Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi (varem ka kaustiline sooda) on keemiline ühend valemiga NaOH. Kaaliumhüdroksiid (keemilise valemiga KOH) on keemiline aine. Keemilised omadused Kaaliumhüdroksiid reageerib: · happega KOH+HCl=KCl+H2O · happelise oksiidiga 2KOH+SO2=K2SO3+H2O · soolaga 2KOH+CuCl2=2KCl+Cu(OH)2 on termiliselt stabiilne.Kuumutamisel sulab temperatuuril 420 Celsiust, moodustades ioonse elektrolüüdi, ja keeb ilma lagunemata temperatuuril 1317 C, moodustades aurufaasis dimeerid. Kaaliumhüdroksiid moodustab vee või õhuniiskuse toimel kergesti rea kristallhüdraate ja kontsentreeritud vesilahuse. Reageerib keha valkudega, moodustades aminohapete sooli, niiviisi tekitab söövitushaavu nii limaskestadele kui nahale. Kaltsiumhüdroksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi on keemiline ühend valemiga Ca(OH)2. See on värvitu kristall või valge pulber, mis tekib kaltsiumoksiidi (mida kutsutakse lubjaks või kustutamata lubjaks) kustutamisel veega
Kui imendumist ignoreerida, siis on oodatav poolestusaeg 6,6 - 6,9 päeva. Kui arvestada ka imendumist pinnasesse, siis on veekogus oodatav pentaklorobenseeni pooldumisaeg 11 kuud. Pentaklorobenseeni eeldatav pooldumisaeg maapinnal on 194-345 päeva, kuid põllumaadelt leiti selle aine jäänuseid ka pärast 2-3 aastat nii mullas kui ka seal kasvatatavates taimedes. Hinnanguliselt maksimaalne poolestusaeg on parasvöötmes lausa 6 aastat. Aurufaasis pentaklorobenseen lagundatakse atmosfääris reaktsioonis fotokeemiliselt toodetud hüdroksüülradikaalidega, poolestusaeg selle reaktsiooni jaoks õhus on hinnanguliselt 277 päeva. Seda kemikaali saab eemaldada atmosfäärist märja ja kuiva ladestumisega. 5 Toksilisuse (mürgisuse) andmed kemikaali kohta Pentaklorobenseeni kohta puuduvad hetkel pikaajalised mürgisuse uuringud elusorganismide kohta
20. Gaaskütuse põlemine. · Gaaskütus süttib ainult siis, kui ta on hapendajaga teatud kontsentratsioonilises vahekorras. Gaasi ja õhu segu süttib ainult siis kui gaasisegu on alumise ja ülemise süttimispiiri vahel. Mida laiem on see vahemik, seda tõenäolisem on süttimisohtliku segu tekkimine. 21. Vedelkütuse põlemine. Vedelkütuste põletamise seaduspärasused. · Vedelkütuse keemistemperatuur on alati süttimistemperatuurist madalam ja vedelkütus põleb aurufaasis. Erandiks on vedelkütuse termiliselt lagunemisel tekkinud koksi ja tahma põlemine. Vedelkütuse põlemise kiirust saab suurendada aurustumise intensiivistamisega. Heade aurustumis ja süttimistingimuste kõrval on väga tähtis kütus kiiresti ja ühtlaselt põlemisõhuga segada. · Leegi kuju sõltub suurel määral sellest, kuidas kütus väljub pihustist kas otsevooluna või pihustatult. Vedelkütuse tilk, sattudes kõrgtemperatuurilisse
Sisaldus maakoores 0,13 ppm, sulamistemperatuur 320,8 °C, keemistemperatuur 766 °C, tihedus toatemperatuuril 8,65 g/cm3 ja eritakistus 0,074 mm2/m. IIB rühma elementidele on iseloomulik, et kõik need metallid lenduvad kuumutamisel (Karik 2000). Võrreldes teiste raskemetallidega on kaadmium märkimisväärselt ebapüsiv, kuna on väga elektropositiivne ning tänu sellele küllaltki reaktsioonivõimeline metall. Õhu juuresolekul kuumutades kaadmium põleb ning tekib kaadmium(II)oksiid, aga aurufaasis reageerib kaadmium kõrgel temperatuuril veeauruga, mille tulemusena tekivad kaadmium(II)oksiid ja vesinik. Kaadmiumi reaktsioon lahjade hapetega kulgeb aeglaselt, siiski on reageerimine võimalik, kuna kaadmium on keemiliselt piisavalt aktiivne ehk asub keemiliste elementide pingereas vesinikust vasakul. Lahjade hapete ja kaadmiumi reageerimisel tekib kaadmium(II) sool ning vabaneb vesinik. Kõige paremini reageerib Cd lämmastikhappega, tekib kas lämmastikoksiid
K H 2O = 1,8 10 -16 ; a H + aOH - = 1 10 -14 ( mol / 1 temp tõustes. 1 1 1 B:p-X: iseloomustab ideaalsetlahust. X - komp.konst.lahuses. y -komp.const. aurufaasis. Lihtsustatud 2 2 RT 1 x1 xseadus:p=f(x [ ][ ] (1 -moodustavad
hapniku segunemiseks td(taud indeks d) + aega, mis kulub keemilise reaktsiooni toimumisele tk (tau indeks k) . Esimene juhul kineetline plemine vastab korralikult huga segatud gaasktuse plemiselegaasikolletes. Teine aga vastab, kus ktus ja hapnik on eelnevalt segamata vi halvasti segatud sel juhl mrab koguplemisaja just see segamisprotsess. Vahepealne protsess, kui mlemad mngivad rolli. VEDELKTUSE EHK MAZUUDI ETTEVALMISTAMIEN PLETAMISEKS vedelktus pleb aurufaasis, et plemine toimuks entensiivselt, tuleb vedelktus eelneevalt pihustada vimalikult vikesteks tilkadeks selleks elemendiks kus protsess toimub on m ##PLEMISPPRTSESSI PLEMISBILANDS## Oleneevalt juurdeantav hukogusest hu kogusest, tehakse vahet tieliku ja mittetieliku plemise vahel. Ktuse tielik plemine see on ktuse plevelementide keemilise hinemise protsess huhapnikuga, mis toimub kindlal temperatuuril ja millega kaasneb maksimaalne soojuse eraldumine, st kik plevelemendid plevad ra. Plemisel
keemistemp.) Aurustumine ja kondenseerumine- Iga vedeliku ja ka (tahkeaine)kohale tekib tema aur. Osa vedeliku molekulidest läheb gaasilisse faasi ja sealt uuesti vedelikulisse faasi. Gaasi vedeliku kohal nim. auruks. Kui aurustumine ja kondenseerumine saavad võrdseks siis jõuab süsteem tasakaaluolekusse.(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni aurufaasis. Aurustumissoojus(kj/mol)- on energiahulk mis on vaja ühe mooli vedeliku aurustumiseks keemistemperatuuril. Sulamistemp.- on temp. mille juures on tahke ja vedel faas tasakaalus rõhu 1 atm. Korral. Aine sulamissoojus on energiahulk ,mis on vajalik 1 ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril.(enamus tahketest ainetest tahkumisel vähendavad ruumala ja tihedus suureneb erandiks on vesi). Sublimatsioon- nim
parameetrite muutumisel üle minna ühest agregaatolekust teise. Samuti on võimalik aine olek mitmes faasis üheaegselt. Reaalgaasi põhiomadusi on, et teda on alati võimalik teatud tingimustel kondenseerida. Gaasifaasis oleva reaalgaasi mahu püsitemperatuursel (isotermsel) vähenemisel mingil temperatuuril T1 tõuseb rõhk seni, kuni erimaht saavutab väärtuse v1'' (punkt 1"). Aine on punktis 1" küllastunud olekus aurufaasis ja sellist ainet nimetatakse küllastunud auruks. Auru erimahu tähis küllastunud olekus on v". Punktis 1' on aine samuti küllastunud olekus, kuid vedelfaasis, ja sellist nimetatakse küllastunud vedelikuks. Punkte 1', 2', 3', ... ühendavat pidevat joont (aK) nimetatakse alumiseks piirkõveraks ehk keemisjooneks. Punkte 1", 2", 3", ... ühendav joon (bK) kannab ülemise piirkõvera nimetust, seda teatakse ka kui kondenseerumisjoont. Van der Waalsi võrrand pv- tasandil 5
muutu. Aseotroopseid gaasisegusid ei saa rektifitseerida (destilleerimise vorm). Taoliste agensite tunnusnumbrid algavad 500st (näit. aseotroopsed segud R500, R502 jt). 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 25 Külmutusagensside tähistus Anaseotroopsed (seotroopsed) agensid koosnevad kuni kolmest erinevast gaasist, millest igaüks omab erinevat keemistemperatuuri. Taoline segu on vedelas olekus homogeenne, kuid aurufaasis püüavad gaasid iseseisvuda ning seetõttu toimub aurustumis- ja kondenseerumisprotsessis väike temperatuurinihe ehk temperatuuri libisemine. See aga tähendab, et agensisegu koostis muutub aurustumise käigus ning muutuvad agensi termodünaamilised omadused. Seda arvestades tuleb külmutussüsteemi anaseotroopse agensiga täita ainult vedelas olekus. Seotroopsete agensside tunnusnumbrid algavad 400st (anaseotroopsed segud R407C jt).
· Mida nim kütuse kütteväärtus ja mis on ülemine ja alumine kütteväärtus. · Vedelkütuste spetsiifilised karakteristikud. · Gaas kütuste spetsiifilised karakteristikud · Miks on vaja välja arvutada ja teada põlemisgaaside summaarne maht ja millest ta koosneb Vedelkütuse kolded ja põletid Vedelkütuse põletamisest ja pihustamisest Kuna vedelkütuse keemis temp on süttimistemp madalam, ss vedelkütus põleb aurufaasis ja seetõttu vedelkütuse(masuudi) põletamisel tuleb rakendada abinõusi selle vedelkütuse auramise intensiivistamiseks. Ainuvalitsevaks võtteks on pihustamine hästi peentek tilkadeks. Mida peenemad on tilgad seda suurem ton aurustamispind. See tähendab, et hästi peene pihustus, hea ja täielik vedelkütuse segamine õhuga, põlemise stabiilsus on vedelkütuse kiire ja täieliku põlemisremiisi kindlustamiseks. Kütuse pihustamiseks kasut 3 liiki pihusteid: a)mehhaanilised lk3 joon 1a)
Soojusliikumise tõttu need struktuurid pidevalt lagunevad ja moodustuvad. NH2O -> n=2 3 (assotsiaalid) Aatomite pidev ümberpaiknemine põhjustab vedelike VOOLAVUSE. Vedeliku molekulid on pidevas liikumises. Kõrge kineetilise energiaga molekulid ületavad pinnakihi osakeste tõmbejõu ja väljuvad aurufaasi. Põrkudes vedeliku pinnaga võivad nad minna tagasi vedelfaasi. Kahe protsessi tasakaalu iseloomustab AURURÕHK, mis kirjeldab vedeliku molekulide kontsentratsiooni aurufaasis. Kui vedeliku aururõhk muutub võrdseks välisrõhuga, hakkab vedelik keema ja vastav temp. on KEEMISTEMP: vedeliku struktuuri peegeldab viskoossus ja pindpinevus. VISKOOSSUSEKS nim. ühe vedelikukihi võimet takistada teise kihi liikumist või avaldada vastupanu mõne teise keha liikumisele vedelikus. Temperatuuri tõusuga viskoossus kahaneb. Vedeliku pinnakihi ja sisemuses asuvate molekulide vastastikkuse toime tõttu tekib PINDPINEVUS
Põletid koosnevad kütuse ja põlemiseks vajaliku õhu koldesse etteandmise seadmetest, mis võivad olla eraldi või komplekteeritud ühtse agregaadina. Kaasaegsetel laevadel kasutatavaid vedelkütuseid antakse koldesse erinevat tüüpi reguleeritavate või mitte-reguleeritavate pihustite kaudu, õhk aga statsionaarsete või reguleeritava nurgaga juhtlabade ja õhusiibriga varustatud nn õhu suundaparaadi abil. Kuna vedelkütuste põleb aurufaasis. Seetõttu on vedelkütuste põletamisel oluline kütuse intensiivne aurustumine. Pihustite abil pihustatakse vedelkütus peeneteks tilkadeks, millega suurendatakse kütuse aurustuspinda. Näiteks on võimalik 1-mm tilga peenestamisel saada 106 . 10-μm tilka, mille summaarne välispind on 100 korda suurem, kui 1-mm tilgal. Peale aurususpinna suurendamise parandab pihustamine ka hapniku juurdepääsu kütusele. Kütuse pihustamise ja koldesse suunatava õhu moodusest
annaabi.ee 
