldatakse igal aastal märtsi kuus lillenäitus Amesterdam · Hollandi Kuningriigi pealinn, ehkki valitsusasutused asuvad Haagis · suur osa Amesterdami linnast ning selle ümbrusest asub allpool merepinda Vaatamisväärsused: · Vincent van Goghi muuseum · Rijksmuseum Riiklik Kunstimuuseum Rembrandt ,,Öine vahtkond", Delfti portselan · Stedelijk kaasaegse ja moodsa kunsti muuseum · Rembrandti majamuuseum · Kuningapalee endine raekoda De Dami väljak · Viieteist Silla Sild · Coffeeshop'id Haag, Den Haag e Gravenhage · elanike arv - 463 826 · Hollandi valitsuse ja parlamendi asukoht · Haagis elab ka kuningas Willem Alexander Haag on ka üks ÜRO pealinnadest, kus asuvad ÜRO organisatsioonid: · rahvusvaheline kohus · rahvusvaheline kriminaalkohus · keemiarelvade keelustamine organisatsioon Madurodam mini teemapark Rotterdam majanduslinn Delft Vana kirik (1240)
OLUSTVERE TEENINDUSJA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Karmo Kaljula Austria Referaat Olustvere 2014 Üldinfo Austria Vabariik (Rebublik Österreich) President: Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik Pindala: 83 858 km² Rahvaarv: 8 080 000 (1999) Pealinn: Viin Haldusjaotus: 9 liidumaad Riigikeel: Saksa keel Rahaühik: Austria silling (ATS) Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), muslimid (2%) Riigilipp ja geograafiline asend Austria võib uhke olla maailma ühe vanima riigilipu üle, mis pärineb 12. sajandist. Austria hertsog Leopold V (1157 94) võttis osa kolmandast ristisõjast ja nagu enamik ristisõdalasi, kandis valgeid ülerõivaid. Acre lahingus 1191
Riigi ülevaade Koostaja: Kert Sakkeus Juhendaja: Vootele Hansen Tallinn 2015 2. Millised mäestikud, mägismaad, tasandikud ja madalikud on valitud riigis? Alpi mäestik hõlmab umbes kaks kolmandikku riigi pindalast. Eristuvad Ida- Alpid, Kesk-Alpid ja Lõuna-Alpid. Ülejäänud maa-ala on lainjas tasandik ja idapoolne Doonau madalik, kus asub ka Austria pealinn Viin. Kuidas mõjutab pinnamood asustust, põllumajandust, transporti ja turismi? Kuna Alpi mäestik hõlmab umbes kaks kolmandikku riigi pindalast, siis ehitatakse kõik majad mägede külgedele. Transporti see väga ei mõjuta, aga kuna kõik teed on ehitatud samuti mägede külgedele, siis võtab ühest kohast teise jõudmine kaua aega. Turismi pinnamood ei mõjuta, kuna Austria on väga mitmekülgne turismimaa.
ELULUGU Franz Joseph Haydn (31. märts või 1. aprill 1732 Rohrau – 31. mai 1809 Viin) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda. Alates 1761. aastast töötas Haydn Ungaris rikkas Esterházy õukonnas, mis asus Viinist 50 km kaugusel. Tema sinna asudes oli valitsejaks muusikast pidav vürst Paul II
Helilooja Franz Joseph Haydn kool klass nimi Franz Joseph Haydn Franz Joseph Haydn(31. märts või 1. aprill 1732 Rohrau 31. mai 1809 Viin) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Lapsepõlv Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda Aastad Esterházy õukonnas Alates 1761. aastast töötas Haydn Ungaris rikkas Esterházy õukonnas, mis asus Viinist 50 km kaugusel. Tema sinna asudes oli valitsejaks muusikast pidav vürst Paul II Anton Esterházy ja
Austria Austria üldandmed Austria pindala - 83 879 km² Austrias elab 8,5 mln elanikku (2015. aasta andmetel) Pealinn - Viin Rahvastikutihedus - 101,4 in/km² https://goo.gl/PzktHj Maastik Austria maastik on väga mägine, kuna suure osa riigi territooriumist (60-70%) võtavad enda alla Alpid. Ainult 32% Austria maastikust on alla 500m merepinnast. Kõrgeim punkt - Grossglockner https://goo.gl/dRKsSR Kliima Suur osa Austriast asub mõõdukas kliimatsoonis. Kuna ligi 70% maastikust moodustavad Alpid, siis on mäestikuline kliima domineeriv
Austra tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 30,96%, Itaalia 8,17%, Sveits 4,99%, Ameerika Ühendriigid 3,99% (2009).[1] [redigeeri] Import Austra tähtsaimad impordiartiklid on[1] * masinad ja varuosad * mootorsõidukid * kemikaalid * metallikaubad * õli ja õliproduktid * toidukaubad Austria tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 45,07%, Sveits 6,76%, Itaalia 6,66%, Holland 4,03% (2009).[1] [redigeeri] Tööjõud ja tööhõive 2008. aasta esimeses kvartalis oli Austrias registreeritud töötuid 175 000, millele vastab Austria arvutusmetoodika järgi töötus 6,7% (Euroopa Liidu metoodika järgi 4,2%). Kõige suurem töötus on teeninduses, eriti turismimajanduses. Koos koolitatavate inimestega on tööta umbes 296 800 inimest. Töötutest oli 2008. aasta esimeses kvartalis mehi 93 600 ja naisi 81 600 ning alla 25- aastasi noori umbes 48 000. Töötuse näitajad on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes head. 5564-aastastest töötab 40,7%
turismimeka positsiooni. Maalilised orud, avar mägismaa, võimsad liustikud, kristallselge veega järved, pehme kliima, arenenud infrastruktuur, esmaklassiline teenindus, kohalike elanike külalislahkus, grandioossete ajalooliste ja kultuuriliste mälestiste rohkus, hea asukoht, majanduslik ja poliitiline stabiilsus moodustavad vaid väikese osa Austria Vabariigi väärtuste nimistust. ! Suvel on turistide seas kõige kõige populaarsem Viin. Pealinnas paiknevad mitmed uhked kirikud (sh Püha Stefani Katedraal) ja arhitektuuripärlid, sh Schönbrunni loss, mis koos parkidega kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Pildil võite näha Kunstiajaloo muuseumi. ! Talvisel hooajal on Austria, eriti maa lääneosa, suusaturistide paradiis. Alpides asuvad suusakuurordid on ülemaailmse kuulsusega. Austria kõige kuulsamad suusakuurortid on Mayrhofen, Serfaus, St. Anton, Sölden ja Ischgl. Suvisel ajal on Alpides aga väga
maa idaosas on riigi enamrahvastatud ja majanduslikult enimarenenud piirkonnad. Austria asub mõõduka kliima tsoonis, mis on üleminekupiirkond Atlandi ookeanilt tulevast mõõdukast kliimast maa lääne- ja loodeosas kontinentaalsete mõjudega kliimale maa idaosas. Sademete hulk väheneb tunduvalt läänest itta. Erinevused maapinna vormides ja kliimas tingivad rikkaliku floora ja fauna esinemise. Vastavalt rahvaloenduse andmetele oli Austrias 1997. aastal lõpus 8,07 miljonit elanikku, kelledest umbes 98 % on saksakeelsed. Liitriigi lõuna- ja idaosas elavad kuue Austrias tunnustatud rahvusgrupi liikmed: idaosas horvaadid, ungarlased, tsehhid, slovakid, samuti romad ja sindid (mustlased). Lõuna-Kärntenis ja Lõuna Steiermarkis elavad sloveenid. Palju on elama asunud ka türklasi Austriasse. On ülekaalukaid olukordi koolides, kus klassis on rohkem Türklasi kui Austerlasi. Faktid
annaabi.ee 
