Süstoolne rõhk Keskmine rõhk Pulsi rõhk Diastoolne rõhk Vererõhu mõõtmise meetodid jagunevad järgmiselt: · Otsese e. invasiivse mõõtmise meetod (arterisse viiakse rõhuanduriga ühendatud nõel või kanüül) · Kaudsed ehk mitteinvasiivsed mõõtmised (rõhu taset hinnatakse mitmesuguste fenomenide alusel) : Riva-Rocci/Korotkovi meetod ehk auskultatoorne meetod Ostsillomeetrilisel meetodil Ostsillomeetriline meetod ja automaatne vererõhu mõõtmine. Ostsillomeetrilisel meetodil määratakse vererõhk süsteemis arter+rõhumansett tekkivate pulsituigete põhjal. Vasturõhu muutmisel muutub arteri transmuraalne rõhk ja sellega seoses ostsillatsioonide kuju ning amplituud. Kui arteri sein on pingevaba, on ostsillatsioonide amplituud maksimaalne. See vastab keskmise arterisisese rõhu tasemele
8 lapse selja liikumist (kui laps kõhuliasendis). Loetakse hingamisliigutused ühe minuti vältel. Foto 1. Visuaalne hingamissageduse mõõtmise meetod (Arula 2009). Palpatoorne hingamissageduse mõõtmise meetod Käsi asetatakse vastavalt kas kõhule, rindkerele või seljale ja loetakse hingamisliigutused ühe minuti vältel. Foto 2. Palpatoorne hingamissageduse mõõtmise meetod (Arula 2009). Auskultatoorne hingamissageduse mõõtmise meetod Kuulatletakse stetofonendoskoobiga kopsude piirkonda ja loetakse hingamisliigutused ühe minuti vältel. Eelistatult selja piirkonnast, sest siis võimalik lapsele jääda 9 märkamatuks. Oluline on lapse tähelepanu kõrvale juhtimine protseduurist. Auskultatoorne viis võib olla raskendatud, eriti imikueas kuna segavaks teguriks on
Nõrmaalseks väärtusekd võib lugeda kuni 130/85 mm Hg, optimaalseks 120/85mmHg. Vererõhk on kõrgenenud( arteriaaalne hüpertensioon), kui see ületab 140/90 mmHg. Arteriaalse hüpotoonia ehk madala vererõhu piiriks loetakse väärtusi alla 100/60 mmHg. Ned kellel on looduse poolt antud madal vererõhk, haigestuvad teistega võrreldes palju harvemini südame ja veresoonkonna haigustesse. ARSTI JUURES KASUT VERERÕHU MÕÕTMISEKS PALPATOORSET E Riva-Ricci meetodit. Vererõhu mõõtmise auskultatoorne e Karotkovi meetod. Korotkovi toonid. Peamiselt mõõdetakse astillomeerilisel meetodidl. Üldine perifeerne takistus on suures e kehavereringes oliliselt kõrgem kui väikeses e kopsuringes ja selle tõttu erinevad ka süstolis vatsakeste poolt arendavad rõhud. Süstoli ajal tõuseb rõhk vasemas vatsakeses 110- 130 mmHg-ni ja paremas vatsakeses 25 mmHg-ni. Pärast poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk kehavereringes suuhtes arterites 70-80 mmHgni ja kopsuvereringe arterites 8-10 mmHg- ni
häire (Sell 2003). 25 8.3.5.2. Arteriaalse vererõhu mõõtmise mitteinvasiivsed meetodid Mitteinvasiivset ehk kaudset meetodit kasutatakse igapäevases praktikas. Kaudsete meetodite korral surutakse perifeerne arter õlavarrele asetatud õhkmansetiga kinni. Seejärel vabastatakse arter aegamisi manseti survest. Registreeritakse verevoolu osaline ja täielik taastumine arteris kas kuulatlemise (auskultatoorne meetod) või ostsillomeetria (automaatne meetod) teel. (Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007, Viigimaa 2007.) Manuaalne palpatoorne ehk Riva- Rocci ja auskultatoorne ehk Korotkovi meetod. Automaatne ostsillomeetriline meetod, analüsaator Finapres meetod, 24–tunni vererõhu monitooring. (Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007, Viigimaa 2007.) Palpatoorse ehk Riva- Rocci meetodiga saab mõõta vaid süstoolset rõhku (südame kokkutõmbefaas)
ning kinnituma nii, et õhu pumpamisel mansett ei avaneks. See tagab õige mõõtmistulemuse. Tee käte antiseptika. Vajadusel pane kätte Vähendab mikroobide edasikandmise kindad. riski. Teostamine Tegevus Mõju Auskultatoorne meetod Korotkoffi loodud auskultatoorse meetodiga saab mõõta nii süstoolset kui diastoolset rõhku. Selleks vajatakse stetoskoopi ja vererõhuaparaati. Aseta mansett õlavarrele, otsi Tagab hea pulsilöökide kuuldavuse ning küünarõnnalt palpeerides õige võimaldab saada õige mõõtmistulemuse. kuulatluskoht õlavarrearteril. Stetoskoop aseta küünarõndlale kohta, kust tundsid pulssi. Manseti alla võib jääda üks kiht
● palavik ● köha ● ekspiratoore düspnoe ● leid auskultatsioonil Milles seisneb ägeda obstruktiivse bronhiidi olemus? Äge obstruktiivne bronhiit ehk kopsutorupõletik. Olemus: bronhide ahenemise sündroom ehk bronhiospasm, kopsutorude limaskest on turses, esineb põletikulist sekreeti. Põhjuseks viirusinfektsioon või ärritavad gaasid. Süptomiteks on: ekspiratoorne düspnoe, köha, palavik, auskultatoorne leid. Kirjelda hingamisteede põletike ravipõhimõtteid. Sümptomaatiline, inhalatsioonid, turse vähendamine, hügieen, toksiinide eemaldamine (vedelikravi), Milline on bronhiaalastmale iseloomulik vaevus? Allergilise reaktsiooni tulemusena vabanevad bioloogiliselt aktiivsed ained (nt serotoniin), mis omakorda kutsuvad esile bronhospasmi, limaskesta turse ja põletikulise sekreedi. Kliiniliselt väljendub see ● ekspiratoorse düspnoena (vilistav hingamine) ,
erutuvuse tõus, mis enneaegselt pidurdab inspiratsiooni. CO2 ja põletiku toksiliste produktide kuhjumine verre ärritab hingamiskeskust ning põhjustab hingeldust. · Põletiku toksilised produktid kahjustavad müokardi, südametalitlus kiireneb. Takistus väikses vereringes püsib, venoosne rõhk tõuseb ja see soodustab tursete teket. · Kopsupõletikuga kaasneb sageli ka kelmete haaratus pleuropneumoonia. Pleuriidi puhune kliiniline ja auskultatoorne leid sõltuv põletiku iseloomust: 1. kuiv pleuriit väga valusad hingamisliigutused pleuralestmete omavahelisest hõõrdumisest, kuulda kare kahin 2. eksudatiivne pleuriit vedeliku olemasolul pleuralestmete hõõrdumist ei toimu valu puudub. Hingamishäired enamväljendunud, kuulatlusel hingamiskahin nõrk või puudub. PNEUMOONIATE VORMID Pneumonia aspiratoria aspiratsioonipneumoonia, toidu või mõne muu võõraine sissehingamisest tekkinud pneumoonia (algselt keemiline kahjustus)
Õhupuuduse tunde põhjustajad võivad olla erinevad: võõrkeha või turse tagajärjel tekkinud hingamisteede sulgumine, mürgistusest või infarktist tingitud hingamiskeskuse häired, südamepuudulikkus või kopsuturse, pneumotooraks, astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), tõeline või pseudokrupp, epiglotiit, kopsupõletik või kopsuemboolia. Käesolevas peatükis käsitletakse traumadega mitteseotud düspnoe põhjusi. Terminoloogia Vesikulaarne hingamiskahin – kopsude auskultatoorne normileid,on kuuldav sissehingamise ajal (inspiiriumis) ja väljahingamise (ekspiiriumi) algul. See on pehme tämbriga, meenutab F- häälikut, on sissehingamisel tavaliselt tugevam kui väljahingamisel. Bronhiaalne hingamiskahin – auskultatoorne normileid rinnaku ülaosas ja taga abaluude vahel. Bronhiaalne hingamiskahin meenutab H-häälikut, on karedam ja valjemalt kuuldav ekspiiriumis. Auskultatsioon- kuulatlusuuring.
annaabi.ee 
