TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS WATTI AURUMASIN Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ 3 Aurumasin........................................................................................................... 4 Aurumasina ajalugu............................................................................................. 4 James Watti aurumasin........................................................................................ 6 Kasutatud kirjandus............................................................................................. 8 Sissejuhatus Venemaa taigast Jenissei kubermangust leiti käesoleval aastal unustusse langenud vana aurumasin. Ka kohalikud elanikud olid selle asukoha unustanud. Tegu on Inglismaal valmistatud seadega, mida kasutati 19. sajandi keskel Jenissei
Referaat Aurumasin Katti Tsirkova 8.klass Narvas 2007 Aurujõu ajastu Aurumasin leiutati 1777.aastal.Peatselt kasutati aurujõudu mitmesuguste masinate käitamiseks ja inimesed siirdusid linnadesse,et hakata uutea vabrikutes tööle.Seda ajaltut on hakatud nimetama tööstusrevolutsiooniks. Arurmasina põhimõte:Esimene mootor ,mis ehitati masina käitamiseks ,oli aurumasin.Aurumasinad muundavad põlemisel saadud soosjusenergia liikumisenergiaks. Aurumasin on masin ,mis silindri ja selles liikuva kolvi abil muudab auru energiat mehaaniliseks tööks. Aurukastlasu tulev aur lükkab kolvi ühte silindri otsa,seejärel lülitab jaotussiiber auruvoolu ümber,nii et aur rõhub kolbi teiselt poolt ja see liigub silindri teise otsa tagasi.Pidevalt edasi-tagasi liikuv kolb paneb väntmehhanismi kaudu pöörlema võlli ja liikumist ühtlustava raske hooratta
55 SISUKORD AURUMASIN ________________________________ 3 - 5 · Mis on aurumasinja kuidas aurumasin töötab? ___ 3 · Aurumasina ajalugu _________________________ 4 · Rakendused _______________________________ 5 SISEPÕLEMISMOOTOR ________________________ 6-8 · Mis on sisepõlemismootor ja kuidas see töötab? 6, 7 · Sisepõlemismootori ajalugu __________________ 7 · Rakendused _______________________________ 8 REAKTIIVMOOTOR __________________________ 8 - 10 · Mis on reaktiivmootor? ______________________ 8
Need nn. atmosfäärimasinad koosnesid tavaliselt silindrist, milles keeva vee aur tõstis üles raske 3 kolvi. Kolvi jõudmisel silindri külgseinas oleva avani väljus aur atmosfääri ning kolb langes alla. Sellised masinad tulid edukalt toime vee pumpamise või raskuste tõstmisega, kuid ei suutnud anda tööstusmasinatele vajalikku stabiilse kiirusega pöörlemist. Probleemi lahendas James Watt 1788. aastal, leiutades tänaseni kasutusel oleva aurumasina. Soojusmasin = seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, päikese- või tuumaenergiast, vulkaanilistes piirkondades kasutatakse ka Maa-sisest (geotermaalset) soojust. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel; et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda
Peagi vahetas hobune härja adra eest välja ja ka härjavanker asendati hobusevankriga. Kui võeti kasutusele naelutatavad hobuserauad, seda aga tehti umbes 100 aastat enne Kristust, võisid hobused vedada suuri veovankreid pikkadel ja sirgetel Rooma riigi teedel. Viimased olid sillutatud munakividega. Selliseid kaupu nagu teravili, kala, loomanahad, vill, kangad ja hiina siid võis nüüd vedada kaugetele laatadele(1, lk 12). Aurumasin Keskaja suurim saavutus energia alal oli aurumasina kasutusele võtmine, mille areng algas1688. aastal. 1788. aastal valmis inglise leiutaja James Watti universaalne, pöörlevate mehhanismidega käitamiseks sobiv aurumasin(vt lisa 3.). Seda masinat võis paigutada ükskõik kuhu ja see võis käitada igasuguseid tööstusseadmeid. Watti masinat võis paigaldada sõidukitele ja see sobis hästi veduritele. Järsult kasvas energia tarbimine veonduses. 1788. aastat loetakse tööstusliku pöörde alguseks(9, lk 16). Ühel päeval 1763
Sisukord: Suured avastusretked Veovahendid Laevad Läänemerel Navigeerimisvahendid Merekaardid Sõjatehnika Püssirohi Suurtükk Püssirohi ja teadus Optika Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest Muutused majanduses Teaduspööre Renessansi tehnika Üleminek kivisöele Uuendused rauatööstuses Olukord keemias Tehnilise keemia sünd Mõttelaadi uuenemine Inimese suhe loodusega Leonardo da Vinci Uuenev mehaanika Mehaaniline kell Kronomeeter Meetodi tähendus Teaduslikud huvid tehnikas Mõtleva masina idee Tekstiilitööstus Rasketööstus Uute jõumasinate otsingud Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Suured avastusretked Sügavad muutused füüsikalises ja geograafilises maailmapildis pidid paratamatult kajastuma samasuguste muutustena ka inimese vaimuelus, põhjustades siingi uusi otsinguid, uute tõdede ja väärtuste avastamist. Ka vaimselt oli vaja kohaneda äsjaste avastustega. Loomulikult v
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
