Õhustumise intensiivsus oleneb eelkõige sellest, kuivõrd kiiresti saab õhk tungida läbi mulla, seega mulla struktuurist. 62. Mida mõistetakse võimaliku (potensiaalse) ja tegeliku auramisena? Auramine sõltub nii kliimatingimustest kui ka looduslikest veevarudest. Kui looduslike tingimustega (pidev vee olemasolu) on kindlustatud auramine, siis on see antud kliimatingimustes maksimaalne. Seda auramist nim võimalikuks e potensiaalseks auramiseks. Tegelik auramine näitab antud kohas tegelikult aurunud vee hulka. Nt põhjapoolkera kõrvetes on aasta keskmine tegelik auramine 50-100mm, võimalik auramine aga 800-1000mm. 63. Mida mõistetakse summaarse auramisena? Summaarne auramine on auramine taimede vahel olevalt mullalt koos taimede transpiratsiooniga. 64. Iseloomusta süsteemi taim-muld-õhk. Taimed saavad oma elutegevuseks vajaliku energia ja ained neid õmbritsevast keskkonnast, atmosfäärist tuleb lehepinna kaudu
imbumine savi, turba prk-s. Äravoolu alad e. valglad jaotatakse: perifeersed alad- kus jõeveed jõuavad maailmamerre, siseäravoolualad kus jõeveed ei jõua maailmamerre. Maailmameri Katab maakera pinnast 71%. Maailmamere peamised alad: Ookeanid, mered/lahed(merede jaotus avatuse järgi- sisemeri, ääremered, saartevahelised) väinad(kitsad veealad, mis ühendavad suuremaid veekogusid) Vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures. Soolane vesi on tihedam. Maailmameri on soojuse koguja. Auramiseks kulub soojust ja auru kondenseerumisel vabaneb soojust (sademete korral). Auramine on suurem ekvaatori prk-s, väheneb pooluste suunas.Auramine on kõige suurem troopilises kliimavöötmes, kuna õhuniiskus on väike. Vee ümberpaigutamisel on tähtis roll hoovustel. Hoovused on ühesuguste omadustega veemassid ookeanis, millel on välja kujunenud oma kindel liikumissuund. Külma hoovusega kaasneb
· Parasvööde- maksimum juulis ja miinimum jaanuari lõpul. Amplituud ookeanidel 10-15*C ja mandril 40-60*C · Polaarvööde- maksimum augustis ja miinimum märtsis. Pikk karm talv ja lühike jahe suvi. Amplituud suur 40-50*C Vesi atmosfääris Veeauru on atmosfääri 4%, mis asub atmosfääri alumises 2-3km paksuses kihis. Vesi aurab veepinnalt, maapinnalt ja taimedelt. Taimedelt auramist nimetatakse transpiratsiooniks ja maapinnalt auramist füüsikaliseks auramiseks. Õhuniiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse absoluutset ja relatiivset niiskust. Absoluutne niiskus on mingil hetkel õhus olev veeauru hulk, mida mõõdetakse grammides/kilogrammides õhu ruumalaühiku kohta. Kui absoluutne niiskus saab võrdseks küllastava niiskusega, saabub kastepunkt ja sajab vihma. Absoluutne niiskus muutub vastavalt õhutemperatuuri muutusega. Mida kõrgem temperatuur, seda intensiivsem aurumine ja seda rohkem veeauru õhus.
Orkaan- Troopiline tsüklon Kariibi mere piirkonnas, tuul kiirusega üle 33km/s ja tugevusega üle 12 palli. Õhuniiskus ja sademed: Vesi esineb looduses mitmes vormis ja olekus, ta on pidevas ringluses ja liigub pidevalt ühest olekust teise. Põhiosa veeaurust on troposfääri aluses 2-3km paksuses kihis, kus selle hulk ulatub 4%. Vesi satub õhku kui see aurab vee-, maapinnalt ja taimedelt. Taimedelt toimuvad aurumist nimetatakse transpiratsiooniks. Auramiseks maapinnalt nimetatakse füüsikaliseks auramiseks. Mingi piirkonna niiskus olud määrab sademete ja aurumise suhe. Kui aurab rohkem kui sajab tekib põud. Kui sajab rohkem kui aurata jõuab on niiske. Õhu niiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse absoluutset ja relatiivset niiskust. Absoluutne niiskus on mingil hetkel õhus oleva veeauru tegelik hulk, mis väljendab veehulka (grammides) õhu ruumala ühiku kohta. Kui absoluutne niiskus saab võrdseks küllastava niiskusega saabub
Rq=peegeldunud lühilaineline kiirgus EØ= atmosfääri vastuskiirgus E= aluspinna kiirgus Re= peegeldunud pikalaineline kiirgus 32.Maapinna soojubilanss, soojusbilansi võrrand ja komponendid. Energia juurdevool maapinnale on alati võrdne energia äravooluga sealt maapinna soojusbilanss on kokkuvõttes 0. B+P+M+V=0 Soojusbilansi komponendid: B- maapinna kiirgusbilanss P- soojusvoog pinnasesse või pinnasest M- turbulentne soojusvoog õhku või õhust maapinnale V- auramiseks kulunud või kondensatsioonil vabanenud soojus 33.Veekogude mõju mikrokliimale. Veekogude pinnatemperatuur on aasta keskmisena üldiselt maismaa temperatuurist veidi kõrgem. Ainult väga kuivadel aladel, kus auramine maapinnalt on niiskuse puudumisel väike, veepinnalt aga suur, on veekogu temperatuur suhteliselt madalam. Kaugus, kuhu veekogu mõju veel ulatub, sõltub veekogu suurusest ja sügavusest, samuti ilmast jt. teguritest
Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem veeauru võib õhk sisaldada. Vee aurumisel kaasneb molekulide lahkumisega veest vee temperatuuri langus. 1 grammi vee aurumiseks kuluv soojus on aurumissoojus. See on vastavalt vee temperatuurie erinev. Aurumiseks kulunud soojuse viib veeaur varjatud kujul endaga kaasa, seega peituvad veeaurus suured soojusvarud. Auramine oleneb paljudest teguritest. Veekogude pinnalt võib auramine toimuda piiramatult, kuid pinnases pole alati auramiseks vajalikku vett, sellepärast on auramine veekogudelt suurem. Auramisele avaldavad suurt mõju õhutemperatuur ja õhu niiskus. Mida kõrgem temperatuur ja kuivem õhk, seda intensiivsem võib olla auramine. Pinna kohale, kust toimub auramine, koguneb rohkesti vee molekule, mis edaspidist aruamist vähendab. Tuul kui veeauru eemaldaja, soodustab auramist. Taimed vajavad väga palju vett, suurem osa sellest veest aurub taimedest lehtede kaudu välja.
lahkunud kõik elektronid). Plasma uurimine on tänapäeval väga oluline, sest just kõrgtemperatuurilises plasmas (üle 10 miljoni kraadi) saab põhimõtteliselt teostada juhitavat termotuumareaktsiooni (siiani pole see märkimisväärses koguses veel saavutatud). Plasmat püütaks rakendada ka plasmamootoris. Seni ehitatud plasmamootorite võimsus on alles väga väike. Vedeliku muutumist gaasiks nimetatakse auramiseks, auru muutumist vedelikuks kondenseerumiseks. Vedeliku molekulid on alalises liikumises. Nende kineetiline energia keskmine suurus vastab vedeliku temperatuurile. Korrapäratult liikudes põrkuvad molekulid üksteisega kokku, selle tagajärjel osa neist omab keskmiselt suurema kineetilise energia. Saades energiat juurde ja olles vedeliku pinna läheduses, võivad niisugused molekulid vedelikust lahkuda. Vedelikust lahkunud molekulide nimetatakse antud vedeliku auruks.
Orkaan - troopiline tsüklon Kariibi-mere piirkonnas. Tugevus üle 12 palli (kiirus üle 33 m/s). Õhuniiskus ja sademed. Vesi esineb looduses mitmes olekus. Vesi liigub pidevalt ühest olekust teise. Põhiline osa veeaurust on troposfääri alumises 2-3 km pakuses kihis, kus selle hulk ulatub 4%-ni. Vesi satub õhku, kui see aurab veepinnalt, maapinnalt ja taimedelt. Taimedelt toimuvat auramist nim transpiratsiooniks. Auramist maapinnalt nim füüsikaliseks auramiseks. Mingi piirkonna niiskuse olud määrab sademete ja aurumise suhe. Kui aurab rohkem kui sajab, tekib põud. Kui sajab rohkem kui aurata jõuab, on niiske. Õhuniiskus on õhus leiduv veeauruhulk. Eristatakse aboluutset ja relatiivset niiskust. Absoluutne niiskus on mingil hetkel õhul oleva veeauru tegelik hulk, mis väljendab vee hulka (grammides- kilogrammides) õhuruumalaühiku kohta. Kui absoluutne niiskus saab võrdseks küllastunud niiskuseda,
peegeldunud lühiajaline kiirgus, E- atm. vastukiirgus, E - aluspinna kiirgus , RE- peegeldunud pikaajaline kiirgus. · Energia juurdevool maapinnale on alati võrdne energia äravooluga sealt-Maapinna soojusbilanss on kokkuvõtteks null. Soojusbilansi võrrand: B+P+M+V=0 B-maapinna kiirgusbilanss, P- soojusvoog pinnasesse või pinnasest, M- turbulentne soojusvoog õhku või õhust maapinnale, V- auramiseks kulunud või kondensatsioonil vabanenud soojus. · Aluspinna iseloomu mõju kliimale :Kliima territoriaalseid erinevusi kujundavad suurel määral geograafilised kliimategurid, s.o. maapinna kui lauspinna erinevused. Eriti sõltub aluspinna omadustest albeedo. Ka soojuse levik on mitmesuguste aluspindade puhul erinev. Põhilised lauspinna omaduste 1
Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk - Eriniiskus s on õhus oleva veeauru hulk grammides 1 kg niiske õhu kohta. 26) Õhu niiskuse mõõtmise meetodid - Psühromeeter õhuniiskuse määramise põhiline instrument. Koosneb kuivast termomeetrist, mis näitab õhutemeratuuri ja märjast termomeetrist, mille reservuaari ümber on mässitud valge batistriie, mida niisutatakse destilleeritud veega. Veea auramiseks märja termomeetri reservuaarilt kulub energiat, mis võetakse termomeetri soojusvarudest. Kuiva ja märja termomeetri temepratuuride vahet 6 (t-t') nimetatakse psühromeetriliseks diferentsiks. Mida kuivem on psühromeetrit ümbritsev õhk, seda intensiivsem on auramine ja seda suurem on psühromeetriline diferents. - Juushügromeeter kasutatakse madalate temperatuuride juures niiskuse määramiseks, sest neil
merevesi on valmis kristalllisatsiooniks. jagada tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis maapinnale Jääteke algab jää algliikide tekkimisest isobaarpindadeks. põhjustavad pilvisuse hajumist. Sage nähtus V auramiseks kulunud või kondensatsioonil madalamates veekogu osades. Edasi Kõrgrõhu ja madalrõhu alad, õhumassid on külmal poolaastal inversioonikihi vabanenud soojus tekib kallasjää ja hakkab arenema frondid. tekkimine. Inversiooni korral õhutemperatuur Veekogude mõju mikrokliimale.
annaabi.ee 
