Plahvatuspiire on võimalik muuta: · rõhu alandamisega, seejuures plahvatusintervall kitseneb ja teatud rõhu juures muutub segu plahvatusohutuks; · kaitsegaaside kasutamisega (CO2, N2, CCl4). Lööklaine kiirus plahvatuse puhul on 10100 m/s, kui aga kiirus ulatub 100500 m/s, siis nimetatakse sellist plahvatust detonatsiooniks. Plahvatusohtlike segude puhul eristatavad ülemine ja alumine plahvatuspiir on vedelike puhul seotud temperatuuriga, sest vedelike kohal on alati aurufaas, mille koostis oleneb selle temperatuurist. Plahvatuspiirid antakse gaasidele ja vedelikele mahuprotsentides, tolmudele g/m3 (grammi ainet kuupmeetri õhu kohta). Seadusandlusn vedelike aurude plahvatusohtliku kontsentratsiooni piiride määramine kinnistes mahutites (reservuaarides, tanklaevades jne) raskendatud. Sellistel juhtudel kasutatakse vedelike aurude plahvatusohtliku kontsentratsiooni hindamiseks vedeliku temperatuuri. 5.PÕLETUSE ESMAABI
· rõhu alandamisega, seejuures plahvatusintervall kitseneb ja teatud rõhu juures muutub segu plahvatusohutuks; · kaitsegaaside kasutamisega (CO2, N2, CCl4). Lööklaine kiirus plahvatuse puhul on 10100 m/s, kui aga kiirus ulatub 100500 m/s, siis nimetatakse sellist plahvatust detonatsiooniks.Plahvatusohtlike segude puhul eristatavad ülemine ja alumine plahvatuspiir on vedelike puhul seotud temperatuuriga, sest vedelike kohal on alati aurufaas, mille koostis oleneb selle temperatuurist. Plahvatuspiirid antakse gaasidele ja vedelikele mahuprotsentides, tolmudele g/m3 (grammi ainet kuupmeetri õhu kohta). 7 Annika Luikjärv Põlemine 5. Tulekahjude tekkepõhjused Igasuguse põlemise tekke otsustab peamiselt süüteallika olemasolu
NT. molekulvõre on tüüpiline orgaanilistele ühenditele ja moodustub paljude gaaside tahkumisel. Kristallid on pehmed ja madala sulamistemp. IOONVÕREGA kristallides vahelduvad võre sõlmpunktides ioonid. NT: Ca+Cl- (keedusool). Sidemed on elektrostaatilised. See on tüüpiline anorgaanilistele ühenditele, nt. NaCl jt. Neil on suhteliselt suur kõvadus ja tavaliselt kõrge sulamistemp. 4.6 Olekudiagrammid Vedela agregaatoleku kohal esineb alati aurufaas. Sarnane tasakaaluseisund esineb ka tahke aine ja tema aurude vahel. NT. naftaleen, joodikristallid. Seda nimetatakse SUBLIMATSIOON -> Tahke aine aurustumine temp. tõusuga. Tasakaaluseisund kahe agregaatoleku vahel esineb ka vedelike kristallumisel ja kristallilise aine sulamisel. Tasakaalusid puhta aine agregaatolekute vahel kuhut. Graafiliselt OLEKUDIAGRAMMIDE abil: Kõverjooned iseloomustavad piirnevate faaside vahel
Milliste võimalike probleemidega (veaallikatega) tuleb arvestada? - 53. Kirjeldage binaarsete vedelike segusid, kaasa arvatud mitteideaalsed segud. Reeglina on binaarsed segud tõelised lahused, kuid traditsiooniliselt nim neid sageli ka segudeks. Vaatleme lihtsat binaarset segu, mis koosneb benseenist ja tolueenist. Kuna ainete struktuurid on sarnased, võib eeldada, et tegu on ideaalse lahusega, s.t mõlemad komponendid käituvad vastavalt Raoult'i seadusele. Seega on aurufaas rikkam lenduvama komponendi osas antud juhul siis benseeni osas. Seda fakti saab kasutada segu lahutamisel komponentideks (puhastamisel) destilleerimise teel. Enamus segusid ei ole ideaalsed. Seetõttu on ka aururõhud erinevad tulenevalt Raoult'i seadusest. Kõrvalekalded võivad olla mõlemas suunas: 1)aururõhk suurem kui ennustatud positiivsed kõrvalekalded (etanool/benseen); 2)aururõhk väiksem kui ennustatud negatiivsed kõrvalekalded (atsetoon/kloroform)
Kiirusemõõtük on N: mol / dm3 * min. Elektrolüüdi lisamisega saab esile kutsuda seda, et difuusse kihi 4.6 Olekudiagrammid. Konstantsel temperatuuril on keemilise reaktsiooni kiirus võrdeline rea- ioonid lähevad adsorbsesse kihti ja graanula laeng muutub (võib Vedela agregaatoleku kohal esineb aurufaas. Tahke aine geerivate ainete konsentratsioonide korrutisega. muutuda nulliks). Sel juhul saabub isoelektriline olek ja osakeste aurumstumist temperatuuri tõusuga nim.sublimatsiooniks . Arvuliselt on kiirus-konstant võrdne kiiruse konstandiga. koagulatsioon. Sellisel teel saavutatakse osakeste liitumine e.
Osmoos – nähtus, kus solvent tungib läbi poolläbilaskva membraani kontsentreeritumasse lahusesse. Membraan laseb läbi vaid osasid molekule. Pöördosmoos – kui rakendatakse suuremat rõhku kui osmootne rõhk, madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale liikumine, liikumine puhtasse lahustisse. Kasutatakse joogivee tootmisel mereveest. 42. Jaotusseadus. Destillatsioon, ekstraktsioon ja kromatograafia. Psum=PA+PB aurufaas rikkam lenduvama komponendi osas = fakti saab kasutada puhastamiseks. Destilleerimine – segu keemine temperatuuril, kus tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Kasutatakse puhastamiseks. Solventekstraktsioon – meetod lahustunud ainete segude lahutamiseks, lahust segatakse teise, temas mittelahustuva solvendiga. Lahustunud ained jaotuvad kahe vedela faasi vahel, olenevalt nende lahustuvusest kummaski faasis. Sarnaselt saab
Looduses on teada üle ainete lahustumisel, mok-de assots-io-l ja ainete kristallumisel. 300 isotoobi, millest u 250 on stab. ja üle 50-ne ebastab. e. Radio- 3.8 Kompleksühendit. 4.6 Olekudiagrammid. akt. Aatomi tuumadel on kindel sisestrukt, mis mõj. tuuma stab-st. Ühendite klassi, kus iooni või mok-i mood-te ühendite vaheline Vedela agregaatoleku kohal esin aurufaas. Tahke aine aurustumist Aatomi tuuma kehalise ehituse kohaselt, vaadel-kse tuuma kerana, keem side on tekkinud doonor-akseptor mehhanismi järgi, temp-i tõusuga nim.sublimatsiooniks. Kõverjooned isel-d milles prt-d ja neutronid paikn-d sfääridena. Tuuma püsivus sõlt. nim.kompleks e.kordinatiivseteks ühenditeks. tasakaalu sõltuvust tingimustest piirnevate faaside vahel. N: kõver prt-te ja ntr-te vahekorrast
(suhkru lahus vees) Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad (dosake ~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. (Üks võimalus kolloidlahuse valmistamiseks on kallates raud(III)kloriidi lahust aeglaselt keevasse vette.) 56. Lahuse aururõhk (Daltoni seadus) ja selle langus võrreldes puhta lahustiga. Tasakaalu korral on aurufaas küllastunud ja vastavat aururõhku nim. küllastunud auru rõhuks. Lahuse üldine aururõhk P on võrdne lahusti ja lahustunud aine auru osarõhkude summaga ( Daltoni seadus):P = P1 + P 2 57. Lahuse keemistemperatuuri tõus. Vedelik keeb temperatuuril mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Lahuse keemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur. ∆T k= i * K
ühele moolile elektronidele, ühik g/ekv. · Massikontsentratsioon e massitihedus väljendab lahustunud aine massi mingis lahuse ruumalas, tüüpilised ühikud g/l, mg/l, g/100 ml jne. Lahuse aururõhk Vedelik aurustub ka keemistemperatuurist madalama temperatuuri juures: lahtises anumas aurustub mingi aja jooksul kogu vedelik, kinnises anumas tekib vedeliku ja auru (aurustuvate ja kondenseeruvate molekulide ) vahel tasakaal. Tasakaalu korral on aurufaas küllastunud ja vastavat aururõhku nim. küllastunud auru rõhuks. Aurufaas lahuse kohal võib koosneda nii lahusti kui lahustunud aine molekulidest. Lahuse üldine aururõhk on võrdne lahusti ja lahustunud aine auru osarõhkude summaga (Daltoni seadus): p = p1 + p2 Lahuste omadused erinevad puhaste ainete omadustest. Võrreldes lahustiga on lahuste »keemistemperatuur kõrgem. Vedelik keeb temperatuuril, mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga
annaabi.ee 
