aurumasin. Ka kohalikud elanikud olid selle asukoha unustanud. Tegu on Inglismaal valmistatud seadega, mida kasutati 19. sajandi keskel Jenissei kubermangus lõkkele löönud kullapalaviku päevil. Käesoleva masina ajaloost kõneleb ka käesolev kirjatükk. Aurumasin Aurumasin on soojusmasin, mis muundab auru soojusenergia mehaaniliseks tööks, laiemalt võttes aurujõuseade. Aurujõuseadmetes kasutatakse töökeha või soojakandjana veeauru. Auru toodetakse aurukateldes, kus vesi kuumutatakse keemistemperatuurini, aurustatakse ja antakse aurule vajalikud parameetrid (rõhk ja temperatuur). Aurumasina ajalugu Teadaolev aurujõuseadme esimene skeem pärineb esimeset sajandist. Seadme nimi oli Aeolipile (tuleb sõnadest aeoli ja pile – Kreeka tuulejumal), autoriks Heron Aleksandriast. See masin praktilist kasutust ei leidnud, kuid demonstreerib ilmekalt, et aurujõuseade on võimeline tegema tööd, paneb trumli pöörlema.
Stüreen muutus kriitiliseks toormaterjaliks kunstkummide valmistamisel. Jaapanlased vallutasi 1942 malaisia, mis oli tol ajal üks maailma suurimad kautsuki ekportijaid ning USAsse import katkes sellega seoses. Vahemiks 1940 kuni 1945 tehti USAs ja Kandas väga suur areng, et toota "sõjamaterjale" Kõige tähtsamad materjalid naftakeemia (petrolchemistry) toodangu saamiseks olid etüleen, prpüleen, butüleen ja benseen, mida toodeti suuresti rafineerimisjaamades. Samuti ka aurukateldes, mis põhinesid naturaalgaasist ethaani. Plastikud on toodetud õlist või maagaasist, mis sisaldab etaan, propaan, butaan, pentaan · Siis kui toornafta rafineerimisel on saadud erinevaid süsivesinike, töödeltakse neid, et saada erinevate süsivesinike ja teisi süsinik monomeere( stüreen, vinüül, alküülnitriil) · Pärast sõja lõppu hakkasid USA tehased,mis varasemalt tootsid sõjatööstusele tootma tooteid USA tavatarbija huvides.
Seda nähtust nimetatakse tiksotroopiaks. Tahkeks komponendiks on enamasti mitmesugused seebid. Naatriumseepida kõrval kasutatakse liitium- ja baariumseepe. Mõnikord on tahkeks komponendiks ka parafiin. Vedelaks komponendiks on mitmesugused õlid. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) 4. Katlakütused ehk kütteõlid. 5 Vedelaid katlakütuseid kasutatakse soojusenergia tootmisel keskküttekateldes, aurukateldes ja mujal. Üks tähtsamaid katlakütuseid on masuut, mis jääb nafta destillatsiooni jäägiks. Kütteõlidena kasutatakse ka mitmesuguseid muid vähem lenduvaid vedelaid naftasaadusi ja jääke, mis mujal kasutamiseks ei kõlba, sest katlakütuste suhtes ei ole nõuded nii ranged kui varem vaadeldud bensiinide, diislikütuste ja määrdeainete suhtes. Vedelkütused on mitmes mõttes paremad, kui tahked, sest nende põletamisel ei teki tahkeid jääke. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia)
·toitevee eelsoojendis ehk ökonomaiseris tõstetakse katlasse antud vee temperatuuri ning samaaegselt alandatakse lahkuvate gaaside temperatuuri; ·aurustusküttepinnas tõstetakse vee temperatuuri keemistemperatuurini ja vesi aurustatakse ; ·auruülekuumendis kuumutatakse auru keemistemperatuurist (kuiva küllastunud auru temperatuurist) kõrgema temperatuurini; ·õhueelsoojendis kuumutatakse kütuse põletamiseks kasutatavat õhku . Väiksema tootlikkusega aurukateldes võivad osad küttepinnad puududa. Aurukatelde iseloomustamisel kasutatakse termineid aurutootlikkus, auru ja toitevee parameetrid: ·nimitootlikkus on suurim ajaühikus toodetud auru mass, mida katel tagab pikaajalisel tööl auru ja toitevee nimiparameetrite juures, ·nimirõhk on maksimaalselt lubatav rõhk auruülekuumendi järel või ülekuumendi puudumisel, vahetult aurumagistraali ees ·nimitemperatuur on auru temperatuur ülekuumendi järel või aurumagistraali ees
25. Veeaur (veeauru saamine; niiske, kuiv ja ülekuumendatud aur. Def: .Auru kuivusastme mõiste.) Veeauru kasutatakse väga laialdaselt termodünaamilise kehana (teeb tööd) ja ka soojuskandjana. Veeauru on võimalik saada a) Tavalise aurustumise teel, mis toimub igasugusel temperatuuril ja mida kõrgem on temp seda intensiivsemalt toimub aurustumise protsess. b) Auru on võimalik saada vee keemisel. N: aurukateldes ja tavalise aurustumise puhul toimub aurustumine ainult vedeliku pinnal.(aktiivsemad veemolekulid eralduvad pinnalt). Keemiseks nimetatakse intensiivset aurustumisprotsessi, mis toimub kogu vedeliku ulatuses ( aurumullid eralduvad juba vedeliku massist ning isegi anuma põhjast) Kuivaur nim auru, mis ei sisalda vee tilkasid ehk vesi on täielikult aurustunud ehk vedelat faasi enam pole. Niiskeaur nim auru, mis on kuivauru ja keeva vee mehhaaniline segu ja
temperatuuri ning samaaegselt alandatakse lahkuvate gaaside temperatuuri; · aurustusküttepinnas tõstetakse vee temperatuuri keemistemperatuurini ja vesi aurustatakse ; · auruülekuumendis kuumutatakse auru keemistemperatuurist (kuiva küllastunud auru temperatuurist) kõrgema temperatuurini; · õhueelsoojendis kuumutatakse kütuse põletamiseks kasutatavat õhku. Väiksema tootlikkusega aurukateldes võivad osad küttepinnad puududa. Aurukatelde iseloomustamisel kasutatakse termineid aurutootlikkus, auru ja toitevee parameetrid: o nimitootlikkus on suurim ajaühikus toodetud auru mass, mida katel tagab pikaajalisel tööl auru ja toitevee nimiparameetrite juures, o nimirõhk on maksimaalselt lubatav rõhk auruülekuumendi järel või ülekuumendi puudumisel, vahetult aurumagistraali ees, o nimitemperatuur on auru temperatuur ülekuumendi järel või aurumagistraali
kütuse ja õhusegu soojendamiseks süttimistemperatuurini, saadakse peamiselt viimase segunemisel kõrgtemperatuuriliste koldegaasidega ning osaliselt ka kiirguse teel leegilt. Mida suurem on väävli sisaldus kütuses, seda madalam on segu süttimistemperatuur. Koldest eralduv tuhk, räbu sadestub külmlehtrisse. Külmlehtri kõrgus on 1.5 m ja külmalehtri kaldenurk on 15o. Aurustusküttepinnad. Kaasaja aurukateldes kujundatakse aurustusküttepinnad koldesse paigutatud ekraanpindadena või konvektiivsete torukimpudena. Kõik kolde seinad on ekraneeritud aurustusküttepinna torudega. Soojusülekanne leegilt veele toimub läbi ekraanpindade, mis paiknevad koldes üksikute sektsioonidena. Ekraantorude diameeter on 60 mm ja nad on paigaldatud koldesse sammuga 65 mm. Et vähendada ekraanide jahutavat mõju, on nad alumises osas kaetud tulekindla materjaliga
valemiga (13-5) kolde küttepindade keskmine efektiivsustegur, mis on konstrueeritud kolde kontrollarvutuse aluseks. = x 13-8 Kolde kontrollarvutusega selgitatakse, kas konstrueeritud kolle tagab normaalse koldest väljuvate gaaside temperatuuri. Kui arvutuslik T on suurem maksimaalselt lubatavast tuleb suurendada kolde ekraanküttepindade suurust (kolde mõõtmeid). Suure võimsusega aurukateldes (D > 100 kg/s) kasutatakse kolde ekraanpinna suurendamiseks ka vaheekraane. Kui arvutuslik T on tunduvalt väiksem lubatavast, tuleb ekraanküttepindu koldes vähendada. Selleks suurendatakse tavaliselt mõnel või kõigil kolde seintel ekraantorude samme (suurendatakse süütevöö pindala). Kolde kontrollarvutus Kolde kontrollarvutusel määratakse kolde jooniste järgi kolde konstruktiivsed näitajad ja kolde küttepindade keskmine efektiivsustegur. Arvutatakse koldes kasulikult
boorhappe H3BO3 lisamisega veele ning selle kontsentratsiooni muutmisega, kusjuures vee vooluhulk on tuumaelektrijaamade reaktorites enamasti konstantne. Vee rõhk reaktoris võib olla kuni 16 MPa ja reaktorist väljuva vee temperatuur ligikaudu 315 oC. Aurugeneraatoris võimaldab selliste parameetritega soojuskandja tekitada enamikel juhtudel auru rõhuga ligikaudu 6 MPa ja temperatuuriga 275 oC. Auru parameetrid on seega tunduvalt madalamad kui kütuse põletamisel põhinevates aurukateldes, mistõttu soojusenergia muundamine elektrienergiaks toimub sellises tuumaenergiaplokis suhteliselt madala kasuteguriga 25...30 %. Kui arvestada, et tuumaelektrijaamas muundub elektrienergiaks vähemalt 25 % soojusenergiast, on 1 MWd saamiseks vaja ligikaudu 4 g uraani 235U ehk 0,6 kg looduslikku uraani. Põletuskütuselektrijaamades tuleb sama koguse elektrienergia saamiseks põletada umbes 8 t kivisütt. Survevesireaktor on levinuim tuumareaktori liik. Selliseid reaktoreid on maailma
• Konvektiivse soojusülekande intensiivsus sõltub peale temperatuuride erinevuse oluliselt gaaside liikumiskiirusest – mida suurem see kiirus on, seda õhem on küttepindadel piirikiht, s.t seisva gaasikihi paksus, ja vastavalt seda intensiivsem on soojusülekanne. 8 • Seejuures tuleb silmas pidada, et kiiruse suurenemisega kasvab õhu-gaasitrakti aerodünaamiline takistus. VI Katlad Kõigis aurukateldes on kaks teineteisest hermeetiliselt eraldatud ruumi e trakti: vee-aurutrakt, milles liiguvad ülesurve all vesi ja aur, ja õhu-gaasitrakt, milles liiguvad õhk ja põlemisgaasid. Nende traktide vahel olevate metallseinte e küttepindade kaudu toimub soojusvahetus gaasidelt veele ja aurule. Veetorukateldes on õhu-gaasitrakt atmosfäärist (masina- või katlaruumist) eraldatud hermeetilise piirdekonstruktsiooniga. Katelde ohutu
annaabi.ee 
