Tallinna Mustamäe Gümnaasium Puiduseened Austerservikud Marit Kadopa G2L Tallinn 2009 Sissejuhatus Austerservikud (Pleurotus ostreatus) kasvavad parasniisketes metsades üle maailma, enamasti langenud puudel. Aasias on seda seent toiduks kasvatatud kaua ja viimasel ajal kasvatatakse teda kommertslikult paljudes maades. Meetod, mille abil seened kasvama pannakse, sarnaneb looduslikule. Lehtpuu kändudesse puuritakse augud, millesse asetatakse kork seeneniidistikuga. Lisaks võivad need seened kasvada suurtes pudelites, plastikkorvides, augustatud
Need seisavad seal 3- 4 nädalat ja peale seda hakkavad nendest aukudest seened välja kasvama. Esimene saak on umbes 3-4 nädala möödudes, saagikus on umbes 85%. Ühest ja samast substraadist saab 2- 4 saagi korjet teha,siis muutub see kõlbmatuks. Ühe kilogrammi hind on 60 EEK. 5. Hallitus tekib substraatidel ja pruunilaiksus tekib shampiljoni kübaral 6. Cecid kärbes Phorid kärbes Sciarid kärbes 7. austerservikud shampiljonid kuningservikud shiitake 8. Austerservikud Kukeseened Riisikad Puravikud Kuningservikud Paddy Straw Enokitake Maitake Nameko Veinipunane Stopharia Shiimeji Kuritake Kukirage Shampiljonid Mustad seened Reishi
Nõukogude ajal oli suurimaks seenekasvatajaks Luunja sovhoos, kus kasvatati sampinjone. Austerservikuid kasvatasid mitmed metsamajandid kõrvaltootmisharuna. Tegu oli ekstensiivse meetodiga, kus substraadina kasutati lehtpuupakke. Toodangut saadi ebaühtlaselt. Saaki turustati kohalikes poodides ja sööklates, kuid seene vähese tuntuse tõttu oli müük üsna tagasihoidlik. Arvatavasti just realiseerimisraskuste tõttu lõpetaski enamik seenekasvatajaid tootmise. Austerservikud on serviti puutüve külge kinnituvad seened, mis kasvavad parasniisketes metsades üle maailma. Seen kasvab ka parkides, aedades, puiestikes, kalmistutel, surnud ja elusatel lehtpuudel, kändudel ja pakkudel ning selle seene suured, lihakad kübarad kasvavad enamasti hulgakesi otsekui riiulitena üksteise kohal, harvmini üksikult või kahe-kolmekaupa koos. Austerserviku puhastamine pole just kõige raskem. Kuna austerservikud kasvavad tavaliselt
· Risoomidega (kalmus) 8.Mille poolest erineb regeneratsioon paljunemisest? Regeneratsiooni puhul organismi osad uuenevad või taastuvad, uusi organisme ei teki. 9.Mis on mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus? Üks vanimaid paljunemise viise. Vaja vaid ühte vanemorganismi. 10.Kuidas inimene kasutab ära erinevate organismide mittesugulise paljunemise võimet? · Seente puhul mütseeli külvamine erinevatele kasvukeskkondadele (austerservikud, sampinjonid · Loomadel kloonimine ja embrüode jaotamine ning siirdamine · Taimedel kõige laiemalt levinud; erinevate sortide paljundamine (meristeemmeetodil, pookimine silmastamise ja oksastamisega, tütarsibulate, mugulate, risoomide, pistokste, pistikute jne. paljundamine) 11.Milleks on vajalik organismide rakkude jagunemine? · Surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks · Paljunemiseks · Kasvamiseks · Tagatakse organismi samasuse püsimine. 12
8. Mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus- üks vanimaid paljunemise viise, vaja ainult ühte vanemorganismi. järglaste arvukus on suurem( arvukas järglaskond), ei võta nii palju aega, vaja läheb ainult ühte isendit 9. Inimene kasutab ära organismide mittesugulise paljunemisvõimet KARTUL Seente puhul mütseeli külvamine erinevatele kasvukeskkondadele (austerservikud, šampinjonid Loomadel kloonimine ja embrüode jaotamine ning siirdamine Taimedel kõige laiemalt levinud; erinevate sortide paljundamine (meristeemmeetodil, pookimine silmastamise ja oksastamisega, tütarsibulate, mugulate, risoomide, pistokste, pistikute jne. Paljundamine 10. Organismide rakkude jagunemise vajalikkus- Surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Paljunemiseks Kasvamiseks Tagatakse organismi samasuse püsimine.
-mugulatega (kartul) -sibulatega (tulp, sibul, liilia) -juurevõsudega (lepp, vaarikas) -võsunditega (maasikas, hanijalg) -pistikutega (paju, mustsõstar) -lehtedega (begoonia) 8.Mis on mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus? lühikese ajaga suur järglaskond, geneetiliselt identsed järglased, evolutsioon aeglane 9.Kuidas inimene kasutab ära eri organismide mittesugulise paljunemise võimet? Seente puhul mütseeli külvamine erinevatele kasvukeskkondadele (austerservikud, šampinjonid), loomadel kloonimine ja embrüode jaotamine ning siirdamine, taimedel kõige laiemalt levinud erinevate sortide paljundamine 10.Milleks on vajalik organismi rakkude jagunemine? Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil vanemrakust moodustuvad tütarrakud. Lisaks on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste paranemisteks. 11.Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? tütarrakud 12.Millistest osadest koosneb rakutsükkel
väljatulek (kg/l) 0,266 käibemaks 20% 12,50 1 portsj. 1 portsjoni väljatulek (kg/l) 0,266 müügihind 75,00 Portsjonite arv 1 TEHNOLOOGIA: 1. Puhasta, pese ja haki porgand 2. Koori ja haki sibul 3. Puhasta ja haki kapsas 4. Puhasta austerservikud 5. Kuumuta pann ja pruunista sellel porgand, kapsas, sibul ja austerservikud 6. Maitsesta pruunistatud porgand, kapsas, sibul ja austerservikud teriyaki kastmega 7. Kuumuta potis vesi ja maitsesta vesi soolaga 8. Asete riisipaberid kuuma vette ja lase mõni minut liguneda 9. Tõsta seejärel riisipaberid külma vette tahenema 10. Aseta riisipaberid lauale, pane selle peale porgandi, kapsa, sibula ja austerservikute segu ja voldi leht ümbrikuks 11
Kõik need tükid mis loomal liiguvad kõige rohkem, näiteks kaekakarbonaad, esi- ja tagakoot 9. Kirjelda püreesuppide valmistamist (toorained, tehnoloogia, kasutamine) Püüreesuppide valmistamiseks võetakse 60% supivedelikku ja 40% muid toiduaineid, kusjuures supile nime andvat toiduainet peaks olema vähemalt 25%. Tooraine : Köögiviljad (lillkapsas, kartul, porgand, kõrvits, tomat) Seened ( sampiljonid, austerservikud, mahedamaitselised seened (pilvikud) Liha (veis, sealiha, linnuliha, vasikaliha) Kala ja mereannid ( krevettid , vähk, lõhe, ) Tehnoloogia: Täitetooraineid eeltöödeltatakse ja tükeldatakse väiksemateks tükkideks, et säilitada väärtuslikke toitaineid. Värvilised köögiviljad kuumutatakse väheses rasvaineis ja seejärel keedetakse puljongis. Köögiiviljapüreesupid tihendatakse tärkliserikaste köögiviljadega.
annaabi.ee 
